MAKROTHUMIA * - εχηγεομαι. Kannatlikkus, pikk meel, sallivus

MAKROTHUMIA * – εχηγεομαι. Kannatlikkus, pikk meel, sallivus

Autor: Bill Klein

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid, nii selles kui ka kõigis muudes Kreeka mõtete kodulehele postitatud õppetundides, pärinevad BTE teenistuse poolt koostatud Piibli kirjalikust tõlkest inglise keeles – The Bible Translation and Exegesis Institute of America.

Sel nädalal alustame kreekakeelse nimisõna μακροθυμὶα viieosalist uurimist. See sõna tähendab “kannatlikkus, pikkameel, tolerantsus” ja selle tegusõnavorm μακροθυμὲω, tähendab “kindlaks jääma, taluma ja kaua kannatama. ” Mõlemad sõnad koosnevad omadussõnast μακρὸς, mis tähendab “pikk” ja θυμὸς, mis tähendab “kirg, kuumus, viha”. Μακροθυμὶα kasutatakse väljendamaks inimese aeglast reaktsiooni teise inimese või Jumala suhtes, kes ootab kaua, et anda kohtuotsus inimese kohta. Makroqumi/a mõistmiseks on kasulik seda vastandada hupomonele, mis tähendab olukorras püsimist või vastupidavust.

Nagu me selles uuringus avastame, on μακροθυμὶα vajalik nii kristlikus osaduses kui ka teenimises. Seda seetõttu, et kristlased saavad edukalt teenida ja olla osaduses ainult siis, kui inimeste reaktsioonid on kontrolli all. Inimesed vajavad Jumala Vaimu teenimist, mitte inimeste inimlikku reaktsiooni ja teiste arvamusi. See vajalik kontroll saavutatakse Jumala Vaimu olemasolu ja teenimise kaudu. Selle nädala uuring Galaatlastele 5: 22-23 keskendub allikale, mis tekitab uskliku elus pikka meelt.

Kõigepealt tuleb märkida, et μακροθυμὶα, kannatliku või aeglase inimliku reaktsiooni toob esile ainuüksi Jumala Vaim. See ei ole inimese võime, see pole ka inimlike pingutuste tulemus. Inimene võib liha kontrollimiseks kasutada distsipliini, kuid ta ei saa Jumala ees dubleerida oma reaktsiooni teiste inimeste suhtes.

22) Kuid Vaimu vili on armastus , rõõm, rahu, pikk meel (μακροθυμὶα), lahkus, headus, usk,

23) õrnus, enesekontroll; selliste asjade vastu pole seadust.

Selles Pauluse väga tuntud ettekandes leiame Jumala Vaimu vilja (ainsuse). Ehkki paljud kommentaatorid on näinud vaeva, et selgitada kuidas Jumala Vaim on selles tekstis esindatud, aitab meil selle tähendust selgitada kreekakeele grammatika. Sõna “vili” on ainsuses, mis näitab, et Jumala Vaimul on ainult üks vili, mille paljud osad moodustavad terviku. See tähendab, et Jumala Vaimu üks vili koosneb üheksast komponendist, mida siin nendes salmides kirjeldatakse. Nii nagu paljud elemendid moodustavad ühe puuviljatüki, samamoodi koosneb Jumala Vaimu üks vili paljudest elementidest. See ütleb meile, et ühte puuvilja osa ei saa teistest eraldada.

Seda arusaama pikast meelest kui Vaimu vilja komponendist ja kontseptsioonist, mis on tervikust lahutamatu, laiendatakse veelgi 1Kr 13: 4, kus leiame, et Paulus ühendab pika meele oma agape kirjeldusega, pange tähele, et Agape on samuti osa Vaimu viljast (salm 22).

1. Kor 13:4

Armastus (ἀγὰπη) kannatab kaua (μακροθυμὲω) ja on lahke; armastus pole kade; armastus ei kiitle, ei ole ülespuhutud.

Selles tekstis kirjeldab Paulus Agape’t, kõrgeimat armastuse vormi, mis on pärit Jumalast. Just see armastus paneb usklikud hoolima teiste vaimsest heaolust. Just see armastus paneb usklikke soovima, et teisi teenitaks Jumala Vaimust, mitte lihalikest reageeringutest tulenevalt. Ja nagu Pauluse kirjutis näitab, iseloomustab seda armastust pikk meel.

