Merimna – ‘mure, ärevus, hool’ ja Merimnao – ‘olema mures, olema ärevil’ – 5.osa

Autor: Bill Klein

Sel nädalal me jätkame 5ndat osa 8 osalisest õppest kreeka keelsest sõnast me/rimna ja tegusõnast merimna/w, mis tähendab “mõistuse tähelepanu okupeerimist”. Peame siinkohal meenutama, et Jeesus tutvustas merimna kontseptsiooni kirjakohas Matteuse 6:24-34. Ta õpetas, et iga inimene loodi võimega teenida ainult ühte meelevalda – Jumalat või materialismi. Seetõttu Jeesus käskis: “Ärge muretsege (me/rimna) oma elu pärast mida süüa ja mida juua ega ka oma ihu pärast, mida selga panna.”

Ta andis ka teise käsu: “Aga teie otsige esiti Jumalariiki ja Tema õigust ja kõike seda lisatakse teile.” Kui Jeesus andis need käsud, siis Ta teadis, et kui oleme hõivatud isegi oma elu vajadustega, siis me pole võimelised Teda teenima, otsima Teda ega suutelised keskenduma Tema Sõnale. Esiteks Ta ütleb meile, millises meelevallas funktsioneerida ja siis kinnitab meile, et Jumal hoolitseb meie materiaalsete vajaduste eest.

Järgmisena Jeesus ütleb: “Seetõttu te ei peaks olema mures (merimna/w) homse pärast, küll homne päev muretseb (merimna/w) iseenda eest, sest igale päevale piisab oma vaevast.” Siin Jeesus õpetab meile, et meid ahvatletakse muretsema homse pärast juba enne seda kui homne saabub.

Nii Paulus kui ka Peetrus rajasid oma õpetuse merimna/wst ja me/rimnast Issanda õpetusele Matteuse 6ndas peatükis. Peetrus tegi seda 1 Peetruse 5:5-8.

Ta tõi välja, et ainus saatana relv, mida ta kasutab usklike vastu, on nende mõistuse tähelepanu hõivamine. Saatana eesmärk on usklikud Jumala Sõnast eemale viia ning sel viisil takistada nende kasvu ja täisikka jõudmist. Eelmisel nädalal me õppisime Luuka 10:38-42, mis on ainus koht Pühakirjas kus on detailselt võimalik näha me/rimna funktsioneerimist ja seda, kuidas see pealtvaatajale näib.

See tekst esindab kolme saatana psühholoogilise rünnaku faasi. Esimene faas on merimna/w – mõistuse tähelepanu hõivamine. Marta pani tähele, et ta oli jäetud üksinda teenima samal ajal kui Maarja läks Jeesuse sõnu kuulama. Marta mõtiskles oma olukordade peale kuni ta jõudis teise faasi perispa/w. See on hetk kui tema olukorrad haarasid ta mõistuse just nii nagu võrk püüab kala kinni.

See valmistas ta ette kolmandaks faasiks mida väljendab kreeka keelne sõna turba/zw. See on frustratsiooni välispidine väljendamine ja/või vihane kõne, nägu ja kehakeel. Marta tormas tuppa, väljendas Jeesusele oma frustratsiooni ja nõudis, et Ta teeks seda, mida tema tahab, et juhtuks. See nädal me õpime, mida Paulus sel teemal kirjutab kirjakohas 1. Korintose 7:29-35.

On ilmselge, et Paulus on teadlik õpetusest, mis pandi kirja Marta ja Maarja kohta  Luuka 10:38-42, sest ta kasutab kaht peamist võtmesõna, mis on leitavad ainult Luuka 10:38-42 ja 1. Korintose 7:29-35.

Kaks tüvisõna on me/rimna – mõistuse tähelepanu okupeerimine ja perispa/w – ümber panema ja välja tõmbama. 1 Korintose 7:29-35

29 Aga seda ma ütlen, vennad: aeg on piiratud. Sellepärast siis need, kellel on naised, olgu nii, otsekui neil ei oleks,
30 ja need, kes nutavad, otsekui nad ei nutaks, ja kes rõõmustavad, otsekui nad ei rõõmustaks, ja kes ostavad, otsekui nad ei oleks omanikud,
31 ja kes seda maailma kasutavad, otsekui nad ei kasutaks seda. Sest praeguse maailma pale on möödumas.
32 Aga mina tahaksin, et te oleksite ilma mureta (me/rimnov). Vallaline mees muretseb (merimna/w) Issandale kuuluva pärast, kuidas ta võiks meeldida Issandale.
33 Aga naisemees muretseb (merimna/w) maailma asjade pärast, kuidas ta võiks meeldida naisele,
34 ja nii on ta lõhestatud. Ja vallaline naine või neitsi muretseb (merimna/w) Issandale kuuluva pärast, kuidas ta võiks olla püha nii ihu kui vaimu poolest, aga abielunaine muretseb (merimna/w) maailma asjade pärast, kuidas ta võiks meeldida mehele.
35 Seda ma ütlen teie endi kasuks, mitte selleks, et teile kaela heita silmust, vaid et te elaksite viisakalt ja püsiksite kõrvalekaldumatult (perispa/twv) Issandas.

1Korintose 7ndas peatükis Paulus vastab mõnedele küsimustele, mis Korintose usklikud olid talle esitanud.

7s peatükk puudutab abielusuhteid nende paganate vahel, kes pole seaduse all. Mõnedel oli probleeme, sest nemad olid Issanda vastuvõtnud aga nende abikaasad ei olnud.

Pauluse juhatuse peamine mõte oli teha kindlaks, et kristlane olles selles suhtes ei annaks põhjust abielulahutuseks kui just probleemiks ei ole tema pühendumine Kristusele.

Salmis 29 toob Paulus välja 5 peamist printsiipi kuidas maailmasse suhtuda kui käid Kristuses. Ta alustab 29ndas salmis sellega, et toob välja selle printsiibi motiivi. Ta ütleb “Aeg on piiratud.”

Seejärel ta ütleb kuidas usklikud peaksid järelejäänud ajajooksul suhtuma ellu kasutades 5 põhimõtet. Esimene printsiip on, et need kellel on naised peaksid olema nagu need, kel naist ei ole.

Paulus ei õpeta, et abielumees peaks end üleval pidama nagu vallaline aga ta ütleb et inimese pühendumine Issandale ei peaks muutuma pärast seda kui ta abiellub. Tema esimene armastus ja pühendumine peab kuuluma Issandale. Salmi 30 on koondatud järgmised kolm printsiipi.

