Püha Vaimu manitsus

29/01/2020 Charles Spurgeon

Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta: patu kohta, et nad ei usu minusse; õiguse kohta, et ma lähen Isa juurde ja teie ei näe mind enam; kohtu kohta, et selle maailma vürst on süüdi mõistetud. (Johannese 16:8-11)

Apostlitel seisis ees keeruline ülesanne. Jeruusalemmast peaksid nad minema kõigi rahvaste juurde ja kuulutama evangeeliumi igale olendile. Ärge unustage, et umbes kolm aastat tagasi olid nad tavalised Galilea järve kalurid. Neil polnud praktiliselt haridust. Nad ei omanud ühiskonnas olulist positsiooni. Nad olid juudid ja seda rahvast põlati kõikjal. Kuid isegi oma rahva seas polnud nad autoriteetsed inimesed. Ent nad pidid kogu maailma tagurpidi pöörama. Issand ennustas, et nad ilmuvad Tema nime pärast kuningate ja valitsejate ette ning neid kiusatakse taga kõigis linnades. Nad pidid kuulutama evangeeliumi, minnes vastuollu Rooma impeeriumi võimuga, suure kreeka tarkuse vastu. Nad pidid looma rahu ja õiguse kuningriigi, hoolimata julmast kohtlemisest, mis sai neile osaks barbaarsetes maades.

Just siis, kui saabus aeg saada nii tähtis käsk, pidid nad kaotama oma suure juhi füüsilise kohaloleku. Kuni Ta oli lähedal, ei kartnud nad midagi. Kui variserid ja saduserid ajasid nad nurka, pöördusid nad abi saamiseks Jeesuse poole ja Ta aitas neid. Keegi ei rääkinud kunagi nii nagu see mees. Selline tarkus ja teadmised ei elanud mitte üheski kui vaid Kristuse meeles. Nende jaoks oli Ta lai ja usaldusväärne kilp, mille taha võis peituda kõigi vaenlase noolte eest. Kuid nüüd, kui Ta lahkus siit maailmast ja naasis oma Isa juurde, kaotasid nad oma ainsa kindluse, oma ainsa pelgupaiga. Apostlid olid nagu lapsed ilma isata, nagu sõdurid ilma ülemata. Olukord oli keeruline. Töö oli vaja teha, abi oli kaotatud, ja lahing tuli viia läbi ilma ülemjuhatajata.

Jüngrid kuulsid aga õnnistatud Issanda käest, et kui nad lahkuvad, siis nad võidavad rohkem kui kaotavad, sest pärast Tema lahkumist tuleb Jumala Vaim nende kaitsjaks ja on neile jutlustajaks. Vaimu väel vaigistavad nad vaenlasi, täites edukalt oma missiooni. Pühast Vaimust saab nende Lohutaja, nii et nad ei karda midagi. Nende advokaat nii, et nad ei eksi üheski olukorras. Kui nad räägivad, toob neis olev vägi õigeid sõnu esile, vägi kaasneb nende sõnadega, veendes kuulajaid, vägi tegutseb kuulajate südames, jättes igavesi sõnu nende mällu. See jõud on Püha Vaimu jumalik jõud, kes on üks Isa ja Pojaga. See on üks asi, kui inimesed räägivad, ja hoopis teine, kui Jumal räägib inimeste kaudu. Evangeeliumi kuulutamine kogu maailmale ei kuulunud kaheteistkümne apostli meelevalda, vaid see oli Jumala Vaimu võimuses. Kes saab Tema väge piirata? Kas Issandale on midagi rasket? Need nõrgad inimesed suutsid täita Jumala antud ülesande, sest Püha Vaim oli nende abistaja. Püha Vaimu kohalolek oli nende jaoks parem kui Issanda Kristuse kohalolek. Issand Kristus võis olla ainult ühes kohas oma kehas ja Püha Vaim võib olla kõikjal kohe; Kristuse nähtav kohalolek võib mõjutada ainult meeli, kuid südameid puudutav Püha Vaim annab inimestele vaimse elu ja päästva usu. Seega, meie Issand, jättes jüngrid ja jättes neile Vaimu, valmistas nad lahinguks suurepäraselt ette.