Nii nagu Agape esineb küpsetes usklikes, peab ka μακροθυμὶα kohal olema, sest mõlemad on Vaimu vilja lahutamatud osad (Galaatlastele 5: 22-23) ja üks on osa teisest (Galaatlastele 5: 22- 23; 1. Korintlastele 13:4). Jumala Vaimu edukas mõju teistele, olgu selleks siis lihtsalt osaduses või teenimises, saavutatakse ainult siis kui nad on usklikul olemas. Olenemata sellest, kas oleme küpsete usklikena emotsionaalselt ülesköetud või jahedad, kas oleme vihased teiste peale või ükskõiksed, hoiab Jumala Vaim meie lihalikud reaktsioonid kontrolli all, võimaldades Tema Vaimul voolata osaduses ja teenistuses.

Järgmisel nädalal uurime Efeslastele 4: 1-6, pika meele vajadust usklike seas osaduseks vajaliku üksmeele säilitamisel.

  • MAKROTHUMIA on kreekakeelne sõna μακροθυμὶα kirjutatuna ingliskeeles.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html

MAKROTHUMIA * – 2. osa – εχηγεομαι. Kannatlikkus, pikk meel, sallivus

Autor: Bill Klein

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid, nii selles kui ka kõigis muudes Kreeka mõtete kodulehele postitatud õppetundides, pärinevad BTE teenistuse poolt koostatud Piibli kirjalikust tõlkest inglise keeles – The Bible Translation and Exegesis Institute of America.

Sel nädalal jätkame kreekakeele nimisõna μακροθυμὶα uurimist, mis tähendab “kannatlikkus, pikk meel, tolerantsus” ja selle verbivormi μακροθυμὲω, mis tähendab “visadus, püsima jääma, kannatama, pikk meel. ” Mõlemad sõnad koosnevad omadussõnast μακρὸς , mis tähendab “pikk” ja θυμὸς, mis tähendab “kirg, kuumus, viha”. Μακροθυμὶα kasutatakse selleks, et kirjeldada inimesepoolset aeglast reaktsiooni teise inimese või Jumala kohta, Kes ootab kaua, et langetada kohtuotsus inimese suhtes. Makroqumi/a mõistmiseks on kasulik vaadelda seda erinevalt ὑπομονὴ(hupomonest), mis tähendab olukorras püsimist või vastupidavust.

Meie eelmisel nädalal läbi viidud uuring Galaatlastele 5: 22-23 alusel keskendus allikale, mis tekitas uskliku elus pikka meelt. Saime teada, et μακροθυμὶα on osa Jumala Vaimu viljast ja seda kasutatakse selleks, et kirjeldada kontrolli selle üle, kuidas inimene teiste peale reageerib, eesmärgiga võimaldada Jumala Vaimul oma tahet täita. Meie tänane uurimus on pärit Efeslaste 4:1-6 ja käsitleb μακροθυμὶα vajalikkust kristlikus osaduses. Osadus ja teiste usklike teenimine toimub ainult siis, kui Püha Vaim kontrollib inimese reaktsioone; kuna usklikud vajavad Jumala Vaimu teenimist, mitte teiste lihalike reaktsioone ja arvamusi. Seetõttu eeldab usklike edukas osadus ja teenimine, et kristlaste inimlikud reaktsioonid oleksid Vaimu kontrolli all.

Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud, (Efesose 4:1)

Paulus alustab seda oma kirjaosa pöördumisega Efesose kristlaste poole, mainides enda vangistamist Roomas. Ta nimetab ennast Issanda vangiks, mitte Rooma vangiks. See näitab, et ta pidas oma olukorda Issanda teenimise osaks, mis oli vajalik selleks, et täita Issanda tahet tema elus. Ta kutsub usklikke üles käima “kutsumise vääriliselt”, millega Issand on neid kutsunud. Pange tähele, et Paulus ei kutsunud neid üles olema “väärt”, vaid “kõndima vääriliselt. “Vääriliselt” on määrsõna ἀχὶως, mis kirjeldab turukaalu tasakaalustamist. Kui tehing toimus, paigutas müüja eseme kaalu ühele küljele ja ostja pani siis kaalu teisele poolele raha, jätkates müntide lisamist, kuni mõlemad pooled tasakaalustusid. Kuigi usklikud pole väärt Kristusega koos kõndima, kutsutakse meid üles, nagu Paulus siin õpetab, kõndima väärilisel viisil, oma eluga tasakaalustades meie kutsumust, mis meile on antud Kristuses. Seejärel tutvustab Paulus, millised komponendid moodustavad uskliku kutsumise.

2) kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides 
armastuses, 

3) ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust.

Paul loetleb kaks eessõnalauset, mõlemad algavad eessõnaga μετὰ , mis tähendab “koos”, et kirjeldada väärilist kõndimist. Kaks esimest omadust on ühendatud ühe fraasina. Paulus kasutab sõna ταπεινοφροσὺνη , millest esimene iseloomujoon on tasane või alandlik mõtteviis. See koosneb sõnast ταπεινὸς, mis tähendab “tasane” või “alandlik”, ja sõnast φρὴν , mis tähistab mõtteviisi või suhtumist. Paulus õpetab, et uskliku suhtumine teistesse peab tulenema alandlikust või tasasest mõtteviisist, austades teisi rohkem kui iseennast. See sõna on ühendatud teise tunnusega, sõnaga πραὸτης , tõlgitud ” tasadus”. Πραὸτης tähistab selles kontekstis iseteadlikkuse puudumist. Need kaks sõna koos väljendavad alandlikku või tasast suhtumist teistesse koos mitte-agressiivsusega, mis väljendab usaldust Issanda vastu igas olukorras. Teine eessõnaline fraas sisaldab meie uurimissõna, pikka kannatust (μακροθυμὶα). See sõna tähistab inimese kontrollitud reaktsiooni, mille abil Jumala Vaim saab mõjutada teiste usklike elu ilma, et teda segaksid inimeste arvamused ja reaktsioonid.

Seejärel kasutab Paulus kaht osaluslauset, et väljendada seda, kuidas usklikud peavad kõndima. Esimeses osaluslauses, 2. salmi lõpus leiduvas sõnastuses kasutatakse sõna “sallides” νὲξομαι , mis tähendab „vastu pidama, kinni pidama või kellegi/millegi all kannatama”. Paulus kasutab sõna, mis tähendab altpoolt toetama ja sallivust teiste usklike suhtes. Teine osaluslause leidub salmis 3, kus Paulus kasutab sõna σπουδὰζω , mis on tõlgitud “usinus”. See sõna tähistab prioriteeti. Ta tutvustab, et uskliku elus on esmatähtis “pidada vaimu ühtsust …” Sõna tõlgituna “pidama” on τηρὲω, mis tähendab “valvama”. Selles kontekstis tähendab see millegi säilitamist. Usklikud peavad hoidma “vaimu ühtsust” ja tegema seda “rahu sidemes”. Paulus õpetab, et Vaimu-ühtsus on usklike seas juba olemas ja et usklikel lasub kohustus säilitada see ühtsus, see üksmeel, mis seob kõik usklikud kokku. Salmides 4–6 loetleb Paulus selle ühtsuse seitse tunnust.

4) Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma 
kutsumise poolest;

5) üks Issand, üks usk, üks ristimine,

6) üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.

Paulus õpetab, et usklikud peavad Kristuse Ihus tegutsema omades tasast või alandlikku mõtteviisi, millele lisandub iseteadlikkuse puudumine, et ülal hoida ja säilitada nende seas juba olemas-olevat ühtsust. Samuti peavad nad üksteisele aeglaselt reageerima ja pidevalt altpoolt teisi toetama ja sallima teisi, samal ajal seades oma peamiseks prioriteediks Vaimu ühtsuse säilitamise.

Nagu see uurimus näitab, õpetavad kõik need salmid kokku, et inimvaimu täielik kontroll – mõistusest kuni emotsioonide ja reangeeringuteni – on vajalik selleks, et Jumala Vaim saaks olla efektiivne ühtsuses, mis usklikes juba olemas on.


Järgmisel nädalal uurime 2. Timoteose 3 – 4 peatükist kui vajalik on pikk meel nende vaimulike elus, kes soovivad olla Kristuses efektiivsed.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html

AKROTHUMIA * – 3. osa – εχηγεομαι. Kannatlikkus, pikk meel, sallivus

Autor: Bill Klein

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid, nii selles kui ka kõigis muudes Kreeka mõtete kodulehele postitatud õppetundides, pärinevad BTE teenistuse poolt koostatud Piibli kirjalikust tõlkest inglise keeles – The Bible Translation and Exegesis Institute of America.