Esiteks on öeldud neile, kes nutavad, et nad ei oleks neelatud nuttu. Paulus teadvustab, et tuleb aegu kus leinata on normaalne ja isegi vajalik aga ta juhendab meid, et me ei tohi olla leina poolt alla neelatud.

Teine printsiip, mis on leitav selles salmis, on juhendiks neile, kes rõõmustavad. Neil kästakse rõõmustada nii nagu nad ei rõõmustaks. Taas Paulus esitleb fakti, et isegi rõõmu ajad on ajutised siin maapeal ja me ei tohi olla neelatud rõõmu.

Viimane printsiip, mille me siin leiame, ütleb meile, et need kes ostavad asju siin maailmas ei omaks neid. Paulus ütleb, et me peaksime oma maisesse omandisse suhtuma nii nagu me ei omaks neid.

Nemad, nagu kõik muu maine, on ajutised. Me võime nad kaotada sama kiiresti kui me nad omastasime. Salm 31 sisaldab viimast Pauluse peamist elu printsiipi.

Ta ütleb, et need, kes kasutavad seda maailma peaksid kasutama seda ainult oma vajaduste jaoks. Me ei peaks hellitama iseennast ega ülekasutama seda. Seejärel annab ta põhjuse selleks printsiibiks: “sest praeguse maailma pale on möödumas.”

Maailm ja maailma asjad on ajutised kaaasaarvatud meie inimlikud suhted nii nagu me neid maapeal tunneme. Salmis 32 Paulus toob välja oma soovituse eesmärgi.

Ta ütleb “Ma soovin, et te oleksite ilma mureta”. Tõlge “ilma mureta” on kreeka keelne sõna a)me/rimnov. See on adjektiiv sõnast me/rimna mille ette on asetatud negatiivne abisõna. Paulus ütleb, et tema soov on, et “nende mõtted ei oleks hõivatud maiste asjadega.”

Salmides 33,34, Paulus pöördub tagasi abielusuhte teemale, mida ta 29ndas salmis toodud printsiibiga juba puudutas. Ta ütleb, et vallaline mees ja vallaline naine on vabad selleks, et olla merimna/w – hõivatud Issanda asjadega igaüks mõeldes sellest kuidas Issandale meelepärane olla.

Abielus mees ja abielus naine on merimna/w  – hõivatud maailma asjadega igaüks mõtleb kuidas ta võiks meeldida oma abielupartnerile. Paulus ei ütle, et seda ei tohi juhtuda.

Ta lihtsalt toob välja faktid elust üldiselt. Kuna inimesel pole võimalik pühenduda nii Issandale kui ka maistele asjadele, siis uskliku abielu peab olema sõlmitud teise usklikuga ja nende peamine pühendumine peab olema Issandale.

Ometi on loomulikke tähelepanu kõrvaletõmbajaid, mis sekkuvad uskliku ellu. Salmis 35, Paulus võtab kokku oma motiivi ja hoole. Ta ütleb et ei ütle seda üldse mitte sellepärast et heita neile kaela silmust või siduda neid kinni õnnetusse aga selleks, et õpetada neile, milline on usklikule sobilik suhtumine maailma nii et usklik võib olla pühendunud Issandale  a)perispa/twv – ilma kõrvalekaldumiseta.

See määrsõna tuleb kreeka keelsest sõnast perispa/w – võrku ümber heitma ja negatiivsest abisõnsast Alpha.

Paulus teab et tema nõuannet on mõnedel raske vastuvõtta aga ta teadis ka Jeesuse õpetust nii nagu see on kirjas Luuka 10:38-42 ja tajus uskliku vajadust mõista seda kõige olulisemat kontseptisooni: kui isik juba kuulub Kristusele siis saatan kasutab iga selle maise elu aspekti, et okupeerida tema mõistuse tähelepanu selleks, et viia ta kõrvale pühendumisest Issandale ja Tema Sõnale.

Kuigi saatan ei saa okupeerida uskliku vaimu saab ta röövida temalt võimaluse kasvada läbi Sõna kuulmise.


Järgmisel nädalal me lõpetame selle osa oma õpetusest uurides Pauluse õpetust  Filiplastele 4:2-7 teemal kuidas me peame käituma olukordadega, mis okupeerivad meie mõistuse tähelepanu.

Copyright Statement: 

Greek Thoughts‘ Copyright 2002-2019 © Bill Klein. ‘Greek Thoughts‘ articles may be reproduced in whole under the following provisions: 1) A proper credit must be given to the author at the end of each story, along with a link to http://www.studylight.org/col/gt/  2) ‘Greek Thoughts‘ content may not be arranged or “mirrored” as a competitive online service. 

Merimna – ‘mure, ärevus, hool’ ja Merimnao – ‘olema mures, olema ärevil’ – 4.osa

Sel nädalal me jätkame kolmanda osaga oma kaheksa osalisest õppest kreeka keelsest sõnast meÑrimna ja selle tegusõnavormist merimna/w. Nimisõna mevrimna tõlgitakse “hool, ärevus ja mure.” Selle sõna juur on kreeka keelne sõna merivzw mis tähendab “jagama, eraldama.” Nimisõnast tuletatuna tähendab tegusõna merimnavw “ärevil olema, muretsema” ja”hoolikat mõtlema.” Nii et mevrimna esindab mentaalset seisundit või olekut kus keegi on hõivatud või pidevalt mõtleb millegi peale.

Jeesus annab olulise õppetunni Merimna kohta Matteuse 6:24-34. Siin Ta tutvustab nelja põhiprintsiipi. Esimene on leitav 24ndas salmis. Jeesus ütleb et inimene on loodud võimega teenida ainult ühte isandat, Jumalat või materiaalset maailma. Seetõttu inimene ei saa teenida mõlemat. Teine printsiip on leitav 25ndas salmis. See on käsk. Jeesus ütles: “Ära muretse (mevrimna) oma elu pärast mida süüa ja mida juua; ega oma ihu pärast millega riietuda.” Kolmas printsiip samuti ka käsk on leitav 33ndas salmis. Jeesus ütles: “Aga otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust ja kõike seda lisatakse sulle.” Jeesus annab need kaks käsku sest Ta mõistab, et kui me okupeerime end elu vajadustega siis me ei ole võimelised otsima, teenima ja fokusseruma Tema Sõnale. Neljas printsiip on esindatud 34ndas salmis: “Seetõttu ärge muretsege (merimnavw) homse pärast sest homne muretseb (merimnavw) iseenda eest. Igale päevale piisab oma vaevast.” Jeesus õpetab siin, et meil on kiusatus olla hõivatud homse päevaga enne kui see isegi saabub.