Ja nüüd näeme, mida Püha Vaim advokaadina tegi. Me ei saa sellest lõigust täielikult aru, kui me seda ei uuri või pigem ei uuri sõna “toob selguse” kolmes erinevas tõlkes. Kuid isegi siis ei suuda me sellest kaunist kobarast kogu tõe mahla välja pigistada. Mulle tundub, et siin on lühike kirjeldus kogu Püha Vaimu tegevusest maa peal. Valitud salme erineval viisil lugedes näeme palju uut. Esiteks teeb Jumala Vaim evangeeliumi kuulutamise kaudu inimestele ette heiteid seoses nende patuga ja viib nad segadusse tõe jutlustajate ees. Teiseks (ja see on palju olulisem) mõistab Püha Vaim inimeste patu süüdi ja juhib nad niiviisi meeleparandusele Jumala ees ja usku Issandasse Jeesusesse Kristusesse. Ja kolmandaks, Püha Vaim süüdistab inimesi kõigi mõistlike olendite ees asetades nad vastastikku oma kohutava patuga: täieliku õiguse tagasilükkamise ja kergemeelse suhtumisega Jumala kohtusse.

I. Esiteks usume, et Kristuse teenijatele antakse tõotus: kui nad lähevad evangeeliumi kuulutama, siis Püha Vaim on nendega kaasas, noomides inimesi. Noomimine pole mitte niivõrd päästmine kui juhtimine vaikusse. Kui Kristuse teenija tõstab hääle oma Issanda kasuks, ilmub tema kõrvale Teine, Kelle tunnistust tõest inimesed ei saa ignoreerida. Vaatame, kuidas Püha Vaim patust noomib. Nelipühal rääkisid jüngrid erinevaid keeli, kuna Vaim lubas neil ennustada. Inimesed kogu maailmast kuulsid, kuidas apostlid rääkisid nende emakeelt. See oli suur ime ja uudised selle kohta levisid kogu Jeruusalemmas. Ja kui Peetrus hakkas kogunenud inimestele jutlustama ja ütles juutidele, et nad on ristilöönud Püha ja Õiglase, ei lasknud Püha Vaimu tunnustähed ja imed, mida ta Kristuse nimel esitas, rahval apostli sõnu kõrvale jätta. Ainuüksi asjaolu, et Püha Vaim andis Kristuse kirjaoskamatutele jüngritele võimaluse rääkida erinevaid keeli, oli piisav tõend selle kohta, et Naatsareti Jeesus, kellest nad jutlustasid, ei olnud pettur ega petja. Muistses juudi seaduses öeldi, et kui inimene ennustas ja tema ennustus ei täitunud, mõisteti ta hukka kui valeprohvet. Kuid kui see, millest ta rääkis, juhtus, peeti teda tõeliseks prohvetiks. Jeesus Kristus tõotas, et Vaim tuleb ning ka Joel rääkis sellest, osutades, et see peaks juhtuma Messia tuleku ajal. Püha Vaim tuli alla ja tunnistas Naatsaretlasest Jeesusest tunnustähtede ja imedega, tehes sellega inimestele etteheiteid, et nad ei tahtnud Jeesusesse uskuda. Olles Vaimu poolt noomitud said nad ühtäkki aru, et nad olid hiilguse Issanda oma kätega ristilöönud.

Kõik järgnevad imed viisid sama tulemuseni: kui apostlid mingi ime tegid, sai sellest etteheide maailmale, kes ei uskunud Kristusesse. Mitte ainult käputäis jüngreid ei tunnistanud inimkonna suurt kuritegu, aga Püha Vaim ise pani inimesi värisema, ülistades Jeesust Kristust oma suurte tegudega ja näidates inimestele, et lüües risti Jeesuse olid nad tapnud Jumala Poja. Kas saate aru, milliste võimsate relvadega esimesed jüngrid relvastati? Nende relvad olid võimsamad kui Moosese sau, millega ta nuhtlusi saates vaarao alistas.

Ainult jäärapäine sugupõlv võis Pühale Vaimule vastu seista, ilma et oleks nõus kummarduma selle ees, kelle nad risti lõid. Inimesed olid täis pahatahtlikkust ja kangekaelsust, kuid sees tundsid nad südametunnistuse etteheiteid ja tundsid, et nad võitlevad Jumalaga.

