Külvate pisaratega; lõikate rõõmuga

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. (Psalmid 126:5-6)

Piibel on nii täpne ja elutruu. See ei anna meile roosilist ega valet pilti sellest, milline on elu. See näitab meile nii pimedust kui ka valgust, kurja ja head, rasket ja nauditavat, kibedat ja magusat.

Ja see ütleb, et tegelikult, kui tahame lõigata, peame külvama. See on eluseadus; see on universumi seadus. Selles öeldakse, et külvamine käib pisaratega, kuid lõikamine rõõmuga. Näete, see on usk. Isegi pisarsilmil peate oma seemnega välja minema, selle laiali puistama ja olema nõus ootama ning ootama Jumalat ja laskma Tal esile tuua selle saagi, mille Ta on lubanud. Kuid tõotus on nii ilus: “Kes läheb välja nuttes, et seemneid külvata, naaseb rõõmulauludega, kandes oma viljavihke.”

Las see sõnum olla teile. Kui tunnete end heitununa, kui tunnete, et asjad kuidagi ei lähe nii, nagu soovite, et te töötate ja näete nii vähe ja niivõrd ebamääraseid tulemusi, siis olge lihtsalt valmis nutma. Kuid jätkake külvamist, sest Jumal on lubanud, et kui külvate head seemet, isegi nuttes, saabub päev, kui tulete tagasi lauldes rõõmsaid laule ja teie käed on viljavihke täis.

Ärge kartke külvata isegi pisarates, siis saate lõigata rõõmulauludega.