Kuidas moslemid mõtlevad?

Autor: Daniel Pipes

See arvamusküsitlus viidi läbi kahte erinevatesse gruppi kuuluvates maades: kuus neist olid kauaaegsete moslemitraditsioonidega riigid, kus ülekaalus islam ( Egiptus, Indoneesia, Jordaania, Nigeeria, Pakistan ja Türgi) ning neli Lääne- Euroopa riiki, kus elab uus moslemi vähemus (Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja Hispaania).

Uuringu tulemused oli küll ehk veidi jahmatavad, kuid mitte üllatavad. Uuriti kolme erinevat rubriiki.

Kalduvus vandenõuteooriatele: Riikides, kus moslemid pole ülekaalus, usub enamus, et araablased olid 2001. aasta 11. septembri rünnakute taga. Pakistanis peab vaid 15% moslemitest araablasi rünnakus süüdlasteks, Prantsusmaal aga 48%. Kinnitades viimase aja negatiivseid trende Türgis on türgi moslemitest sel arvamusel 165 moslemit, samal ajal kui 2002. aastal oli 46%. Teiste sõnadega, igas nendes kümnes moslemi kogukonnas arvab suurem osa, et 11. septembri rünnakute taga seisab Ameerika, Iisrael või mõni teine agentuur!

Samuti on moslemitel kõrged eelarvamused juutide kohta. Prantusmaa moslemitest suhtub juutidesse 28% negatiivselt, Jordaanias aga 98% (kus hoolimata kuningakoja tagasihoidlikkusele on enamus rahvast araabia – palestiina päritolu). Moslemid teatud maades (eriti Egiptuses ja Jordaanias) süüdistavad juute halbades suhetes lääneriikide ja moslemite vahel.

Vandenõuteooriad puudutavad ka laiemaid teemasid. Kui küsiti: “Kes on süüdi selles, et moslemimaad ei ole edukad?”, siis 14% Pakistanis ja 43% Jordaanias  süüdistavad selles Ameerika välispoliitikat ning teisi lääneriike.

Toetus terrorismile: Valdav enamus uuringus osalenud moslemeid toetab Osama bin Ladenit. Küsimusele, kas nad loodavad tema peale, vastas 8% Türgis ja 72% Nigeerias positiivselt. Samamoodi on populaarsed suitsiidipommid. Sellist pommitamist peavad õigustatuks alates 13%  Saksamaal kuni 69% Nigeerias. Sellest võib järeldada, et terrorism on moslemites tugevalt juurunud ning jääb ohtlikuks ka tulevatel aastatel.

Briti ja Nigeeria moslemid on enim võõrdunud: Inglismaa erineb teistest paradoksaalsel kombel. Sealsed mittemoslemid on rohkem positiivselt meelestatud islami ja moslemite suhtes kui kuskil mujal Lääneriikides. Näiteks ainult 32% brittidest peavad moslemeid vägivaldseteks, mis on tunduvalt vähem kui  Prantsusmaal (41%), Saksamaal (52%) või Hispaanias (60%). Muhhamedi karikatuuri dispuudis näitasid britid enim toetust ja kaastunnet moslemitele kui kuskil teises Lääneriigis. Veel enam, britid süüdistavad moslemeid kõige vähem Läänemaailma ja moslemite halbades suhetes.

Aga briti moslemid vastavad sellisele soosingule kõige vaenulikuma suhtumisega kõike läänelikku. Väga paljud neist peavad lääne inimesi vägivaldeteks, ahneteks, ebamoraalseteks. Seda enam, kui teistes Euroopa maades.  Nende vaated 11. septembrile ja naise staatusele Lääneühiskonnas on enam ekstreemsemad.

Situatisoon Britannias peegeldab endas “londonistlikku” fenomeni, kus britid kortsutavad vaikselt kulmu ning moslemid vastavad nende nõrkusele agressiooniga.

Sellest uuringust võime märgata moslemiühiskonnas valitsevat kriisi.