Kas panite tähele, kallid sõbrad, et Püha Vaimu mõju apostlitele ja nende lähimatele jüngritele oli ühtlasi etteheide ebaõiglasele maailmale õigluse osas? Jeesus lahkus ja Tema jumaliku elu näide ei paistnud enam nagu valgus ega heitnud ette pimedust, milles inimesed elasid. Kuid Püha Vaim tunnistas jätkuvalt oma õigsust, pannes inimesi tundma, et Jeesus oli püha ja et Tema töö oli õige. Apostlite õpetus, mis oli täidetud Püha Vaimuga, sundis maailma nägema õiglust, nagu nad polnud seda kunagi varem teadnud. Maailmas on ilmunud uued moraalinormid, mis kehtivad ka tänapäevani: kui nad ei muuda inimesi, siis vähemalt noomivad inimkonda. Neil päevil vajus maailm põhjatusse õelusse ja isegi lahked inimesed olid moraalselt vastikud. Kuid Jeesuse Kristuse õpetuses kuulutati uus õigus ja Püha Vaim tuli alla, et panna sellele Jumala heakskiidu pitser. Ja nüüdsest tegid pattu jätkanud inimesed seda teadmistega vastuolus ja said valgust, sest nad olid teada saanud, mis on õiglus, ja ei saanud selles enam eksida. Jumal oli uue õiguse jutlustajate poolel ja tunnistas sellest mitmesuguste imede ja tunnustähtedega. Kuid me, vennad, teame kindlalt, et meie Issanda Kristuse riik, mis on loodud inimeste seas, on pärit Jumalast, et see on õiguse kuningriik, mis lõpuks lööb kõik kurjuse jõud pulbriks. Lepingu alusel oleme Issanda teenijad, kelle õiguse kuulutas Jumal isiklikult inimeste seas Püha Vaimu läbi. Kas pole hea meel sellist Issandat teenida? Oh maailm, kas sa tunned sellisele kuningriigile vastu seistes etteheiteid?!

Apostel-kalurid ise ei oleks võinud inimestele uut õigluse näidet tuua. Nad ei oleks suutnud maa rahvaste vahel kõrgemat moraalset ideaali kehtestada, aga kui Jumala igavene vägi ja suursugusus seisid Kristuse ja Tema õiguse poolele, siis võrdsustati apostellik kirik päikesega: “Üle kogu ilmamaa käib nende kõla,maailma otsani nende sõna;”. Keegi ei suutnud neid peatada, sest nii nagu hommik ajab pimeduse minema, sundides nahkhiired ja öised linnud peitu minema, nii ajab halastuse sõnumitoojate jutlus Jumala õiglusest minema inimeste silmakirjalikkuse ja edevuse.

Samuti arvasid inimesed, et on toimunud kohtuprotsess, et Naatsareti Jeesuse elu ja surm olid ajaloo pöördepunktiks ja õeluse üle on kohus mõistetud. Kõik ajaloolased peavad tunnistama, et inimkonna elu on pärast Kristuse risti igavesti muutunud. Ja pole ühtegi teist sündmust, mis sama jõuga mõjutaks ajaloo kulgu. Sel päeval tekitati kurjuse jõududele surma haav. Kurjus klammerdub elu külge kogu oma jõuga, kuid see on juba hukule määratud. Meie Issanda surm vaigistas paganlikud oraaklid. Oraaklid olid olemas kogu maailmas, nad olid kurjade vaimude ja kavalate preestrite tegevuse tulemus. Kuid pärast kristlikku ajastut lakkasid inimesed neid kuulamisest ja nad pidid vait jääma. Vaiksete ebajumalate kummardamise kultus oli nii kindlalt juurdunud eelarvamustesse ja traditsioonidesse, et seda raputada tundus võimatu, kuid Issanda Vaim rebis nad juurtega üles. Apostlid võisid kõigile paganlikele kultustele öelda: “… Te kõik, olete kui väljavajunud sein või mahavarisenud müür .” Inimesed ei saanud midagi muuta, kui märkasid, et pimeduse vürst oli ilma jäetud peaaegu piiramatust võimust ega julgenud enam oma häält kartmatult tõsta. Naise seeme kohtus iidse maoga ja duell lõppes seemne täieliku võiduga, mille järel kurat enam ei suutnud lüüasaamisest taastuda.

Lisaks leidis inimkond valgustust ja inimesed mõistsid rohkem kui kunagi varem selgelt, et saabub kohtupäev. Nad kuulsid ja tundsid Jeesuse Kristuse kaudu tõde Jumala eesseisva kohtuotsuse hoiatusest. Ebamäärane mõte pilvedes istuvate jumalate kohtuotsusest, et sellel kohtuotsusel ilmuvad inimesed ette, kes jaotab nad vastavalt elule kahte rühma, oli äkki omandanud täiesti uued ja selged vormid. Tõde, et kohtuotsus on tulemas, on tunginud iga inimese südamesse! Kõik inimesed tõusevad uuesti üles ja seisavad Kristuse ees, et anda aru oma headest ja kurjadest tegudest. Maailm on seda kuulnud ega suuda seda kunagi unustada. Püha Vaim veenis inimesi eelseisva kohtuotsuse reaalsuses.