Sel nädalal jätkame kreekakeelse nimisõna μακροθυμὶα uurimise kolmanda osaga. See sõna tähendab “kannatlikkus, pikk meel, tolerantsus” ja uurime ka selle verbivorme μακροθυμὲω, mis tähendab “visadus, püsima jääma, kannatama, pikk meel. ” Μακροθυμὶα kasutatakse inimese aeglase reaktsiooni väljendamiseks teise inimese suhtes või selleks, et väljendada Jumala pikka ootamist inimesega, enne kui Ta võtab vastu kohtuotsuse tema kohta.

Meie praeguse uurimuse esimene osa oli võetud kirjast Galaatlastele 5: 22-23 ja keskendus allikale, mis tekitab uskliku elus pikka meelt. Saime teada, et μακροθυμὶα on osa Jumala Vaimu viljast ja seda kasutatakse selleks, et kirjeldada inimeste reageerimist teiste suhtes eesmärgiga võimaldada Jumala Vaimul täita Tema tahet. Meie uurimuse teine ​​osa oli võetud Efeslastele 4: 1-6, mis õpetas meile μακροθυμὶα vajalikkusest kristlikus osaduses. Nägime, et tõeline osadus kirikus ja edukas teiste usklike teenimine toimub ainult siis, kui Püha Vaim kontrollib inimese reaktsioone; kuna usklikud vajavad Jumala Vaimu teenimist, mitte teiste lihalike reaktsioone ja arvamusi. Sel nädalal uurime μακροθυμὶα vajalikkust igaühe elus, kes teenib Issandat jumalateenijana.

Ehkki mõlemad Pauluse kirjad Timoteosele sisaldavad hoiatusi, et ka kirikus endas on valeõpetusi ja inimesi, kes mässavad Jumala Sõna tõe vastu; siis just 2. Timoteose 3-s peatükis tutvustab Paulus alust, millele noor pastor peab rajama oma elu ja teenimise, et astuda vastu kirikusisesele usust taganemisele. See tekst on leitav 2. Timoteosele 3: 10-12:

10) Kuid teie olete tähelepanelikult jälginud minu õpetust, eluviisi, eesmärki, usku, pikka kannatust (μακροθυμὶα), armastust, vastupidavust,

Paulus loob vundamendi, meenutades seda, mida Timoteos on juba teinud, tuletades talle meelde, et ta on tähelepanelikult jälginud Pauluse elus ja teenimises üheksat asja, millest seitse on loetletud salmis 10. Esimesena on Pauluse nimekirjas toodud doktriin ja ta julgustab Timoteost, et ta jätkuvalt jälgiks teda tähelepanelikult. (Näeme, kuidas Paulus kasutab Galaatlastele 1: 8-9 tugevaid ja otseseid doktriinigaga seotud sõnu – “Aga isegi kui meie või taevast pärit ingel peaksime teile kuulutama teist evangeeliumi lisaks sellele, mida teile kuulutasime, olgu ta neetud. Nagu me oleme juba varem öelnud ja nüüd ütlen veelkord, et kui keegi peaks teile kuulutama teist evangeeliumi lisaks sellele, mille olete saanud, siis olgu ta ära neetud. “)

Järgmisena on nimistus välja toodud jumalakartlik käitumine või eluviis. Paulus tuletab Timoteosele meelde, et ta on näinud näidet jumalakartlikust eluviisist, niivõrd kui ta (Timoteos) on täheldanud Paulust oma õpetuste järgi elamas. Seejärel tuletab Paulus Timoteosele meelde eesmärki või motivatsiooni teenimistöö ja elu enda suhtes. Neljandal kohal Pauluse nimekirjas on usk või usaldus Issanda vastu.

Järgmisena on loetletud see sõna, mida meie uurime pikk kannatus (μακροθυμὶα). Paulus esindab ennast näitena vajadusest pidurdada inimlikku reageeringut ja reaktsiooni selleks, et olla tõhus Kristuse teenimises. Iga usklik, kelle inimlikku reaktsiooni teiste inimeste suhtes ei kontrollita, diskvalifitseeritakse peagi teenistusest; kuna tõhusa teenimise jaoks on hädavajalik, et ainult Jumala Vaim puudutaks teiste elusid. Seetõttu peavad need, kes kuulutavad Kristuse evangeeliumi, olema Püha Vaimu kontrolli all.

