Antisemitism Jeesuse nimel

Autor: rabi Gil Kaplan.

Miks me peame mõistma ja meeldetuletama rõhumist ja tagakiusu, mille on põhjustanud kristlik antisemitism? See relvastab usklikku kaastundliku südamega ja patukahetsusega hetkel, kui siirad kavatsused rääkida Head Sõnumit Yeshuast  (Jeesusest) põrkuvad jäiga vastupanu vastu.

Meeleparandus on tervis ja vägi. Kui tõelised usklikud tunnistavad mineviku patte ja õpivad kaasatundma juudikogukonnale sellise moondunud ettekujutuse tõttu, on meil võimalik paremini väljendada armastava Jumala pääste sõnumit. Mõistmine, kuidas ja miks antisemitism tekib on kui valgustav värav, mis võib kasvades tuua muutuse ja anda lootust kristliku usu, lootuse ja armastuse sütitamiseks. Antisemiitlik kallutatus, eelarvamus, põlgus ja ebaõiglus, mis ilmnes varajases kristluses on läbi kirikuajaloo mitmetel kordadel taas pinnale ujunud on endiselt sügavalt juurdunud kiriku segmentides ning kinnistnud juudi kogukonna vastase paranoiana.

On suur vahe kristlike nn. antisemiitlike tegude tegijatega kristluses  ja nende vahel, kes tõeliselt järgivad Yeshuat, kes õpetas armastama kõiki. Tõelised kristlased peaksid ütlema lahti igasugusest antisemitismist ja pidama seda täiesti kristliku usu ja praktika vastaseks.

Juudirahva ajalugu peaks meid üles õhutama ja esitama meile väljakutse jumalikult parandada meelt mineviku tegudest. Me peame murdma juutide ja paganate vahel olevad barjäärid ja valearusaamad  aga ka koguduse ja sünagoogi vahel ning pakkuma  kõikumatut toetust Iisraeli õigusele Jumala poolt antud Pühale Maale.

Antisemitism on sünge ja kohutav pilt inimeste kõlvatusest ja julmusest. Antisemitismi teoloogilisi juuri võib leida järgevas juudi kogukonna vastases süüdistuses:  Nad on väidetavalt ainuisikuliselt süüdi Kristuse surmas ja seetõttu “Kristuse tapjad,” “jumala tapmises süüdi” või “Jumala tapjad”.  Ajalugu on korduvalt demonstreerinud, et inimese südames eksisteerib kurjus, millega ta võib hävitada ennast ja teisi.

Epitaaf “Kristuse tapja” on saanud antisemiitide jaoks juutide sünonüümiks läbi ajastute. Arvutul hulgal nn. kristlasi kaasa arvatud paavstid, piiskopid, mungad, kuningad, teoloogid ja filosoofid ei ole mitte ainult kiitnud heaks aga on ka osalenud tagakiusus. Selle teoloogia alusel on paljud kiriku juhid tundnud, et nad näitavad oma lojaalsust Kristusele kui väljendavad  viha Tema tapjate vastu…ehk juudi rahva vastu.

Aga kes oli tegelikult vastutav  Kristuse Jeesuse ristilöömises ja surmas? Ainus koht, kust vastust leida on Piibel. Lähemalt uurides ilmneb, et oli kuus erinevat osapoolt, kes olid seotud Kristuse Jeesuse ristilöömise ja surmaga.

Esimene osapool oli Yeshua ise, kes andis oma elu kõigi inimeste eest patuohvrina olles sõnakuulelik Isa tahtele. Igaüks, kes selle tähelepanuta jätab on pannud mööda kõige võimsamast ja hinnalisemast argumendist selles vastuolus. (Vaata: Luuka 22:42, Johannese 10:11, 15, Johannese 10:17, 18)

On olemas põhjalikke piibellike jutustusi, mis nimetavad kõiki, kes olid seotud ristilöömisega kaasa arvatud saatan, väike juutide grupp ja roomlased, aga me peame aktsepteerima, et me kõik olime patused, kes vajasid päästjat. Meie enda kaassüü on selgelt näha järgmistes kirjakohtades: Roomlastele 3:10-12, Roomlastele 3:23, Jesaja 64:6, Jesaja 53:6, 7 ja 10.

Johannese 3:16 kuulutab “Jumal on nii seda maailma armastanud, et Ta on andnud oma Ainusündinud Poja, et ükski, kes Temasse usub ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” See on mõõtmatu armastus. Ükski lihtne surelik ei suudaks unistadagi sellisest teost. Kui Ta andis Yeshua, andis Ta Tema surma nii nagu Vanas Testamendis on toodud näitena Aabraham, kes oli ohverdamas Iisakit.