Nii Paulus kui ka Peetrus õpetavad mevrimnaw ja mevrimna kohta baseerudes Issanda õpetusel Matteuse kuuendas peatükis. 1. Peetruse 5:5-8 Peetrus ütleb, et ainus relv, mida saatan saab kasutada nende vastu, kes kuuluvad Kristusele on mõistuse tähelepanu okupeerimine. Saatan püüab hõivata uskliku tähelepanu maiste asjadega eesmärgiga usklikku Jumala Sõnast eemale viia. See Jumala Sõnast eemale hajutamine takistab kristlase kasvu ja täisikka jõudmist.

Luuka 10:38-42 on ainus tekst Pühakirjas mis kirjeldab detailselt mervimna funktsiooni ja kuidas see pealtvaataja poolt vaadatuna välja näeb. See tekst kujutab saatana psühholoogilise rünnaku kolme faasi.38) Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, 
Marta nimi, võttis ta vastu.
39) Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha 
Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet.
40 Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse 
juurde ning ütles: „Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis 
mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!”
41 Aga Issand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed (merimnavw) ja vaevad ennast paljude asjadega,
42 aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida 
ei võeta temalt ära.”


Kõige paremini on see kirjakoht mõistetav kui jagame selle nelja erinevasse sektsiooni.

Sissejuhatus: salmid 38,39

Luukas kirjeldab olustikku tutvustades kahte peamist inimest selles õpetuses, esiteks Marta, kes võõrustab Jeesust oma kodus. Teiseks tema õde Maarja. Luukas näitab salmis 39, et kui Maarja kuulab Issandat, siis on tema positsioon kas Tema kõrval või Tema jalgade juures. Luukas kasutab samuti grammatilist vormi, mis osutab, et Maarja elu kombeks on olnud “pidevalt kuulata Tema Sõna.”

Olukord toob esile probleemi : salm 40

Salm 40 kirjelduse alusel on Marta köögis “hõivatud” mitmesuguste “toimetustega”. Sõna “toimetus” on kreeka keeles diakoniva ja õiges kasutuses tõlgitakse seda “teenistuseks.” See sõna tuleb kreeka keelest ning tõlgitakse kui “diakon.” Selles tekstis Luukas ei kutsu teda diakoniks aga hoopis kirjeldab seda tööd, mida ta teeb; Ta on Kristuse “teenistuses”. On oluline märkida, et see tekst õpetab meile, et ise enese peale võetud, inimlikult motiveeritud “Kristuse teenimine” võib uskliku tähelepanu kõrvale juhtida kõige olulisemast uskliku ülesandest, milleks on Jumala Sõna kuulamine ja uurimine.

Marta teenib nii nagu ta seda alati on teinud kui Jeesus tuleb õhtusöögile. Aga sel erilisel hetkel Jeesus mitte ainult ei söö. Ta õpetab.

Luukas kirjeldab Martat kui “hõivatud olevat”. Sõna “hõivatud” on  perispavw ja tähendab “ümber tõmbama” näiteks panema võrgu ümber kalade. Olukorra faktid haaravad Marta tähelepanu. Ta töötab köögis üksi ja Maarja ei aita teda. Selle asemel on Maarja koos teistega ja naudib Issanda õpetust. Tema mõistuse tähelepanu on hõivatud ja ta olukorrad on haaranud ta endasse ja neelanud ta.

Olukord ajab Marta nii endast välja, et ta tuleb sisse ja ütleb Jeesusele ” Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? ” Marta mõtleb, et ta on sunnitud kõik üksi tegema kuna Maarja istub ja kuulab Jeesust.

Eeldatavasti Jeesus noogutab pead vastates Martale, sest Marta järgmine lause on “Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!” .”

Probleemi põhjus: salm 41

Vastates talle Jeesus ütleb “

Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega.” Kreeka keelne sõna “muretsed” on merimnavw- mõistuse tähelepanu hõivamine. Kreeka keelne sõna, mida tõlgitakse kui “vaevad” on isturbavzw  ja tähendab “üles õhutama ja mõistust vaevama”.

Luukas siin toob esile kolm saatana psühholoogilise rünnaku faasi. Esimene faas on merimnavw – mõistuse tähelepanu hõivamine. Marta paneb tähele, et Maarja ei aita teda. Selle asemel Maarja kuulab Jeesuse õpetust. Ta mõtleb sellest nii kaua kuni jõuab teise faasi – perispavw. Nüüd tõmbavad tema mures ta ümber võrgu ja hõivavad teda nii, et ta on kogu olukorra poolt alla neelatud. See viib meid kolmandasse faasi -turbavzw, välispidine viha või frustratsiooni väljendamine kas siis kõnes, näoilmetega või kehakeeles. Kogu see intsident algab sellest, et olukord, milles Marta on hõivab ta tähelepanu. Tema olukord siis hõivab ta nagu kalavõrku püütud kala. lõpptulemus on see, et ta tormab tuppa ja väljendab Jeesusele oma rahulolematust.

Probleemi ravim: salm 42

Jeesus jätkab vestlust Martaga andes talle ravimi: ” aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära .”

Kokkuvõte

Luuka tekst kirjeldab meile detailselt Jeesuse õpetust sellest kuidas saatan ründab usklikku. Ta kiusab usklikku et too oleks hõivatud millegagi. Kui usklik “neelab sööda alla” lubades enda tähelepanu hajutada, siis see tähelepanu hajub kuni punktini, mil usklik väljendab oma stressi ja frustratsiooni. Välispidine käitumine paljastab selle, mis on hõivanud uskliku mõistuse.
Luukas märgib, et usklik võib isegi olla hõivatud Issanda “teenimisega”. Vahel omastatakse Kristuse teenimisele suuremat tähtsust kui Sõna kuulamisele. Mõned usklikud on väsinud ja vaimses näljas, sest nad teenivad nii ohvrimeelselt aga ei toitu Sõnast. Saatan teab, et usklik kasvab järgmiselt: ” Kasvage meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises!  ” (2 Peetruse 3:18). Seetõttu ta kasutab ükskõik mida, et mõistus hõivata ning röövida usklikult igasugune kasv .

