Ämmaemand, kes päästis sadu vastsündinud juudi lapsi natside käest sai austatud

“Niikaua kui vastsündinud olid koos emaga, oli emadus ise lootuskiireks. Eraldamine vastsündinust oli muserdav. Lootus tulevikus lastega taas kohtuda aitas paljudel naistel katsumustest läbi minna.”

(ROOMA) — Praeguseks juba surnud Poola ämmaemandat Stanislawa Leszczynskat austati postuumselt 5.-l Maailma palvekongressil Roomas tema kangelasteo eest, päästes sadu vastsündinud beebisid brutaalsest lõpust Auschwitzis.

Enne kui Stanislawa Leszczynska saabus 1943. aprillis koonduslaagrisse uputati vastsündinud  vanemate silme all või lasti rottidel need puruks kiskuda.

Aga nagu Matthew M. Anger kirjutab oma artiklis “Ämmaemand Auschwitzis”, keeldus Leszczynska sakslaste poolt pealesunnitud laste tapmisest — ta hakkas vastu ka kuulsale Dr. Mengelele — ja hämmastav, aga teda ei takistatud.

Olles Auschwitzis päästis Leszczynska 3000 beebit. Pooled nendest mõrvati ja teine tuhat suri laagri kohutavates tingimustes. Aga 500 siniste silmade ja blondide juustega beebit saadeti sakslastele kasvatada ja 30 elas üle laagri õudused.

Oma “Auschwitzi raportis” Leszczynska kirjeldas, kuidas rasedad olid suures näljas, ekstreemses külmas ja suures meditsiini ning vee puuduses. Tema ja teised töötajad pidid päeval ja öösel vaeva nägema, et eemale peletada rotte, kes närisid küljest patsientide ninasid, kõrvu. sõrmi ja jalgu. “Süües inimliha, kasvasid rotid suurte kasside suuruseks.”

Leszczynska hoole all ei surnud ükski vastsündinu ega rase. Kui vanemarst soovis teada statistikat surnute kohta ning kuulis vastust, oli ta väga üllatunud. “Lagerarzt vaatas mind uskumatu pilguga,” ta meenutas. “Isegi kõige kõrgetasemelisemad Saksa kliinikud ei suutnud tema sõnul  seda.”

Leszczynskal õnnestus teha salajane tätoveering vastsündinute käele, et aidata peredel peale sõda taasühineda.