Hoolimata kõigest, mis on siiani öeldud, ei suuda ükski “jumala surma” või “kristuse tapja” süüdistus seista juutide või kellegi teise vastu! Ta ei ole mõrva ohver! Ta andis oma elu ja võttis selle taas  – ja Ta tuleb võidukana tagasi!

Nende tõdede mõistmine on hädavajalik kuna pettus, valed ja ignorantsus on juhtinud peaaegu 2000 aastat juudirahva vihkamist ja tagakiusamist Jeesuse Kristuse nimel ehitades peaaegu läbitungimatu seina juudi rahva ja nende Messia vahele

Järgnevalt juudirahva vastu Jeesuse Kristuse nimel ja kristluse kaudu  läbiviidud tagakiusamiste ajalugu alates kolmandast sajandist:

306-337 A.D. Constantinus Suur, Rooma keiser, ristis Rooma Impeeriumi ja avaldas  “Milano” seaduse, mis andis kristlastele religioosse sallivuse samal ajal kui juudid kaotasid mitmeid õigusi.

325 A.D. Constantinus oli eesistujaks kuulsal “Nikaia” nõukogus, mis tipnes “Nikaia usutunnistusega” – seeria piiravaid seadusi juudirahva vastu. Need seadused kiusasid süstemaatiliselt taga juute ja levisid igasse kirikusse. Kui alljärgnevaid piiranguid ei täidetud, siis inimesed saadeti maalt välja ja nende omand konfiskeeriti :

  • Kristlased ja juudid ei tohtinud abielluda omavahel
  • Juutidele ei antud kristlaste ja paganatega võrdseid tsiviilõiguseid
  • Valitsus arestis raha, mis saadeti juutidele Palestiinas
  • Juutidele olid keelatud omada ametialast positsiooni ja  töötada riigiasutuses
  • Jeruusalemm oli juutidele surma ähvardusel keelatud
  • Juutidel oli keelatud tähistada Paasapüha, pühasid päevi, pidustusi ja mõnel pool isegi sabatit

344 A.D. – 407 A.D. Johannes Chrisostomus  oraator  “kuldsuu”- piiskop ja Rooma katoliku kiriku kanoniseeritud pühak süüdistas tervet juudirassi Jeesuse surmas ning otsis võimalusi, et eraldada kristlust juudi juurtest.

589 A.D. Toleedo kolmas nõukogu Hispaanias käskis juutide ja kristlaste vahelisest abielust sündinud lapsi sunniviisiliselt ristida.

613 A.D. Juutidele anti valik kas lahkuda Hispaaniast või pöörduda kristlusesse.

722 A.D. Juudid sunniti kristlusesse astuma  Konstantinoopolises.

855 A.D. Juudid aeti Itaaliast välja

1096 A.D. Algasid “ristisõjad” kus kümneid tuhandeid juute tapeti pühades sõdades. Tagakius ja tapatalgud jätkusid kuni 1272 aastani.

1121 A.D. Juudid aeti välja Flandriast (nüüd osa Belgiast) kuni nad Jeesuse Kristuse tapmise süüd tunnistasid.

1146 A.D. Taasalgas tagakius juutide seas Saksamaal. Teise krusaadi alguses kutsus prantsuse munk Rudolf inimesi üles juute hävitama.

1215 A.D. Paavst Innocentius III  määras juute puudutavaid seadusi – ristitud juutidel oli keelatud praktiseerida juudi kombeid, juute sunniti kandma alandavaid riideid või häbistavaid identifitseerivaid märke.

1225 to 1274 A.D. St. Thomas Aquinas, itaallasest dominikaani munk, arvas juutide kohta järgmist “juut ei ole midagi enamat kui loom ja kombe kohaselt oleks seaduslik pidada juute nende kuritegude pärast teenijate või orjadena.”

1229 A.D. Algab Hispaania inkvisitsioon.

1252 A.D. Paavst Innocentius IV seadustab inkvisiitorite poolse juutide ja teiste usust taganejate piinamise.

1290 A.D. Edward IV pagendas juudid Inglismaalt. 16 000 juuti olid sunnitud riigist lahkuma

1348 – 1350 A.D. Juute süüdistati “musta surma” katku tekkimises Euroopas, ehk süüdistades neid kaevude ja jõgede mürgitamises. Mille tulemusena juute piinati ja põletati elusalt tuleriidal. 12000 juuti hukkus Bavarias.