Saa aru, et saatan ei ole aus. Ta kasutab armsamaid; ta kasutab eluolukordi; ta püüab isegi kasutada Kristuse teenimist viisil, mis viiks uskliku tähelepanu Jumala Sõna kuulmisest kõrvale.

Järgmisel nädalal me uurime Pauluse õpetust mevrimnast ja merimnavwst 1 Korintose 7:29-35.


Copyright Statement: 

Greek Thoughts‘ Copyright 2002-2019 © Bill Klein. ‘Greek Thoughts‘ articles may be reproduced in whole under the following provisions: 1) A proper credit must be given to the author at the end of each story, along with a link to http://www.studylight.org/col/gt/  2) ‘Greek Thoughts‘ content may not be arranged or “mirrored” as a competitive online service.

Merimna – ‘mure, ärevus, hool’ ja Merimnao – ‘olema mures, olema ärevil’ – 3.osa

Autor: Bill Klein

Sel nädalal me jätkame kolmanda osaga oma kaheksa osalisest õppest kreeka keelsest sõnast meÑrimna ja selle tegusõnavormist merimna/w. Nimisõna mevrimna tõlgitakse “hool, ärevus ja mure.” Selle sõna juur on kreeka keelne sõna merivzw mis tähendab “jagama, eraldama.” Nimisõnast tuletatuna tähendab tegusõna merimnavw “ärevil olema, muretsema” ja”hoolikat mõtlema.” Nii et mevrimna esindab mentaalset seisundit või olekut kus keegi on hõivatud või pidevalt mõtleb millegi peale. Sel nädalal me jätkame oma õpetust sellest kui oluline on mõista, kuidas saatan kasutab  meÑrimnat – meie mõistuse tähelepanu hõivamist – selleks, et meid eemale viia Issanda asjadest.

Eelmisel nädalal me õppisime Jeesuse õpetusest Matteuse 6:24-34. Selles tekstis Jeesus kehtestas neli peamist printsiipi, mis on seotud meÑrimnaga. Esimene printsiip on leitav 24ndas salmis. Jeesus ütles, et inimene ei ole loodud võimega teenida kahte isandat. Ta eriliselt ütles, et me ei ole suutelised teenima Jumalat ja materialismi. Teise printsiibi tõi Jeesus esile 25ndas salmis. Ta käskis: “Ära muretse (merimna/w – ole hõivatud) oma elu pärast, mida sa sööd ja mida sa jood; ega oma ihu pärast, millega riietuda…” Neile kahele salmile toetudes toob Jeesus kolmanda printsiibi salmis 33, “aga teie otsige esiti Jumalariiki ja Tema õigust ja kõike seda lisatakse teile.” Neljas printsiip on leitav 34ndas salmis. Ta ütles, et me ei peaks muretsema (merimna/w) homse pärast.

Sel nädalal me uurime meÑrimna kontseptsiooni Pühakirja salmides Luuka 8:4-15: Tähendamissõna külvajast.

4 Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse 
juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga:
5 „Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes 
osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle.
6 Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei 
olnud niiskust.
7 Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad 
lämmatasid selle.
8 Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see 
sajakordselt vilja.” Seejärel ta hüüdis: „Kel kõrvad on kuulda, 
kuulgu!”
9 Jeesuse jüngrid küsisid temalt, mida see tähendamissõna tähendab.
10 Jeesus ütles: „Teile on antud ära tunda Jumala riigi saladusi, 
aga muudele inimestele on kõik tähendamissõnades, et nad 
vaadates ei näeks ja kuuldes ei mõistaks.

11  See tähendamissõna aga tähendab: seeme on Jumala sõna.
12 Teeäärsed on need, kes kuulevad, aga pärast tuleb kurat ja 
võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks.
13 Kaljupealsed on need, kes kuuldes võtavad sõna 
rõõmuga vastu, ent neil ei ole juurt, üürikest aega nad usuvad, ent 
kiusatuse ajal taganevad ära.

14 Mis ohakate sekka kukkus, on aga need, kes sõna küll kuulsid, ent 
edaspidi lämmatavad neid muretsemised (meÑrimna) ja rikkus ja elulõbud ning nende  vili ei saa küpseks.
15 Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja 
heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.

Enne kui saame hakata arutama selle tähendamissõna tähtsuse üle peame me esiteks mõistma selle Pühakirja lõigu peamist teemat, mis on meile antud 18ndas salmis. Jeesus ütleb,18)” Pidage siis silmas, kuidas te kuulete! Sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis ta arvab enesel olevat.” .” (Literal Translation).

Tähendamissõna külvajast mõte on leitav salmides 11-15. Siin on esitatud neli erinevat viisi, kuidas inimene võib kuulda Jumala Sõna. Ainult üks neljast on see, mis toob kaasa pääste. See tähendab et on kolm ülejäänud seisundit kus päästet ei viida lõpule. Esimene nendest on seisund, kus inimese süda on nii kõvasti Jumala Sõnale vastu, et Jumala Sõna ei läbista tema südant ja seetõttu saatan saab selle ära võtta. Teine südame seisund ilmneb kui inimene kuulab Jumala Sõna põnevusega aga ei lase sellel juuri endas ajada. Selle tulemusena peab ta vastu ainult ajani kui tulevad läbikatsumised. Need läbikatsumised põhjustavad selle, et ta langeb ära Issanda asjadest. Kolmas südame seisund on kirjeldatud salmis 14. See ilmneb siis kui inimene kuuleb Jumala Sõna aga jätkab olles “murede (meÑrimna), rikkuste ja elu naudingute mõju all” mis lämmatavad Jumala Sõna mõju.

See Pühakiri õpetab, et Jumala Sõna ei kanna päästevilja kui inimene kes kuulab Jumala Sõna jääb selle elu “murede” mõju alla. Ärge unustage et me oleme suutelised teenima ainult ühte isandat (Matteuse 6:24-34), Jeesus õpetab siin et kui inimene otsustab olla hõivatud selle elu murede poolt, siis Jumala Sõna mõju ei ole nii tugev, et saaks lõpule viia pääste tema elus. Hea näide sellest on rikas ja noor valitseja  Luuka 18:18-23. Jeesus ütles talle, et tal puudub ainult üks asi, et ta võiks saada igavese elu. Jeesus ütles talle, et ta “ müüks ära kõik, mis sul on, ja jagaks vaestele, ja siis on tal aare taevas, ning tulgu, järgnegu talle” (Luuka 18:22). Kui rikas noor valitseja sellest kuulis muutus ta väga kurvaks, sest ta oli ülirikas. Ta oli kurb, sest tema elu fookus oli tema rikkusel ja ta ei suutnud sellest loobuda Kristuse kasuks.

