Mis on puudu?

Parashat HaShavua Chayei Sarah / Sarah  elas

Bereshit {23:1} Ja Sarah elas sada kakskümmend seitse aastat; nii palju oli Sarahl eluaastaid. {23:2} Sarah suri Kirjat-Arbas, see on Hebronis, Cana’anis; ja Avraham (Aabraham) tuli Sarah´t leinama ja taga nutma. {23:3} Siis Avraham tõusis üles oma surnu juurest ja rääkis hettidega, öeldes:{23:4} “Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest.”.

Ma toetan täiesti uskumust, et abielluma peab üks kord ja kogu eluks! Minu filosoofia järgi on abieluks tarvis kolme osapoolt (mees, naine ja Yeshua) ning selleks, et abielu lahutada piisab vaid kahest (mehest ja naisest). Nii, et mis iganes arvamus sul sellest kommentaarist ei tekiks, ometi on ja jääb minu seisukoht selliseks.

Huvitav tähelepanek, aga paljude piiblipühade abielud olid tormilised. Moshe (Mooses) ja tema abikaasa Zepporah, nagu me teame, vaidlesid poja ümberlõikamise üle. Selle tulemusena nad läksid mõneks ajaks lahku. Moshe äi Yitro taasühendas paari. Ometi ei ole Pühakirjas mingit väidet sellest, et nad jäid pärast seda kokku. Selles parashas me loeme, et Saara suri Heebronis, samal ajal kui Avraham elas Be’er-Shevas (Beer-Sebas). Tänapäeval on need linnad üksteisest 45 km ehk 25 minuti autotee kaugusel (kui pole ummikuid). Ometi Avrahami ajal oli selles kohas midbar (kõrb) ja see oli raske ning vaevarikas reis läbi mägise piirkonna ning seda eriti  Avrahami vanuses mehele. Tähendab, et nad elasid lahus!

Bereshit {22:19} Siis Avraham läks tagasi oma noorte meeste juurde, ja nad tõusid ning läksid üheskoos Beer-Sebasse. Ja Avraham jäi elama Beer-Sebasse.

Rabid usuvad, et Avraham ja  Sarah läksid lahku akidahi (Iisaki sidumise) pärast. Sellest hoolimata, et Yitzchak oli kolmkümmend kui akidah aset leidis. Kui peame rabide arvamust tõeseks, siis see tähendab, et Moshe ja Avraham vaidlesid ning läksid oma naistest lahku, kuna neil tekkisid laste küsimuses eriarusaamad. Lapsed on tähtsad, kuid nad ei tohiks tulla üksteist ja Jumalat armastava abielupaari vahele.

See muidugi paneb mind mõtisklema nende suurte jumalameeste peale, kes mängisid nii suurt rolli piibellikus ajaloos. Millest oli neil nende elus või suhtest oma abikaasaga puudus, et ainus viis konflikti lahendada oli teineteisest eralduda? Ma ei taha süüdistada kumbagi poolt, ent  kui me lähedalt vaatame neid kahte olukorda (Moshed ja Avrahami), siis on need väga sarnased. Mõlemad neist olukordadest puudutavad lapsi.

Mind väga huvitab mu naise arvamus ja kuigi ma tõsiselt arvestan sellega, oleme me mõlemad otsustanud, et viimase ja lõpliku otsuse teen alati ja eranditult mina. Mõnede jaoks tundub see hirmutav, aga ometi mu naine teab, et olen jumalakartlik mees ja et ma kunagi ei võtaks vastu suuri otsuseid ilma Jumalaga palves nõu pidamata või ka vajadusel paastumata. Võib olla minu abikaasa erineb Moshe ning Avrahami abikaasadest, sest ta on täidetud sama Ruach HaKodeshiga (Püha Vaimuga) nagu minagi. Seetõttu ta teeb vahet, kas mind juhib Jumal või mu lihalik loomus. Zepporahi ja Sarahi kohta see ei kehtinud. Pole mingit kinnitust sellele, et Ruach HaKodesh oleks neid täitnud. Ärge unustage, et Ruach polnud sel ajal veel kogu liha peale väljavalatud. Nagu me teame valati Ruach HaKodesh välja kogu liha peale, kõigi peale, kes võtsid vastu Yeshua HaMashiach kui oma Issandaks ja Päästjaks alles 1- l sajandil Shavuoti ajal, siis kui ülestõusnud Yeshua HaMashiach läks üles taevasse. Enne seda aega puhkas Ruach ainult nende peal, kelle peale Issand Ta saatis, ja ka siis tuli ja lahkus Ta nii nagu Issand tahtis.

See toob meid tagasi kõige algusesse. Nagu ma ütlesin – selleks, et abielus püsida on tarvis kolme ja selleks, et lahutada piisab kahest. Mulle tundub, et nii Zepporah´l kui  Sarah´l jäi kolmandast puudu!

*********************

Baruch HaShem

Rabbi Ya’acov Farber