Õiglane ebajumalateenija

See sõnum on mind armsalt üles äratanud ja arvan et ka teie vajate seda. Ma mõtlen, et ma peaks jagama seda, mis olen vastu võtnud.Õiglane ebajumalateenija?

Ma imestasin miks ma üldse süüdlaste järjekorras olin. Ma olen intelligentne, agressivne, noor, täiesti pühendunud oma Jumalale. Mida ma teen siin selle nn. pattude lehega oma käes?

Ma ei joo alkoholi, ei suitseta, ei hoora, ei varasta, ma olen õige. Teised peaksid olema siin, mitte mina.

Lõpuks oli käes minu kord seista Mehe ees.

Ma panin oma lehe Tema ette, Ta vaatas seda ja ohkas kergelt, Ta vaatas mind ja ütles rahulikult: ‘Süüdi ebajumalateenistuses.’

Kujutate ette mu viha, mu raevu, mu nördimust. Ma  hüppasin oma toolilt välja ja ütlesin  ‘Muidugi mitte! Vaata veelkord seda paberit, vaata nime, see ei saa olla minu oma.’

Ta ohkas veelkord ja mainis ühte mu nimedest mida mitte keegi  teine ei tea.

Mind oli võimatu peatada. ‘See on võimatu!’ ma karjusin. ‘Ma ülistan ainsat Jumalat, Kõigekõrgemat, maa ja taeva Loojat, Kuningate kuningat ja Isandate Isandat. Ma ei kummarda kellegi teise ees, mul pole talismani, amuletti, katelt oma voodi all.’

‘Sa oled süüdi ebajumalateenistuses’, kordas Ta rahulikult.

Tema vaatas  mind ja mina vaatasin Teda. Tundus, et möödus igavik. Tuba oli vaikne. Ma võisin kuulda kella tiksumist.

Siis hakkasin vaikselt mõistma.

Ma ei jää kunagi hiljaks bussi või lennuki peale aga kogudusse jään alati hiljaks  – pilgutasin silmi.

Mu arved teenuste eest, mida naudin: televisioon, telefoniarved jne. Ma ei jää kunagi oma maksmisega hiljaks, aga kogudusse pole ma ohvrit toonud juba kolm kuud  – ma vaatasin alla.

Kohtudes oma kohalike ülemustega eelmisel nädalal ei vastanud ma kõnele maise ülema ligidalolus, aga koguduses istun ma WhatsAppis.

Tööjuures ei katkestaks ma mingil juhul oma ülemust arenguvestluse käigus, aga eelmisel nädalal ei tulnud ma kogudusse teleseriaali pärast.

Ma ei lase päeval mööda minna ilma, et räägiksin oma abikaasaga, aga täna ütlesin lihtsalt: ‘Tere Jumal, head aega Jumal.’ Ja eile öösel  ma isegi ei palvetanud – toas hakkas palav.

Ma kunagi ei jätaks ilma pärast panka minemata, aga kolmapäeval ja reedel jätsin osadusse minemata, sest sadas uduvihma.

Kuskile peole minnes kannan silmatorkavaid rõivaid hoolimata inimeste arvamusest aga mulle ei meeldi töökaaslastele Jumalast rääkida kuna muretsen, mis nad minust arvavad.

Mul on alati uuemad tehnika vidinad aga mu Piibel on väga väsinud välimusega. Ma ei suuda isegi Juuda raamatut enam Piiblist üles leida.

Viimane asi, mida ma puudutan on mu telefon ja esimene asi, mida ma hommikul teen on chattimine whatsappis või offline`is tulnud sõnumitele vastamine ja ma kunagi ei vaeva end Jumala Sõna lugemisega.

Mul hakkas toas väga palav, närviline higi kattis mu otsaesist, ma tundsin end nii haige ja nõrgana, kõik mu viha ja eneseõigustamine oli kadunud, jättes minusse tohutu ja areneva süütunde.

Ma tõusin vaikselt toolilt  ja põlvitasin Tema jalgade juurde öeldes: ‘Mul on kahju. Olen süüdi. Süüdi ebajumalateenistuses, süüdi selles, et olen pannud inimesed ja tehnoloogia Sinust ettepoole. Ma olen süüdi ebajumalateenistuses.’

Ta kergelt naeratas ja vaatas mind oma kirglike armastusttäis silmadega ja andis mulle uue puhta lehe! Ja ütles: ‘vabasta hingi!’

Kui sul on aega, siis sa võid seda sõnumit jagada, et hoiatada neid, sest ma tean, et nad ei ole teadlikud selles, mida teevad.

Jumal õnnistagu sind kui sa seda jagad, et vabastada  hingi koos minuga. Aamen.

Aitäh!