Armastus on Pauluse nimekirjas järgmine ja seejärel vastupidavus – oludes püsimine. Timoteos on näinud, kuidas Paulus on jäänud oma olukordadesse, usaldades Issandat nendes kõigis.

Tagakiusamistes

11) tagakiusamised, kannatused, mis leidsid minuga aset Antiookias, Ikooniumis, Lüstras; milliseid tagakiusamisi ma välja kannatasin; ent kõigest on Issand mind välja kiskunud!

Kaks viimast asja, mis loovad Pauluse elule ja teenimisele aluse, on toodud salmis 11, nimelt tema tagakiusamised ja kannatused. Ta täpsustab, et need juhtusid temaga Antiookias, Ikooniumis ja Lüstras, Väike-Aasia piirkonnas, seal kust Timoteos oli pärit. Niisiis tegelikult Timoteos vaatles neid asju, mida Paulus kannatas selle nimel, et esitada Jumala Sõna tõde. Seejärel tuletab Paulus Timoteosele meelde, et kuigi tema, Paulus, kannatas ära kõik need tagakiusamised ja kannatused, päästis Issand ta neist kõigist. Paulus ei öelnud, et Issand päästis tema tagakiusamiste eest, vaid “neist välja”. Kreekakeelne tekst on väga konkreetne ja kajastab tõsiasja, et Issand ei takistanud Pauluse tagakiusamist; vaid pigem päästis Issand tema, Pauluse, tagakiusamise ajal nendest välja.

Tõotus

11) Tõepoolest ja kõiki, kes soovivad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga.

12ndas salmis ütleb Paulus Timoteosele, et neid, kes soovivad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, neid kiusatakse taga ja see avaldus esitatakse tõotusena.

Kokkuvõttes võib öelda, et Pauluse sõnum Timoteosele on, et selleks, et olla tõhus Kristuses ja Jumala Sõna tõe esitamises peab Timoteos meeles pidama, kuidas Paulus käitus oma ametis ja isiklikus elus. Paulus rõhutab tõsiasja, et kuigi ta kannatas raskusi evangeeliumi tõe kuulutamisel, päästis Issand ustavalt teda kõigest välja. Paulus väidab ka, et kõiki, kes soovivad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga. Selles ettekandes julgustatakse Timoteost järgima Pauluse eeskuju teenimises ja isiklikus elus, kui tal tuleb tegeleda kirikusisese usust taganemisega.

Järgmisel nädalal jätkame uuringut 2. Timoteose 4-st peatükist, keskendudes pika kannatuse vajalikkusele nende inimeste elus, kes soovivad olla tõhusad Kristuses.

  • MAKROTHUMIA on kreeka sõna μακροθυμὶα ingliskeelne kirjasõna.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html

MAKROTHUMIA * – 4. osa – εχηγεομαι. Kannatlikkus, pikk meel, sallivus

Autor: Bill Klein

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid, nii selles kui ka kõigis muudes Kreeka mõtete kodulehele postitatud õppetundides, pärinevad BTE teenistuse poolt koostatud Piibli kirjalikust tõlkest inglise keeles – The Bible Translation and Exegesis Institute of America.

Sel nädalal jätkame kreekakeelse nimisõna μακροθυμὶα uurimise neljanda osaga. See sõna tähendab “kannatlikkus, pikk meel, tolerantsus” ja uurime ka selle tegusõna vormi μακροθυμὲω, mis tähendab “visadus, püsima jääma, kannatama, pikk meel. ” Μακροθυμὶα kasutatakse inimese aeglase reaktsiooni väljendamiseks teise inimese suhtes või selleks, et väljendada Jumala pikka meelt inimesega, enne kui Ta võtab vastu kohtuotsuse tema kohta.