Kui me mõistame, mida Püha kiri õpetab merimnavw´st saame me paremini mõista keerukamaid Issanda õpetusi. Issand, olles teadlik saatana salaplaanidest ja teades, et igaüks meist on suuteline teenima ainult ühte isandat puudutas seda teemat iga üksikisiku puhul kellega Ta kohtus. Hea näide on leitav Luuka 9:57-62:

57 Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: „Ma 
tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid.”
58 Ja Jeesus ütles talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel 
pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.”
59 Teisele ütles ta: „Järgne mulle!” Aga see ütles: „Luba mul 
enne minna matma oma isa!”
60 Ent tema ütles talle: „Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina 
mine ja kuuluta Jumala riiki!”
61 Aga ka üks teine ütles: „Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid 
luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!”
62 Aga Jeesus ütles: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis 
vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”

Selles Pühakirja lõigus Jeesus suhtles kolme mehega. Üks oli Issanda poolt kutsutud ja teised pakkusid end vabatahtlikult välja Teda järgima. Esimene vabatahtlik ütles, et järgneks Issandale kuhu iganes Ta läheb. Issanda vastus puudutas inimese maise “mure” (meÑrimna) tulipunkti. Jeesus ütles talle, et Tal Endal pole kohta kuhu oma pea võiks panna. See andis mehele mõtteainet kas otsustada Jeesuse kasuks või mitte. See mees pidi ilmselgelt valides Jeesuse arvestama sellega, et tal pole siis maja milles elada. Oli isegi võimalus, et ta pidi andma ära oma kodu. Teine mees sai Jeesuselt kutse järgida Teda aga see mees väljendas vajadust esiteks hoolitseda oma isa eest. Issand ütles, et vaimulikult surnud peaksid matma oma füüsilised surnud ise. See võis tunduda kui julm vastus aga Issand osutas sellele, et inimese mure takistas tal järgimast Jeesust. Kolmas mees, teine vabatahtlik, ütles Issandale, et Ta järgib Teda pärast seda kui on oma kodustega hüvasti jätnud. Sel hetkel Issand kordas sama, mida Ta esimesena mainis  Matteuse 6:24-34 ja Luuka 8:4-15. Ta ütles, „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis pidevalt
vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! ” (salm 62) Sõna “kõlba” on kreeka keelne sõna  euàqetov ja tähendab “ühineda.” Jeesus selgelt õpetas, et inimene ei saa olla ühes nõus Jumala kuningriigiga kui ta pidevalt vaatab tagasi asjadele, mis on seljataga(meÑrimna) samal ajal üritades panna kätt adra külge (pääste).

Issand ei ole ainus Kes mõistab kuidas me oleme loodud. Saatan samuti mõistab, et inimene on suuteline teenima kas Issandat või selle maise elu asju ja inimesi. Seetõttu ta kasutab kõike, mis on meile tähtis, ükskõik keda või mida, et tõmmata meie tähelepanu Issandalt ära.

Järgmisel nädalal omandame tähtsa õppetunni merimna/w kohta Maarja ja Marta loos, mis on leitav Luuka 10:38-42.

Merimna – ‘mure, ärevus, hool’ ja Merimnao – ‘olema mures, olema ärevil’ – 2.osa

Sel nädalal me jätkame teise osaga kaheksa osalisest õppest kreeka keelsest sõnast mevrimna ja selle tegusõna vormist merinmavw. Nimisõna mevrimna tõlgitakse “hool, ärevus ja mure.” Selle sõna juur on kreeka keelne sõna merivzw mis tähendab “jagama, eraldama.” Nimisõnast tuletatuna tähendab tegusõna merimnavw “ärevil olema, muretsema” ja”hoolikat mõtlemist.” Nii et mevrimna esindab mentaalset seisundit või olekut kus keegi on hõivatud või pidevalt mõtleb millegi peale.

Me rajasime meie Sõna uurimise Pühakirja tõdedele kristlase elustaadiumitest: esiteks Pääste; teiseks Kasv ja Muutus.

Nagu möödunud nädalal räägitud, siis Pühakirjas on näha, et algkogudus rajas pääste tõestuse Kristuse Vaimule uskliku sees (Roomlastele 8:9; 2 Korintose 13:5; 1 Johannese 3:24; 1 Johannese 4:13). Lisaks sellele Paulus märgib  Efeslastele 1:13 et usklik on Püha Vaimuga “pitseeritud”. Ehk siis igaühes, kes kuulub Kristusele, elab Kristuse Vaim ja Püha Vaim on ka tema vaimu pitseerinud. Need kaks asja ei lase ühelgi teisel vaimul läbistada uskliku vaimu ja hinge.

Samuti me õppisime, et kui inimene on päästetud, siis inimene kasvab ja muutub “meeleuuendamise teel” (Roomlastele 12:2; Efeslastele 4:23).

Nende Pühakirja faktide alusel saab  meie aluskirjakohaks “merimna” uurimisel 1 Peetruse 5:5-8. 7-s salmis Paulus õhutab meid üles heitma kogu oma mure (mevrimna) Issanda peale, sest saatan, meie vastane käib meie ümber nagu möirgav lõvi otsides keda neelata. Kuna Pühakirja alusel on uskliku vaim päästetud ja Püha Vaimuga pitseeritud, siis me mõistame, et see kirjakoht tähendab, et saatan püüab neelata Kristusesse uskujat mitte vaimselt aga mentaalselt. See (mevrimna) on ainus relv mida saatan saab kasutada uskliku vastu. Ta ei saa võtta ära uskliku päästet. Ta ei saa lahti pitseerida uskliku hinge. Ta saab ainult rünnata uskliku mõistust püüdes teda eemaldada Jumala Sõnast eesmärgiga takistada kasvu ja täisikka jõudmist.

Sel nädalal me vaatame Jeesuse enda õpetust Matteuse 6:24-34. See on tähtis teema millele Peetrus ja Paulus rajasid oma õpetused.