Püha Vaim tunnistas Jeesuse Kristuse elust, pannes imetegude ja inimeste südamete otsese mõjutuse kaudu apostlite õpetustele ja kõigile selles sisalduvatele suurtele tõdedele jumaliku heakskiidu pitseri. Sellest ajast alates noomib ja veenab suur advokaat inimesi. Ja kõik, kes jätkavad mässu Issanda Kristuse vastu, teevad seda vastupidiselt selgetele tõenditele Tema õpetuste tõest. See, kes lükkab tagasi inimese tunnistuse, kui see on tõene, käitub rumalalt, see, kes ei pea millekski Püha Vaimu tunnistust, teotab Jumalat, sest ta süüdistab tõe Vaimu valetamises. Las see inimene hoiab oma hinge, et ta ei teeks pattu Püha Vaimu vastu ja ärgu ta tõmmaku enda peale kõigist needustest kõige halvemat, sest kirjutatud on, et see, kes räägib kurja Püha Vaimu vastu “ei saa kunagi andeks.”

Seega, vennad, näete, et apostlid polnud pärast Jeesuse Isast lahkumist lootusetus olukorras. Ainult lihalikule meelele näib, et nende teod ei erinenud Don Quijote seiklustest, justkui peksid nad tuulikutega lootusetut sõda. Iga mõistlik inimene võiks neile öelda: “Naaske oma võrkude ja paatide juurde. Kas kavatsete tõesti rikkuda oma riigis väljakujunenud judaismi süsteemi? Ja kui te seda ei suuda, siis mida te kavatsete teistes riikides teha? Tuhandete aastate jooksul on mõned rahvad loonud oma õpetuse, neist on saanud ületamatud eksperdid kunsti ja teaduse alal, nad on suurepäraselt õppinud luulet, muusikat, skulptuuri, loonud oma ebajumalate kummardamise süsteemid. Ainult sellised lollid nagu teie võite loota, et muudate seda kõike. ” Kas need sõnad ei kõla veenvalt? Aga koos apostlitega – Jumal. See, kes oli Horebi mäe põlevas põõsas ja pani ta põlema nii et ta ära ei põlenud, elab nendes inimestes. Igaüks neist on tulise keelega ja seetõttu muutub olukord kardinaalselt. See kes lõi maailma, saab selle uuesti luua. See kes ütles: “Saagu valgus” – ja valgus sai, see võib kästa valgust paista keset moraalset ja vaimset ööd.

Niisiis, aitab selle salmi esimesest võimalikust lugemisest. Liigume edasi selle juurde, mis teile rohkem huvi pakub.

II. Püha Vaim, täites tõe kuulutamise tõelise väega, mõistis patu süüdi inimesed, rääkis õiglusest ja kohtust. Selline manitsus pidi inimesi päästma. Vaim mõistis nad süüdi, et nad kahetseksid oma patte, võtaksid vastu õiguse ja alluksid Jumala kohtule. Siin näeme Püha Vaimu tegevuskava, mille Ta teeb selleks, et päästa igaveseks eluks ettemääratuid. Kõik kolm tüüpi süüdimõistmist on tõeliseks pöördumiseks olulised ja lihtsalt vajalikud.