1391 A.D. Juutide tagakius algas Sevillas ja 70s teises juudikogukonnas Hispaanias. Juute tapeti julmalt ja nendelt eemaldati ihuliikmeid

1453 A.D. Frantsiskaani munk, Capistrano, veenis Poola kuningat eemaldama juutidelt kõik kodaniku õigused.

1492 A.D. “Columbus purjetas sinisel ookeanil”  kuningas Ferdinand II ja Hispaania kuninganna  Isabella käsul (eesmärgiga teha Hispaaniast puhtalt katoliiklik riik). Juutidele anti valik saada kristlastena ristitud või olla pagendatud Hispaaniast; 300 000 lahkus hispaaniast ilma ühegi pennita.

1497 A.D. Juudid on Portugalist pagendatud; 20 000 juuti lahkuvad riigist selle asemel, et ristida end kristlusesse, teistest saavad orjad.

1543 Martin Luther avaldas lendkirja pealkirjaga  Juutidest ja nende valedest. Ta soovitas, et juutide kodud võiks “maatasa teha ja hävitada,”  ja nende religioossed raamatud põletada. See pamflett ja tema hilisem antisemiitlik kirjutis “Juutide annaalid,” rajasid teoloogilise tee Hitlerile ja Saksamaa natsidele.

1794 Juutide piirangud Venemaal. Juudi mehed pidid teenima 25 aastat Venemaa sõjaväes.

1846 Paavst Pius XI taastas kõik endised Vatikani riigi juutide vastased piirangud.

1933 Hitler tõuseb Saksamaa kantsleriks ja algab natsi ajastu.  Virulentne antisemiitlik propaganda ja Judenreini ehk “juudipuhastuse,” eeltöö algab.

1934 Saksamaal võetakse vastu erinevad radikaalsed seadused juutide vastu, mis sunnivad juudid välja koolidest ja töökohtadest.

1938 Kristallnacht ehk “murtud klaasi öö” leidis aset 9-10. november – selle valitsuse poolt sponsoreeritud programmi käigus purustasid natsid rohkem kui 1000 sünagoogi aknad Saksamaal, rüvetasid Toora rullid ja põletasid palveraamatud. 2000  sünagoogi põletati; 7 500 juudi äri hävitati. Üheksakümmend üks juuti tapeti ja 30 000 arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Hitler ennistas sajandi vanuse kiriku seaduse käskides kõigil juutidel kanda kollast taaveti tähte tunnusmärgina. Mõnel sajal tuhandel juudil lubati Saksamaalt lahkuda alles peale seda kui nad olid kogu oma omandi riigile andnud. Kristallnacht oli murdepunktiks Hitleri juutide vastases kampaanias. Vägivalla järkjärgulist tõusu peeti teise maailmasõja õuduste alguseks.

1939 Algas holokaust. Täna kasutatakse sõna holokaust, et kirjelada eriliselt just natside poolset meetodit Euroopa juutidest vabastamiseks, mis lõppes alles 1945 teise maailmasõja lõpuga. Kuus miljonit juuti kaasaarvatud 1.5 miljonit last  hävitati metsikult ja süstemaatiliselt.

Tundub võimatu, et sellised tegusid sai teha kristluse nimel. Aga need on ajaloolised sündmused ja näited tragöödiatest, mis võivad ja on ilmnenud kui nn. kristlased fanaatiliselt järgivad oma juhte, kes ei järgi Jeesuse ja Piibli õpetust.

Praegu on antisemitism samuti taas tõusulainel. Euroopas ja Venemaal on antisemiitlikud vihakuriteod saavutamas oma haripunkti peale teist maailmasõda. Juudi sünagooge ja surnuaedu on rüvetatud ja juute on pekstud ja isegi tapetud.  Siis muidugi  on meil ka jätkuv radikaalsete moslemite poolne oht, kes vihavad juute ja on otsustanud täielikult hävitada Iisraeli rahva ning allutada maailmavalitsus islamiusule.

Mineviku õudusi ei saa olematuks teha aga me saame seista koos juudirahvaga ja rääkida igasuguse antisemitismi vastu. Me võime väsimatult töötada selle nimel, et jõuda Jumala armastusega juudirahvani ja anda neile teada, et Yeshua tuli kui nende Messias – ja et Ta armastab neid ja hoolib neist. Ja Tema armastus on üks vaimuviljadest koos rõõmu, rahu, pikameele, õrnuse, headuse, usu, tasaduse ja kasinusega, mida juudikogukond peab nägema rohkem kui ei kunagi varem

Edmund Burke ütles kunagi “Ainus asi, mis on vajalik selles, et kuri võidaks on, et head inimesed midagi ei teeks.”

See artikkel on trükitud uuesti  Jewish Voice Today loal, POB 81439, Phoenix AZ 85069, www.JewishVoiceToday.org

Allikas: http://petahtikvah.com/Articles/AntiSemitismintheNameofJesus.htm{:}{:ru}