Matteuse 6:24 on primaarne õpetus, millele salmid 25-34 baseeruvad. Me peame mõistma seda kõige tähtsamat printsiipi enne kui saame aru kui oluline on Issanda õpetus mevrimnast. 24) Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta  vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.

Sõna “saa” selles tekstis on kreeka keelne sõna duvnamai ja tähendab “võimet” või “suutlikkust.” Jeesus ütleb, et inimene on loodud suutlikkusega teenida ainult ühte härrat või isandat. Ta ei saa ega ole suuteline teenima kahte.

Salmi lõpus ütleb Jeesus, “Te ei ole võimelised (teil pole suutlikkust) teenida Jumalat ja mammonat. Sõna mammon (mamwna) on vorm aramea keelsest sõnast, mis tähendab “materialism.” Siin Jeesus isikustab mammonat kui materialismi jumalat. Materialism, vastavalt sõnale mammon, sisaldab endas nii füüsilisi asju kui ka ambitsioone ja soove neid omada. Jeesus ütleb, et inimene on loodud võimega teenida kas Jumalat või materiaalset maailma aga pole suuteline teenima mõlemat.

Pane tähele salmi 25 algust: 25) Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas?

Fraas “Seepärast” (dia; tou`to) tähendab “võttes aluseks tõe, millest ma just rääkisin.” Seejärel Jeesus õpetab mevrimnast ja merimnavwst: meile antakse juhised mitte olla mures selle elu asjade pärast kuna inimene on loodud suutlikkusega teenida ainult ühte meelevalda või isandat.

Seejärel Jeesus esitab esimese kahest peamisest käsust selles tekstis: “ärge muretsege (merimnavw) oma elu pärast.” Meile antakse käsk, et meie mõistust ei okupeeriks meie elu asjad või isegi vajadused. Jeesus teab seda, sest meil on võime teenida ainult ühte isandat, me ei saa olla haaratud mõtetega ja muredega oma elu pärast ja samal ajal teenida Teda.

Jeesus jätkab: 26) Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie Taevane Isa toidab neid. Eks teie ole 
palju enam väärt kui nemad? 27) Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma pikkusele ühe küünragi juurde lisada? 28) Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, 29) aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. 30) Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!

Oma sõnumi sisus toob Jeesus esile kaks teisejärgulist käsku ja esitab neli küsimust, et me saaksime aru, mis on merimnavw. Esimene teisejärguline käsk on “Vaata” (eÍmba/llw , “kaalu, uuri”). Jeesus käsib oma jüngreid et nad uuriksid linde taevas ja kuidas nende Taevane Isa hoolitseb nende eest. Jeesus siis esitab esimese küsimuse: “ega teie ju erine neist palju?” Ta ütleb, et kuna Taevane Isa toidab linde, siis Ta kindlasti toidab neid, kes Talle kuuluvad.

Salmis 27, Jeesus esitab teise küsimuse: ” Aga kes teie seast suudab muretsemisega (merimnavw) oma pikkusele ühe küünragi juurde lisada?” Sõna muretsemine on osaline vorm sõnast (merimnavw) ja tähistab elu harjumust. Jeesus näitab, et inimene võib püsivalt tegeleda oma pikkusega aga ei ole võimeline pikkust kasvatama isegi siis kui pidevalt sellest mõtleb.

Salmis 28, Ta küsib kolmanda küsimuse: ” Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? (merimnavw)” Ja siis Ta annab teise käsu, ” Pange tähele  (katamanqavnw, “uurige, jälgige”) lilli väljal…” Pöörates meie tähelepanu sellele, et Jumal riietab lilli ja rohtu. Ei näe nad vaeva ega ketra; Ta varustab neid. Jeesus ütles, et kui Saalomon end riietas, siis ta ei olnud nii riietatud kui nemad. Issand küsib seejärel neljanda küsimuse 30s salmis: “… eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised ?” Jeesus läbi Pühakirja toob välja, et Issanda usaldamine on võti elu vajadustega hakkama saamisel. Me ei ole suutelised olema hõivatud meie vajadustega ja samal ajal usaldama Issandat; aga kui me täidame oma mõistuse Issandaga, siis Ta hoolitseb selle eest, et meil on see, mida me eluks vajame.

31s salmis toob Issand välja kaks järeldust. Ta alustab järeldusega “ärge siis” ja toob esile subjektiivide seeria mis tulenevad peamisest käsust salmis 25 – ” Ärge muretsege oma elu pärast .” Ta ütles, “…te ei peaks muretsema (merimnavw) öeldes, ‘Mida me sööme?’ või ‘mida me joome?’ või ‘millega riietume?'” Põhjused, miks me ei peaks muretsema on välja toodud salmis 32: “Sest kõike seda taotlevad paganad. ” ja teiseks, “Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.” Maailma paganad otsivad asju ellujäämiseks ja nende mõistuse tähelepanu on pidevalt mammona peal. Jeesus ütleb, et meie Taevane Isa juba teab et me seda vajame.

Teine peamine käsk tuleb salmis 33. Selle tõsiasja valguses, et inimene on suuteline teenima ainult kas Jumalat või mammonat. Jeesus ütleb: “Aga teie otsige esiti Jumala kuningriiki ja Tema õigust ja kõike seda lisatakse teile.” Kuna me oleme loodud suutlikkusega otsida ja teenida ainult ühte isandat, on meile antud käsk otsida Jumala kuningriiki ja Tema õigust. Kuna meie Isa teab, et me vajame maiseid asju antakse need meile siis kui me pöörame oma fookuse Issanda asjade peale. Pane tähele, et Ta ei öelnud, et me saame mida me tahame aga meie vajaduste eest kantakse hoolt.

Salmis 34 on veel teine järeldus. Jeesus jälle kasutab subjunktiivset meeleolu et väljendada seda, mida me ei peaks tegema baseerudes salmil 25– “Ärge muretsege oma elu pärast.” Ta ütles, ” Ärge siis hakake muretsema (merimnavw) homse pärast…” Jeesus mitte ainult ei hoiata meid, et meie mõistus poleks okupeeritud elu vajadustega, mis hajutavad meie tähelepanu Issanda otsimisest ja teenimisest kõrvale, aga Ta toob välja ka selle, et muretsemine homse pärast okupeerib samuti meie mõistust. Ta ütleb, et iga saabuva päevaga kaasneb piisavalt muret (merimnavw) ja igas päevas olevast vastuseisust piisab ning pole tarvis muretseda homse üle enne kui see saabub.

