Mõtisklusi

Esiteks on minu kõrva alati kriipinud üks kristlik populaarne loosung: “Ma olen väärt parimat!”
See loosung tekitab minus isiklikult vastakaid tundeid. Tahestahtmata paneb see mõtisklema selle üle palju me tegelikult väärt oleme? Mina isiklikult, kui Kristus ei oleks minu eest surnud, oleksin ainult ühte väärt: tulega põlevat väävlijärve. Ükskõik kui tore ja võrratu inimene ma ka ei paistaks ja kui meeletult palju häid tegusid ma ka ei teeks oma elus. Kui palju ma neid inglitiibu endale fantaasiates selga ei joonistaks, üks on tõsi: ma oleksin väärt ainult põrgut. Jumala arm minu vastu sai avalikuks sellega, et Ta mind päästis hukatusest. Ma olen osutunud väärt olevat igavest elu ja mitte minu enda suure deklameerimise tulemusena vaid Tema valiku alusel.
Võtame näiteks rikka mehe ja Laatsaruse. Rikas mees nautis elu ja võis iga päev panna kujuteldavasse instagrammi või facebooki postituse imelisest restoranist või reisist välismaale, võibolla Eiffeli torni tipust oleks teinud selfi kommenteerides: “Olen väärt parimat!”
Samal ajal kui Laatsarus ei olnud meie mõistes väärt parimat. Võibolla kaasaegne rikas mees oleks teinud facebookis oma lehele kaastundliku video paiseid täis mehest oma värava juures ja oleks kogunud hulga kurbi nägusid oma postituse alla. Laatsarusel polnud isegi arvutit, maja, autost ja mobiiltelefonist rääkimata. Oleks siis olnud kasvõi terviski, aga otse vastupidi lausa paised olid tema ihul ja koerad lakkusid teda..
Rikkal mehel oli aga meie mõistes parim osa. See mille üle kilgatakse: “Olen väärt parimat!” Ometi ei olnud tal seda, millel on igavene väärtus. Tal polnud igavest elu ja põrgus põledes kui ta palus Aabrahami, et Laatsarus tuleks ja kastaks oma sõrme vette ja kastaks tema keelt, siis Aabraham vastas: “Ei, nii nagu sina oled saanud oma elus kätte hea põlve, sai Laatsarus halva ja nüüd sina piinled aga lohutatakse teda.”
On siis nii oluline, et oleks see parim auto, sest ma olen väärt parimat… Oled sa nagu tõesti väärt parimat? Kas poleks ohutum hoida madaluse poole ja tänada selle eest, mis sul on täna? Isegi kui kõik sinu unistused pole veel täitunud?
Ma ei kutsu üles elama karmi ja askeetlikku elu. Kutsun sind üles mõtisklema.. Võibolla need inimesed, kellest meie midagi ei pea on hiljem seal, kus tahaksime väga olla meie. Pigem olgem rahul sellega, mis meil on. Teinekord kui tekib kiusatus ütle: Jumal on andnud mulle selle, mis mul on ja ma olen ääretult tänulik oma osa üle selles elus.
Jumalakartus, mis on ühendatud rahuloluga on tõeline tuluallikas.Millel on tõeline väärtus?
Paar ainet mõtisklusteks või järgmisteks sotsiaalmeedia postitusteks :
2Tessaloonika 1:3-5 Meil tuleb alati tänada Jumalat teie eest, vennad, nõnda nagu on kohus, kuna teie usk jõudsasti kasvab ja armastus, mis teil igaühel on üksteise vastu, rohkeneb,
nii et ka meie ise kiitleme teist Jumala kogudustes, teie vastupidavusest ja ustavusest kõigis tagakiusamistes ja kitsikustes, mida te talute. Jumala õiglase kohtu märgiks selle kohta, et teid on arvatus Jumala riigi vääriliseks, millepärast te ka kannatate.
Apt 5:41 Aga nemad läksid suukohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.
Teine teema, millest tahaksin lühidalt kirjutada on: miks heade inimestega juhtub halbu asju?
Miks oled sina, kes seda küsimust esitad nii kindel, et see inimene on hea? Võibolla kui see võrratu inimhing panna sarnasesse olukorda kuhu on sattunud mõni nn. halb oleksid ka nemad kellegi vihahoos maha löönud või varastanud. Isegi kui Jeesuse poole pöörduti kui hea õpetaja poole vastas ta: “Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks – Jumal. Markuse 10:18
Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu,
et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse.
Kõik on teinud pattu, kõik on eksinud. Inimesi ei saa lahterdada headeks ja halbadeks.
Vahel juhtub halbu asju selleks, et me pöörduksime Tema poole, peatuksime, istuksime maha ja mõtleksime oma elu üle järele.
Haavaarmid on kurja kasimiseks ja hoobid ihu soppide jaoks.
Vahest on ka sinu ellu tulnud see aeg hetkeks peatuda ja mõelda: Kui ma täna õhtul suren, siis kuhu ma lähen?
Ma arvan, et ma olen hea. Ma ei ole kedagi maha löönud, vägistanud, vangis olnud. Mul on hea moraal, ma olen kasvanud heas kodus. Miks mina? Miks minuga? Ma olen ju HEA.
Aga miks mitte? Miks sa arvad, et sina oled parem teistest? Et see vang on väärt põlgamist või see tapja. Olen kuulnud vaimuvälgatusi stiilis: Vangidel peaks kõik ära võtma, kõik kraanid kinni keerama, miks nad elavad maksumaksja kulul? Nemad elavad seal hästi. Neil on seal hea. Tee väike visiit, istu natuke aega. Ma arvan, et toon muutub.
Võin julgelt öelda, et ainus vahe on sinu, minu ja vangi vahel selles, et meie pole veel vahele jäänud. Aga viimane kohtupäev on ees ja kõik peavad aru andma. On sinu südametunnistus siis tõesti nii plekita?
Jumala silmis ei ole vahet, kas sa tapsid mõne inimese ära või keeldusid andestamast kellegi tema eksimuse. Kas sa vägistasid kedagi või vaatsid võõra naise poole teda himustades. Kas sa varastasid või rääkisid mõne hädavale. Pole kedagi, kes ei oleks eksinud oma elus. Kui Kristus Jumala Tall, kes oli veatu ja plekita ei olnud hea, siis kuidas saame meie ennast headeks pidada. Kui me teeme head, siis see on tänu Jumalale. Kui halba, siis ehk Jumal aitab vigu parandada, annab andeks ja aitab meeltparandada, et mitte enam eksida vaid minna targemana edasi..
Aga nii nagu vangidel, tapjatel, korralikel pereisadel, kodututel rikastel, vaestel, ärimeestel, ärinaistel, pankuritel, haigetel, tervetel on ka meil lootust kui pöördume Jeesuse poole ja palume tal andestada meile meie patud ja tulla meie südamesse ning kinkida meile igavene elu.
Jah, Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meiePäästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist. Tema on loovutanud iseenda meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada endale pärisrahvaks, innukaks headele tegudele. Tiituse 2:11-14
Õde Joy
Linnakogudus