Käesoleva uurimuse esimeses osas keskendusime Galaatlastele 5: 22-23, et teada saada, et μακροθυμὶα on osa Jumala Vaimu viljast ja seda kasutatakse inimeste reaktsiooni kontrollimisel osaduses teistega eesmärgiga lasta Jumala Vaimul täita Jumala tahet. Meie uurimuse teise ​​osa aluseks on võetud Efeslastele 4:1-6, mis õpetas meile μακροθυμὶα vajalikkust kristlikus osaduses. Nägime, et tõeline osadus kirikus ja edukas teiste usklike teenimine saab toimuda ainult siis, kui Püha Vaim kontrollib inimese reaktsiooni, nii et see on Jumala Vaimu teenimine ja mitte lihalikud reaktsioonid ja teiste arvamused. Eelmisel nädalal õppisime 2. Timoteosele 3: 10-12, keskendudes μακροθυμὶα vajalikkusele nende kristlaste elus, kes on avalikus teenistuses. Sel nädalal uurime μακροθυμὶα vajalikkust igaühe elus, kes teenib Issandat täites teenistuse ülesandeid, meie tekst on 2. Timoteosele 4: 1-4.

2. Timoteose neljandas peatükis annab Paulus edasi oma viimased sõnad. Teades, et tema enda surm on lähedal, juhendab Paulus Timoteost, kuidas ta peab tegutsema teenistuses, seistes vastu kirikusisestele valeõpetajatele ja valeusklikele.

Kinnitus

1) Ma vannutan sind Jumala ja Kristuse Jeesuse ees, kes tuleb kohut 
mõistma elavate ja surnute üle, ning Tema ilmumise ja Tema 
kuningriigi nimel:

Paulus annab oma täieliku tunnistuse Timoteosele Jumala ja Jeesuse Kristuse ees. Seejärel tuletab Paulus Timoteosele meelde, et Jeesus Kristus on see, kes on elavate ja surnute kohtunik ja et see kohus toimub siis, kui ilmub Issand ja Tema kuningriik. Kuni selle ajani peab Timoteos tegutsema teenistuses vastavalt prioriteetidele, mida Paulus siin käskudena annab.

Käsud

 2) Kuuluta sõna, astu esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi, manitse, julgusta igati pika meelega (μακροθυμὶα) ja õpetamisega.

Pauluse nimekirjas on toodud viis prioriteetset käsku; esimene on Sõna kuulutamine. Jumala Sõnas oleva tõe kuulutamine on Issanda sulase peamine ülesanne; sest valeõpetus ja valed vaimsed kogemused paljastatakse Jumala Sõna väljakujunenud tõe kaudu.

Järgmiseks ütleb Paulus Timoteosele, et ta oleks kogu aeg valmis – olgu see mugav või ebamugav. Kristuse sõdur ei tohi kaotada valvsust; ta on alati tööl. Ta peab alati olema valmis selleks, et Jumala Sõna tõde kuulutada ja teenida.

Seejärel loetleb Paulus kolm käsku, millest Timoteos ei tohi kõrvale põigelda. Paulus käsib tal kuulutada Jumala Sõna, et see tooks esile süüdimõistmise, noomimise ja julgustamise. Paulus kasutab liitsõnalist fraasi, et rõhutada, kuidas Timoteos peab olema valmis Jumala Sõna kuulutama: “… kogu pika meele (μακροθυμὶα) ja õpetamisega” Omadussõna “kogu” muudab nii pikka meelt kui ka õpetust. Paulus juhendab, et Timoteos peab teenimise ajal olema Jumala Vaimu kontrolli all – mitte ainult Jumala Sõna kuulutamisel, vaid ka piirates oma reaktsioone teiste inimeste suhtes. See võimaldab Jumala Sõnal süüdimõista, noomida ja julgustada ilma Jumala Vaimu kustutamiseta, mis tuleneb inimlike reaktsioonide sekkumisest. Samuti kirjutab Paulus, et Timoteos peab kuulutama Jumala Sõna kogu õpetamisega. Õige õpetus rajatakse just ustavale Jumala Sõna õpetamisele.

Tingimus

Sest tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu,

Timoteos peab olema ustav Jumala Sõna õpetamisel, sest saabub aeg, mil inimesed ei salli tervet õpetust. Kreekakeelest tõlgitud sõna “terve” on ὑγιαὶν ja tähendab “olema tervislik”. Paulus hoiatab Timoteost, et on saabumas päev (ja praegu on käes), mil inimesed ei suuda tervislikku õpetust taluda. Selle asemel otsivad nad õpetajaid, kes teenivad nende füüsilisi soove.