Need salmid sisaldavad ühte peamistest Jeesuse õpetustest, kus Ta tutvustas meile “mõistuse tähelepanu okupeerimist.” Ta kehtestas meie jaoks, et inimesel pole võimet teenida Jumalat ja materiaalset kuningriiki. Ta kehtestas, et saatan kasutab isegi elu vajadusi selleks et hõivata meie mõistus ja juhtida meie tähelepanu Issandalt kõrvale. See fakt ja õpetus on äärmiselt oluline. Tänapäeval on palju usklikke, kes on terve nädala hõivatud materiaalse maailmaga. Pühapäeval nad tulevad kogudusse aga kogevad frustratsiooni kuna nad ei kasva Issandas. See juhtub kuna vahel on meie mõistus ka kirikus istudes hõivatud füüsilise kuningriigiga. Me ei ole lihtsalt fokusseeritud Jumala Sõnale. Samamoodi me käime ka osaduses kuna see on meie kohustus aga me ei koge “meeleuuendamist” kuna me oleme okupeeritud ja mures niipaljude asjade pärast. Usklikena me peaksime mõistma, et pärast päästet ei ole lahing veel lõppenud. Pääste on kindel; aga käib teine lahing. Selles lahingus on kaalul meie mõistuse tähelepanu ja meie kasv, meie täiskasvanuks saamine. Mõistus on see areen kus Jumal annab oma Sõna ja toob kaasa tervenemise patu mõjutustest. Seetõttu 1 Peetruse 1:5-8 ütleb meile, et me alistuks Jumala vägeva käe alla, heites kogu oma mure (mevrimna) Issanda peale. Peetrus tahab, et usklikud mõistaks et Jumal hoolib meist kuna meil on vaenlane, kes soovib meid neelata läbi katsete hõivata meie mõistus. Saatan kasutab iga eesmärki, iga ambitsiooni, iga tegevust ja iga materiaalset asja et hõivata meie mõistuse tähelepanu; nii et me ei oleks võimelised vastu võtma Jumala Sõna ja sellest järelduvalt me ei kasva ega muutu.

Järgmisel nädalal me jätkame sõna mevrimna uurimist Jeesuse poolt kirjakohas Luuka 8:4-18 jagatud õpetuse alusel.

Autor: Bill Klein

Allikas: https://www.studylight.org/


Merimna (1)
Hool, ärevus, mure ja Merimnao

Autor: Bill Klein

Sellel nädalal me alustame kaheksa osalist õpet kreeka keelsest sõnast  μεριμνα ja tegusõnast μεριμναω.

Nimisõna μεριμνα (mérimna) tõlge on “hool, ärevus ja mure.” Selle sõna juur on kreeka keelne sõna  μεριζω ( merízō ) mis tähendab “jagama, lahutama.” Nii et μεριμνα kujutab endast mentaalset seisundit, või olekut, kus keegi on hõivatud millegagi või pidevalt mõtleb millegipeale.

Tulenevalt nimisõnast tähendab tegusõna μεριμναςω  “olla mures, olla vaevatud” ja “hoolikat mõtlemist.” Varajases kreeka kirjanduses kasutatakse seda sõna väljendamaks mediteerimist.

Uues Testamendis kasutatakse sõnast μεριμνα nimi-ja tegusõna vorme  ja see omab nii positiivset kui ka negatiivset tähendust. Positiivselt kasutades hõlmab see sõna fokusseeritud hoolitsemist. Kontrastina aga kirjeldab negatiivset tähelepanu kõrvalejuhtimist kogu mõistuse hõivamise kaudu. Oma kaheksa osalises õppes me vaatame neid mõlemaid lähemalt.

Tänases õppetunnis me vaatame neid kahte sõna Uue Testamendi valguses, et saada aru kuidas neid kasutatakse tööriistana saatana käes, et okupeerida uskliku mõistus. Selles järgmises tekstis Peetrus esitleb sõna μεριμνα kui saatana ainust relva Kristusesse uskuja vastu.

Enne kui me uurime seda teksti Peetruse esimeses kirjas me peame rajama arusaamise kristlase elu faasidest: esiteks Pääste; teiseks Kasvamine ja Muutumine. See arusaamine võimaldab meil mõista miks μεριμνα on ainus relv mida saatan saab uskliku vastu kasutada.

Nagu eelpool juba mainitud sai, siis Pääste on kristlase elu esimene faas. Piibel õpetab meile, et inimene selleks, et saada päästetud, peab kogema vaimset sündi Jumala Vaimust. Ainult uskumine Issandasse ei raja päästet; inimene peab kogema Kristuse Vaimu sisenemist oma vaimu ja hinge. Kristuse Vaimu ligidalolu uskliku sees oli Algkoguduse jaoks tõendus päästest. Paulus ütles Korintose usklikele,

“Testige endid kas te olete usus, katsuge endid läbi. Või te ei tea iseendis, et Jeesus Kristus on teie sees? Kui ei tea, siis te olete ametlikult kinnitamata?” (2 Korintose 13:5 Literal Translation)

Paulus ütles samuti:

“Aga teie ei ole lihas, vaid Vaimus, kui tõesti Jumala Vaim elab teis; aga kui kellelgi pole Kristuse Vaimu, siis see ei ole Temast.” (Roomlaste 8:9 Lit. Trans.)

Johannes oma poleemilises kirjutusstiilis ütles,

“Ja see, kes peab Tema käske jääb Temasse ja Tema jääb temasse. Ja me teame, et Ta jääb meisse, Vaimu kaudu kelle Ta meile andis .” (1. Johannese 3:24 Lit. Trans.)

Ja taas Johannes ütleb

“Sellest me teame, et me jääme Temasse ja Tema meisse, sest Ta on andnud meile oma Vaimust.” (1 Johannese 4:13 Lit. Trans.)

Uue Testamendi kirjutajad ei kehtestanud mitte ainult seda, et selleks, et saada päästetud peab inimene sündima ülalt, kogedes vaimset sündi Kristuses, vaid Paulus ütles ka nii,

“kelles ka teie olles kuulnud tõe sõna, pääste evangeeliumi, kelles ka teie olete Püha Vaimu tõotusega pitseeritud pääste saamiseks Tema au kiituses.” (Efeslaste 1:13,14 Lit. Trans.).

