DAVID BLOCKI TUNNISTUS

Oli aasta 1969. Olin raadiost mitu korda kuulnud lähenevast astronoomilisest sündmusest. Ärkasin hommikul kell neli ja vaatasin suures aukartuses, kuidas leegitsev komeet mööda  idataevast liikus. Minu armulugu astronoomiaga oli alanud.

Lõuna-Aafrika astronoomist Jack Bennettist, kes avastas komeedi ja kelle nime järgi komeet oli oma nimegi saanud, sai minu kangelane. Järgmisel päeval ma helistasin talle ja küsisin väga kartliku häälega: “Kas ma võiksin Teiega kohtuda?” Minu üllatuseks ta vastas: “Jah, tule mulle külla.” Sel hetkel puhkes see väike salaja süüdatud leek, mis igatses mõista kosmost, lõkkele.

Mõne aja möödudes tõi isa mulle 4,5 tollise peegliga teleskoobi. Teismelise jaoks oli see juba midagi. Selle võrratu instrumendiga sain ma vaadelda saturni ja veidi seda udukogu, kus tähed sünnivad.

Tahtsin täiendada end astronoomi alal ja mu isa oli mu suurim toetaja. Leon Block alati julgustas mind asjade tekkepõhjusi otsima, küsitlema, ise otsuseid vastu võtma ja vaatama tavapärasest ning silmaga nähtavast veid kaugemale. Me olime ju ikkagi juudid ja see läks kokku meie traditsioonidega.

Mu juudikasvatus.

Mu mõlemad vanemad on pärit ortodoksetest juudi peredest ning nende juured on Leedus. Ka meie peres hoiti kinni juudi traditsioonidest: ema süütas alati sabatiküünlad ja me sõime kõik koos sabati õhtusööki. Ma käisin shulis nii reedel kui laupäeval. Me pidasime Pesahit. Ma paastusin Yom Kippuril. Mul oli bar mitzvah. Me praktiseerisime judaismi. Ja ma tegin kõike, mida ühelt healt juudipoisilt nõuti. Tegelikult mulle tundus, et andsin endast parima, et elada oma juudi usu kohaselt.

See muidugi ei tähendanud, et mul ei tekkinud Jumala kohta küsimusi. Otse vastupidi, ma kuulsin shulis, kuidas rabid pidevalt selgitasid, et Jumal on personaalne Jumal ja kuidas Jumal rääkis Moosese, Aabrahami, Iisaki, Jaakobiga ja ma mõtlesin, kuidas mina sinna ritta sobitun. Ülikooli astudes hakkas mulle tõeliselt muret valmistama tõsiasi, et ma ei mõistnud, kuidas Jumal võib olla minu personaalne Jumal. Ma teadsin, et Ta on ajalooline Jumal ja et Ta vabastas meie rahva vaarao käest,  see aga tundus olevat kauge ajalugu. Need olid vaid “jutustused”.

Kus oli see isiklik Jumal, kes võiks rääkida David Blockiga? Ma mõtlesin, et kui Jumal on tõepoolest Jumal, kuidas Ta siis oma iseloomu muutis? Kahtluse seemned idanesid.

Ülikooli aastad

Astusin oma astronoomia huvi rahuldamiseks Witwatersrandi ülikooli  Johannesburgis. Omandasin bakalaureusekraadi rakendusmatemaatikas ja arvutiteaduses. Professionaalsele astronoomile oli matemaatika ja statistika tundmine hädavajalik.

Saime Lewis Hurstise, geneetika  – ja meditsiiiniprofessoriga headeks sõpradeks. Tal oli suur huvi astronoomia vastu ja ta soovis, et õpetaksin talle veidi astronoomiast.

Nädalast nädalasse arutasime Lewisega kosmose keerukust ja ma selgitasin talle astronoomia fundamentaalseid termineid, nagu “mustad augud” ja “kvasarid”. Andsin talle põhjalikku privaatse astronoomiaalase kursuse.

Meie sõprus kasvas ja hakkasin temaga jagama oma tundeid kosmose vastu, kui ilus see on ja kui võrratu Looja on Jumal, et Ta  on teinud sellise rabava maailma. Ma isegi jagasin oma kahtlusi temaga: “Kas meie oleme nii nagu Shakespreare kord ütles – lihtsalt vari, mis tekib ja kaob? Mis on meie elu eesmärk? Mis on meie elu mõte? Kas tõesti on olemas see Disainer?” Lewis kuulas mõtlikult ja vastas: “David, sinu küsimustele on olemas vastused.”

“Tead, Lewis, mind paneb muretsema ka see, et universum on nii suur, see on nii mõõtmatu. Kas me läheme kuskile pärast surma?”

