Otsides Jumalat prügikastist

Autor Ruti Eastman.

Intervjuu Bracha Goetziga teemal kuidas Harvardis haritud naine võitles anoreksiaga


Bracha Goetz on kirjutanud märkimisväärse memuaari Harvardis haritud naisest, kes on läbi imbunud toitumishäirete alastest teadmistest ning ometi leiab end võitluses anoreksiaga. Tema elumõtte otsingud viisid ta valusate ja ennast hävitavate harjumuste juurest osadusse Jumala, pere ja kogukonnaga ning ta on eeskujuks teistele, kellel on raske leida iseennast  ja oma tõelist eesmärki.

Raamatu Otsides Jumalat prügikastis avaldamine oli väga vapper tegu. Sul on lastekirjaniku reputatsioon ja nüüd sa jagad kogemusi väga isiklikust ja täiskasvanulikust võitlusest, mida paljud inimesed oleksid salajas hoidnud. 

Ma kirjutasin selle ramatu 32 aastaselt. Olin elanud Iisraelis selleks ajaks juba kümme aastat ja  olin andnud käsikirja väga tuntud ilmalikule kirjastajale Iisraelis. Ta luges esimese osa läbi ja helistas mulle erutunult öeldes, et ei ole kunagi midagi sellist lugenud ja et ta on väga elevil selle kirjastamisest. Kui ma hiljem uuesti kirjastajale helistasin, et küsida, kas ta on lugenud läbi ka teise osa raamatust, osa kus minust sai jumalakartlik juut  ei olnud ta kirjastamisest enam üldse huvitatud. Kui ma seejärel saatsin käsikirja ortodoksetele kirjastajatele, siis polnud ükski neist kirjastamisest huvitatud just raamatu esimese osa pärast.

Peaaegu 30 aastat otsisin ma oma raamatule kirjastajat. Hiljuti leidsin agendi, kes oli kõigist teistest agentidest erinev. Ta on religioosne kristlane kes sügavalt hindas käsikirja. Ta võttis endale südame asjaks leida kirjastaja ning lõpuks leidiski. Kui ma tänasin teda, et ta aitas selle lõpuks kirjastada, siis ta vastas, et see oli Jumala töö mitte tema pingutused. Selline inimene ta on.

Ma parandasin käsikirja kord iga paari aasta tagant nii et võin öelda, et kirjutasin seda raamatut 50 aastat, sest hakkasin seda kirjutama just enne kui olin saanud 12.

Kas sul oli ka kirjastamise suhtes kahtlusi? Oled saanud kriitikat?

Mul ei olnud mingeid kahtlusi kirjastamise teemal aga ometi oli mul teatud hirm enne avaldamist, et inimeste suhtumine minusse muutub.  Mitte et see mulle oleks nii korda läinud, et oleksin selle avaldamata jätnud aga siiski oli ebameeldiv tunne. Palju aastaid tagasi üks ortodoksne kirjastaja oli käsikirja läbi lugenud ja küsis miks ma tahan sellise raamatu avaldada kui mul endal on nii ilus perekond. Ta oli endast väljas ja püüdis mind kaitsta öeldes, et miks ma soovin seda avaldades saada avaliku pilke aluseks.

Tema sõnad häirisid mind aga ma küsisin Ravi arvamust raamatu avaldamise osas ja mulle öeldi, et jätkasin ja nii ma siis pingutasin edasi. Ma tunnen, et üks põhjuseid miks ma olen siin Maal on teha selgeks selle raamatu reaalsus. Ma tahan jõuda selle väikese tüdrukuni, kes ma kunagi olin ja kõigi teisteni, keda see raamat võiks valgustada. Tänan Jumalat, mu imelise abikaasa eest, kes usaldab mind ja lubab mul teha seda, mida ma tunnen, et pean tegema ja kõigi mu imeliste täiskasvanud laste eest, kellel on nüüd juba enda võrratud lapsed, tänu Jumalale, et nad on olnud toetavad.

Praegu on võibolla veel vara öelda  – aga kas see raamat on täitnud selle eesmärgi, mida sa soovisid?

Ma loodan, et see raamat jõuab paljude inimesteni ja aitab neid erinevates sõltuvustes kuna sõltuvused on laialt levinud. See raamat on mõeldud inimestele, kellel on mingit laadi toitumissõltuvus aga seda võib kasutada ka ükskäik millise teise sõltuvuse puhul. Kui inimesed söövad liiga palju, siis nad saavad küsida endalt selle lihtsa küsimuse: Kas ma jätkan nüüd söömist kuna mu ihu on näljane või püüan ma oma hinge täita? Ja kohe kui see küsimus jõuab inimese teadvusesse tulevad meelde mitmed imelised viisid kuidas oma hinge täita.

Siis võib inimene näiteks õue värsket õhku hingama minna, teha heateo kellelegi, näiteks helistada või saata sõnum mõnele üksildasele inimesele, kuulata meeldivat muusikat, hakata tantsima, õppida mõnd iidset tarkust, lugeda aeglaselt üles oma õnnistusi jne. Valikud on lõputud aga juba selliste võimaluste teadvustamine aitab inimesel valida vaimsed naudingud ja hing saab täidetud.

Nii, et see memuaar on kui ringreis minu olemusse, et näha kuidas see kõik reaalsuseks sai. Ma palvetan, et see raamat aitaks vabastada paljusid inimesi nende  sõltuvustest nii et nad saaksid nautida sügavamaid elu naudinguid. Ja see kehtib nii minu lasteraamatute kui ka selle täiskasvanutele mõeldud raamatute puhul. Nii nagu Rabi Noach Weinberg, Aish HaTorah Rosh Yeshiva õpetas, et elu eesmärk on kogeda suurimat võimalikku naudingut. Selleks Jumal lõi meid  –  et anda meile see nauding. Nii et kui laseme oma hingel särada, siis saamegi kogeda suurimat võimalikku naudingut. See on kõigi minu raamatute eesmärk aidata sellel aset leida.

Mis nõu sa annaksid kirjanikele, kes võibolla ka tunnevad, et nende memuaarid oleksid headeks õppevahenditeks?

Ma usun, et selle raamatu avaldamisega olen täitnud ühe oma eesmärgi siin maailmas nii et ma soovin julgustada igaüht kes tahab seda teha, et ka nemad saaksid kogeda seda võrratut naudingut. On lihtsalt imeline lasta oma hingel särada ja aidata inimesi selle protsessi käigus. Ma kuulsin, et inimesed ostavad seda raamatut oma klientidele, pereliikmetele ja üliõpilastele, kelle on anoreksia ja ma loodan aidata ka teisi toitumissõltlasi, sest samasugune teadlikkuse tõstmine on loodetavasti kasuks. Kui me ükskord märkame oma jumalikku, igavest ja ometi nähtamatut hinge, saame selle ka rõõmudega täita.