Kui kurvad, aga ikka rõõmsad

Stoiline inimene põlgab pisarate valamist aga kristlastel on lubatud nutta. Ent hing võib muutuda ülemäärase kurbuse tõttu vaikseks just nagu värisev lammas jääb vaikseks pügaja kääride all. Või kui süda on murdumas läbikatsumiste lainete all, siis  kannataja võib leida kergendust valjuhäälsest karjest. Aga on midagi veel paremat.

On öeldud, et keset ookeanide soolast vett voolavad magusa värske veeallikad, et ilusaimad alpililled õitsevad metsikutes ja kõige karmimates mägipiirkondades ja kõige ilusamad psalmid on sündinud kõige sügavamatest hinge agooniatest.

Jäägu see nii!  Seetõttu keset lugematuid läbikatsumisi leiavad hinged, kes armastavad Jumalat, põhjuseid piirituks rõõmuks. Kuigi sügavus hüüab sügavusele (Psalm 42:7), kajab Issanda laulu selge rütm. Ja kõige raskeimal inimelu tunnil on võimalik õnnistada Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa.

Oled sa juba selle õppetunni omandanud? Mitte ainult taluma või valima Jumala tahte aga rõõmustama selles üliväga kirgastatud rõõmuga ( 1. Peetruse 1:8)

Allikas: Streams in the desert, L. B. Cowman