“Kõigile sinu küsimustele on olemas vastus. Ma ei tea, kas sa tahad – tean ju, et kuulud ortodoksesse juudi perekonda – aga kas sa oleksid huvitatud kohtumisest minu hea sõbra, reverend hr. John Spykeriga?”

Mu vanemad olid mind õpetanud otsima alati lahendusi, ükskõik, kust. Nii ma siis nõustusin. Muidugi, kui suunasin oma teleskoobi saturnile ja nägin kogu selle majesteetlikkust ning hiilgust – selle ringid lihtsalt ümbritsesid teda –  teadsin, et peab olema olemas see Suur Disainer, see personaalne Jumal.

Reverend Mr. Spyker luges mulle Uuest Testamendist Pauluse kirja roomlastele, kus Paulus ütleb, et Yeshua (Jeesus) on komistuskiviks juudi rahvale, aga need, kes Yeshuasse usuvad, ei jää kunagi häbisse.

Äkitselt sai mulle kõik väga selgeks: Yeshua oli täitnud kõik Pühakirjas näidatud messiaanlikud prohveteeringud, mis puudutas Tema sündi ja seda, kuidas Ta sureb. Sel päeval ma alistasin oma südame ja hinge Talle. See oli 1976 a. oktoobris.

Ma andsin judaismile šansi ja võtsin vastu Tema, kes on tervenisti, tervenisti juut. Paulus, enne kui ta hakkas uskuma Yeshuasse, oli suure rabi Gamalieli õpilane. Ta oli juutide juut. Ta oli õppinud. Ta oli uurinud. Ja ometi, kui Paulus kohtus Peremehega silmast silma, siis Peremees omastas ta. Peremees omastas ka minu.

Võib olla on see veider, et juut ja astronoom võib hakata uskuma Yeshuasse. Aga usk ei ole kunagi hüpe tundmatusse. See baseerub alati tõenditel. Kõik inimesed usuvad ja teadlased usuvad samuti. Muidugi nad kõik ei usu isiklikku Jumalasse, aga igaüks neist kasutab oma usu mõõtu. Igaühel meist on oma personaalne maailma – ja ususüsteem.

Teadlasena ma mõtlen alati loogiliselt ja arutlen põhjalikult. Nii ma hakkasingi otsima Jumalat. Ma vaatasin läbi oma teleskoobi saturni ja ütlesin endamisi: “Kus küll see suur Jumal on?” Ja kui ma õppisin relatiivsust, relatiivset astrofüüsikat, kosmoloogiat ja imelisi matemaatika valdkondi, siis see kõik juhtis mind mõistma, et terve universum on Suure Disaineri poolt meisterlikult tehtud, oivaliselt häälestatud ja kontrollitud. Järgmine loogiline samm oli kohtuda selle Disaineriga palgest palgesse.

Meil on astronoomilisi tõendeid, mis vajavad otsust. Ma olen kontrollinud neid tõendeid, mitte emotsionaalsest, vaid loogilisest vaatenurgast. Meil on ajaloolisi tõendeid, et Yeshua, kes oli juut sündis, elas ja suri. Kui Albert Einsteini käest üks reporter küsis, kas ta usub, et Jeesus on ajalooliselt eksisteerinud, vastas ta: “Kahtlemata! Võimatu on lugeda evangeeliumi, ilma tundmata Tema ligidalolu. Tema isiksus lausa tuksub igast salmist. Ükski müüt ei või olla täis sellist elu. Ma olen kütkestatud selle Naatsaretlase helendavast kujust.”

Inimesele, kes tõepoolest täna otsib Jumalat, ütleksin, et loe evangeeliume objektiivselt, nii nagu Albert Einstein ja Isaac Newton. Ära lase oma emotsioonidel endast üle sõita ega varjutada tõde. Otsi tõde ja ära lase kellelgi teisel enda eest otsustada. See on lihtsalt liiga tähtis otsus. Tõpoolest,  s. o. väga oluline, kellesse sa usud.

Dr. David Block on rakendusliku matemaatika ja astronoomia professor Witwatersrandi Ülikoolis Lõuna- Aafrikas. Ta omab bakalaureusekraadi teaduses,  aukraadi rakenduslikus matemaatikas, magistrikraadi relatiivses astrofüüsikas ja filosoofia doktorikraadi  astronoomias “spiraalsete galaktikate morfoloogia” uurimises.   Ta on külalisastronoom Euroopa Lõuna Observatooriumis Müncheni lähedal ja Astronoomia Instituudis Hawaiil. Praegu elab ta koos oma abikaasa Liziga, kes on ka juuditar ning usub Yeshuasse, Johannesburgis.