Seejärel kirjeldab Paulus, mida ta mõtleb sellega, et nad koguvad õpetajaid, kes õpetavad neile, kuidas täita nende endi soove: “… otsides samal ajal, et nende kuulmist kratsitaks.” Kreekakeelest tõlgitud sõna “kratsitaks” on κνὴθω, mis tähendab sügelema ja kratsima. Paulus kasutab nende inimeste, kes lõpuaegadel koguduse osaduses osalevad, kirjeldamiseks piltlikku keelt: kõik nad püüavad leida koguduse osaduse, mis nende sügelust kratsiks. Küsimus on järgmine: “Mis inimesel sügeleb? Mida inimene üritab rahuldada?” Kui see on midagi muud kui tervislik õpetus, siis soovib inimene rahuldada oma liha isiklikku ja inimlikku soovi. Timoteose eesmärk ei ole selle alla end painutada ning rahuldada inimese soovi millegi muu kui vaid Jumala Sõna õpetamise järele.

Põhjus

4) ja pööravad end eemale tõest ning pöörduvad müütide poole.

Kreekakeelne tekst toob põhjusena, miks inimesed ei salli tervislikku õpetust, kaks samaaegset toimingut. Nad suunavad kuulmise tõest eemale, pöörates samal ajal kõrva õpetuste poole, mis põhinevad müütidel ja lugudel. Paulus räägib Timoteosele, et inimesed pöörduvad nn. vaimsetel kogemustel põhinevate jutustuste kui ka usuliste tavadega kaasnevate müütide poole.

Selles uuringus nägime, et Pauluse viimane nõuanne sellele noorele pastorile oli olla alati valmis kuulutama Jumala Sõna, olgu see siis mugav või ebamugav. Ta peab jääma Jumala Sõnale truuks, et Jumala Vaim saaks süüdimõista, noomida ja julgustada. Veendumaks, et Jumala Sõna aitab tõhusalt süüdimõista, noomida ja julgustada, peab Timoteos pöörduma Jumala Vaimu poole, et Jumala Vaim kontrolliks tema inimlikku reaktsiooni ja reageeringut ajal, mil Jumala Sõna rünnatakse ja see isegi hüljatakse. Ta peab olema truu selleks, et rajada kogu õpetus ja doktriin Jumala Sõnale, mitte lugudele ja / või müütidele.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html

MAKROTHUMIA * – 5. osa – εχηγεομαι. Kannatlikkus, pikk meel, sallivus

Autor: Bill Klein

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid, nii selles kui ka kõigis muudes Kreeka mõtete kodulehele postitatud õppetundides, pärinevad BTE teenistuse poolt koostatud Piibli kirjalikust tõlkest inglise keeles – The Bible Translation and Exegesis Institute of America.

Sel nädalal lõpetame oma uurimuse kreekakeelsest nimisõnast μακροθυμὶα, mis tähendab kannatlikkust, pikka meelt, sallivus, ja selle verbivormi μακροθυμὲω, mis tähendab visadust, vastupidavust, pikaajalist kannatust. Μακροθυμὶα kasutatakse inimese aeglase reaktsiooni väljendamiseks teise inimese suhtes või selleks, et väljendada Jumala pikka ootamist enne kui Ta teeb inimese kohta kohtuotsuse.

Käesoleva uurimuse esimeses osas keskendusime Galaatlastele 5:22-23, et teada saada, et μακροθυμὶα on osa Jumala Vaimu viljast ja seda kasutatakse kirjeldamaks inimese reaktsiooni juhtimist teiste inimeste suhtes selleks, et võimaldada Jumalal täita oma tahet. Meie uurimuse teine ​​osa, mis on võetud Efeslastele 4: 1-6, õpetas meile μακροθυμὶα vajalikkusest kristlikus osaduses. Nägime, et tõeline osadus kirikus ja edukas teiste inimeste teenimine toimub ainult siis, kui Püha Vaim kontrollib inimese reaktsioone, nii et see on Jumala Vaimu teenimine, mitte inimeste lihalikud reaktsioonid ja arvamused. Uuringu kolmandas ja neljandas osas vaatasime 2. Timoteosele 3: 10-12 ja 2 Timoteosele 4: 1-4 ja keskendusime μακροθυμὶα vajalikkusele nende kristlaste elus, kes on avalikus teenistuses. Sel nädalal lõpetame oma uuringu, keskendudes μακροθυμὶα-le, mida kasutatakse väljendamaks seda, kuidas Jumala Vaim hoiab end tagasi ja ootab kaua, et langetada inimese kohta kohtuotsus. Meie kirjakohad on 1. Peetruse 3: 18-20 ja 2. Peetruse 3: 8-10.