Siin Paulus märgib, et Kristus mitte ainult ei täida meie vaimu ja hinge aga meie hing on “pitseeritud” Püha Vaimu läbi. Peetrus ütles nende kohta, keda ootab pärand taevas nii,

“neid keda hoitakse (valvatakse) Jumala väes usu kaudu pääste saamiseks, mis saab lõpuaegadel avalikuks.” (1 Peetruse 1:5 Lit. Trans.)

Johannes ütleb

“Me teame et igaüks, kes on sündinud Jumalast ei tee jätkuvalt pattu, aga see, kes on Jumalast sündinud, seda Ta (Jumal) hoiab ja kuri ei puutu temasse .” (1 Johanese 5:18 Lit. Trans.).

Nii, et Piibel õpetab ja kehtestab, et isik, kes on päästetud kuulub Kristusele. Ta on isik, kes on sündinud Kristuse Vaimust ja Kristuse Vaim elab tema vaimus või hinges. Selle inimese hing või vaim on Püha Vaimuga pitseeritud. Ja see pääste staatus ei luba ühelgi teisel jõul või vaimul läbistada päästetud inimese vaimu.

Kristlase elu teine faas on Kasvamine ja Muutumine, sest kasvamine toob esile muutuse. Pärast seda kui inimene on Kristuse Vaimu vastu võtmise teel päästetud hakkab ta kasvama temas elava Jumala Vaimu sisemise töö tulemusel. Kasvamise protsess leiab aset mõistuse areenil. Paulus ütles

“ja ärge jätkuvalt muutuge selle ajastu sarnaseks aga muutuge pidevalt oma meele uuendamise teel, et te saaksite läbi katsuda, mis on Jumala hea, meelepärane ja täiuslik tahe.” (Roomlaste12:2 Lit. Trans.)

Paul ütles ka

et te paneksite maha vana inimese vastavalt vanale elustiilile, selle, kes on rikutud petlike soovide poolt; 23) ja uueneksite oma meele uuendamise teel;” (Efeslaste 4:22,23 Lit. Trans.).

Kuna uskliku vaim on päästetud ja pitseeritud, siis ainus ala, mida saatan saab rünnata on mõistus. Järelikult saatan võitleb “mõistuse tähelepanu okupeerimise nimel,” mis on Pühakirjas tuntud ka kui asμεριμνα.

Olles tutvunud kristlase elu erinevate faasidega saame me nüüd aru kui oluline on Peetruse õpetus  1 Peetruse 5:5-8 kus ta ütleb

“Samuti teie nooremad alistuge vanematele; ja igaüks riietugu alandlikkusega alistudes üksteisele, sest Jumal paneb uhketele vastu aga alandlikele annab armu. 6) Seetõttu alistuge Jumala vägeva käe alla, et Ta võiks teid ülendada õigel ajal ; 7) olles heitnud kõik mure  (μεριμνα) Tema peale, sest Ta ei ole selles uhtes ükskõikne. 8) Olge kained, valvake, sest teie vastane kurat käib ringi nagu möirgav lõvi otsides keda neelata.” (1 Peetruse 5:5-8 Lit. Trans.).

Selles tekstis Peetrus kasutab sõna μεριμνα – mõistuse tähelepanu hõivamist kui saatana ainust relva uskliku vastu. Peetrus ütles 6 salmis, et me peame alistuma Jumala alandamise protsessi alla. 7ndas salmis olev perfektivormi kesksõna ütleb meile, et me peame alistama end selle alandava protsessi alla, olles heitnud kõik meie mure Issanda peale. Me peame heitma kõik asjad, mis okupeerivad meie mõistuse, Issanda peale.

Peetrus salmides 7,8, konstateerib, et Issandale valmistab see muret kuna meie vastane, kurat, jalutab meie ümber kui möirgav lõvi. Issand on sellest puudutatud kuna saatan otsib võimalust neelata Jumala rahvas mitte vaimselt aga mentaalselt. Kuidas? Okupeerides nende mõistuse nii et me oleme liiga hõivatud ja liiga mures maise elu asjade pärast. Sellest tulenevalt, meil pole aega fokusseeruda Jumala Sõna uurimisele ja sealt ammutamisse. Lõpeb see kõik aga sellega, et me ei kasva; me oleme päästetud aga jääme muutmata.

Me teame Iiobi 1,2 et saatan “luurab” Jumala rahvast just nii nagu armee luuraja jälgib vastas armeed enne rünnakut. Saatan luurab meie järel, et meid süüdistada Jumala ees. Ta plaanib oma rünnakut meie mõistuse vastu kasutades midagi, mida tema näeb meie nõrkusena. Meie nõrkus võib olla meie karjäär. See võib olla keegi kellega me oleme liiga emotsionaalselt seotud. See võib olla isegi mõni kirglik tegevus. Saatan ei saa rünnata ja läbistada uskliku vaimu aga ta saab ja pingutab kogu jõust, et meie meeli hajutada ning tõmmata meid eemale Jumala Sõnast.

Paulus ütles

“et saatan meid ära ei kasutaks, sest tema salaplaanid ei ole meile teadmata.” (2 Korintlaste 2:11 Lit. Trans.)

Algkogudus ei olnud teadmata saatana salaplaanidest, skeemidest või rünnakuviisidest. Peetrus käsib

“Olge kained” ja “olge valvel.” (1 Peetruse 5:8)

Me peame olema valvel ja mitte olema “teadmata saatana salaplaanidest.” Uskliku elus toimuv Kasvu ja Muutuse faas on ülioluline; see on põhjus miks saatan kasutab nii hoolsalt oma ainsat relva, μεριμνα, et meie tähelepanu hajutada.

Selle nädala õppetund oli sissejuhatus μεριμνα kontseptsiooni. Järgmisel nädalal me kaevame sügavamale selle tähendusse uurides, mida Jeesus ise sel teemal õpetas Matteuse 6:24-34.

Autor: Bill Klein

Allikas: https://www.studylight.org/


Copyright Statement
Greek Thoughts‘ Copyright 2019© Bill Klein. ‘Greek Thoughts‘ articles may be reproduced in whole under the following provisions:1) A proper credit must be given to the author at the end of each article, along with a link to https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html  2) ‘Greek Thoughts‘ content may not be arranged or “mirrored” as a competitive online service.