Näide Jumala pikast meelest minevikus: 1. Peetruse 3: 18-20

18) Sest tõepoolest kannatas Kristus kord meie pattude pärast, üks õiglane ülekohtuste nimel, et Ta meid Jumala juurde tooks; ühest küljest olles surmatud lihas, kuid teisest küljest olles elustatud Vaimus,

19) kelles Ta läks ja kuulutas ka vanglas olevatele vaimudele


Neile eelnenud salmides on Peetrus julgustanud juutidest usklikke Messia Jeesuse nimel kannatama. Seejärel toob ta salmis 18 näite Kristusest, kes kannatas ülekohtuste inimeste nimel, suri ja läks kuulutama vanglas olevatele vaimudele.

20) kes olid kunagi olnud sõnakuulmatud, kui Jumala pikk meel (μακροθυμὶα) Noa päevil ootas, sel ajal kui laeva valmistati. Laeva, millesse päästeti vee eest vaid vähesed, st kaheksa hinge.

Nendes salmides juhib Peetrus tähelepanu sellele, et vaimud, kellele Kristus vanglas jutlustas, olid olnud sõnakuulmatud sel ajal, kui Noa päevil Jumal pikameelselt kannatas, samal ajal kui laeva valmistamiseks kulus 120 aastat ja see viis vee eest ohutusse kohta ainult kaheksa hinge. Peetrus selgitab, et Jumal hoidis oma kohtuotsust tagasi kuni laeva valmimiseni. Seda ootamist või tagasihoidmist nimetatakse pikaks meeleks. See on see sõna, mida me uurime.


Järgmisena toome näite pikast meelest praegusel ajastul, kus me elame.

Näide Jumala pikast meelest tänapäeval: 2. Peetruse 3: 8-10

8) Kuid ärge laske sellel ühel asjal end teie eest varjata, armastatud, et üks päev Issanda juures on nagu tuhat aastat ja tuhat aastat kui üks päev.


9) Tõotuse Issand ei viivita, kuigi mõned arvestavad seda viivituseks; kuid on pikameelne(μακροθυμὲω) meie suhtes, omades eesmärki, et keegi ei peaks hukkuma, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele.

Peetrus viitab Psalm 90:4, tuues välja, et Issanda ajaarvestus erineb meie ajaarvestusest. Kuna Issand ei allu meie ajaarvestusele, siis see, mis tundub meile nagu pikk aeg on Issanda silmis nagu eilne päev. Peetrus nimetab Issanda kohtuotsuse edasilükkamist maa peal pikaks meeleks – pidurdamiseks. Selle pika kannatuse eesmärk näib olevat Issanda kavatsus anda neile, kes hukkuvad, võimaluse meelt parandada.

10) Aga Issanda päev tuleb nagu varas öösel, kus taevas möödub tormava müraga ja kuumuse käes põlevad elemendid lahustuvad ning maa ja sellel tehtud teod põlevad ära.

10. salmis kinnitab Peetrus oma lugejatele, et Issanda kohtupäev tabab maad kiiresti ja ootamatult – nagu varas öösel. Sel ajal taevad ja maa, nagu me neid nüüd tunneme, lahustuvad ja põlevad ära.

Piiblis öeldakse, et Jumala eesmärk on kohtuotsuse pidurdamine, kus Ta ootab enne kui valab oma viha uskmatusse maailma, et kõik, kes reageerivad, tuleksid meeleparandusele. See on sama Jumala Vaim, millele usklikud peavad alistuma hoides tagasi oma inimlikke reaktsioone suhetes teiste inimestega, et Jumala arm võiks teenida neid, kes meid ümbritsevad; ja et me võiksime kogeda tõelist, vaimset osadust teiste usklikega.

  • MAKROTHUMIA on kreeka sõna μακροθυμὶα inglisekeelne kirjasõna

F2: Infiniit eesmärgi ξωρισαι, “tulla”, tõlgitakse νᾶἔλθωσιν, “et nad peaksid tulema”.