Esiteks tuli Püha Vaim inimesi patus noomima. Seda on võimatu teha ilma inimese pattu süüdi mõistmata. Kaasaegne teoloogia õpetab nii: “Inimest tuleb veenda Jumala headuses, rääkima talle Jumala universaalsest isadusest ja lõpmatust halastusest. Inimese hinge võitmiseks on vaja Jumala armastust ja mingil juhul ei tohi rääkida patust, mis põhjustab Jumala vihast ega lepitusvajadusest ega põrgu olemasolust. Ärge süüdistage oma vigades õnnetuid inimesi. Ärge mõistke kohut ega mõista neid hukka. Ärge esitage raskeid küsimusi, ärge viige inimesi leina ja kurva meeleseisundini. Lohutage ja julgustage, kuid ärge kunagi süüdistage ega ähvardage. ” Kuid need on inimese teed. Püha Vaimu tee on täiesti erinev. Ta tuli inimesi patus süüdi mõistma, pannes neid Jumala ees pattu ja süüd tundma, viies nad nende hukatuse ja kaotuse mõistmiseni. Vaim tuli tuletama meelde mitte ainult Jumala ilu, vaid ka inimese inetust, inimese vaenu ja vihkamist armastuse Jumala vastu ning seetõttu ka tema kohutavat pattu – kurja suhtumist Temasse, kes on lõpmata lahke. Püha Vaim ei tulnud mitte selleks, et inimesed saaksid pattudes hoolimatult elada, vaid selleks, et nad nende üle nutaksid. Ta ei aita inimestel neid unustada ega õpeta neid mõtlema, et patt on tüütu tühiasi. Püha Vaim tuli inimesi süüdi mõistma nende süütegude tohutuses. Ta ei mängi koos inimestega nende pimedates tegudes, samuti ei tee Ta midagi, et inimesed saaksid enda kohta midagi head välja mõelda, kuid Ta tuli selleks, et nimetada pattu patuks ja lasta neil näha selle kohutavaid tagajärgi. Vaim lõi sellise haava, et ükski inimmeditsiin ei suuda parandada, tapma selliselt, et ükski maine jõud ei saaks inimest elule tagasi tuua. Lilled kaunistavad heinamaad, samal ajal kui rohi roheliseks muutub, kuid kõrbest tuleb kõrvetav tuul, rohi kuivab ja selle värv kaob. Millal kuivab inimese õiguse ilu nagu rohi? Jesaja ütleb: “… kui Issanda tuul puhub selle peale…”. Peame kogema Jumala Vaimu kõrvetavat mõju, vastasel korral ei saa me kunagi Tema elavdavat jõudu kogeda. Vaimu kõrvetav efekt on vajalikum kui kunagi varem. Tänapäeval on paljud sseisavad, ehkki nad ei ole langenud kunagi, täidetud, ehkki nad pole kunagi olnud laastatud, ülendatud, kuigi nad pole kunagi ennast alandanud. Seetõttu tahan rõhutada, et Püha Vaim peab meid pattu süüdi mõistma, vastasel korral me ei pääse.

Vaimu kõrvetav toime on vajalik, sest ilma selleta on võimatu juhtida inimest evangeeliumi ja Jumala armu aktsepteerima. Me ei saa kogeda edu mõnede inimeste usku pööramisel, sest nad võtavad kergesti usu vastu, kuid neid pole kunagi milleski süüdi mõistetud. “Jah, jah, me oleme patused ja Kristus suri patuste eest.” Inimesed kohtlevad taevaseid saladusi nii hõlpsalt ja hoolimatult, nagu oleksid nad väikese poisi naiivne nelja realine salm või vendade Grimmide muinasjutud. Oleme sellest tõe pilkamisest väsinud. Kuid kui kohtute tõelise patusega, siis temaga on võimalik rääkida: ma mõtlen inimest, kes on tõeliselt patune ja nutab oma olukorra pärast sügavalt. See inimene on valmis vastu võtma evangeeliumi, armu ja Päästjat. Tema jaoks on andestussõnum nagu külm vesi janusele hingele ja armuõpetus on nagu kärjelt tilkuv mesi. “Patune inimene on pühitsetud, sest Vaim mõistis ta patu süüdi,” ütles üks meie luuletajatest. Inimene, kes teeskleb patust, on koletis, kuid inimest, kes on Püha Vaimu poolt tõeliselt pattu süüdi mõistetud, tuleks otsida kui pärlit, mis kaunistab Lunastaja krooni.

Pange tähele, et Püha Vaim peab inimese patu süüdi mõistma, sest ilma Tema jumaliku sekkumiseta ei ole võimalik inimest patus süüdi mõista. Inimese südametunnistus, mida Püha Vaim puudutab, võib juhtida inimest paljudele vigadele ja puudustele, panna teda muretsema ja proovida oma elu parandada. Kuid ainult Püha Vaim võib patus süüdi mõista nii, et patune kahetseb, lakkab usaldamast iseennast ja usub Kristusesse. Sest milline oli see patt, milles sina ja mina süüdi olime?

Oo vennad, sellele küsimusele pole nii lihtne vastata. Kuid ühte tean: patu sügavus on inimesele tundmatu seni, kuni Jumala Vaim avab tema südame salajase ebapuhtuse. Me teeme tuhandeid asju, mida me ei pea patuks, kuni Jumala Vaim meid valgustab ja kutsub meid pürgima pühaduse poole. Kas ülevalt sündinud mees ei nuta, kui tema peast pühitakse kurjad mõtted ja halvad soovid? Kuid see kõik on patt, patt, mis viib taaselustatud südamed segadusse. Kui me pole kunagi isegi kurja teinud, vaid soovisime seda toime panna, oleme juba pattu teinud; kui naudinguga mõtleme halvale, siis patustame. Patt on mürk meie veres ja selle olemasolu avaldub tuhandetel viisidel. Uhkus ei saa leppida tõsiasjaga, et me mitte ainult ei tee pattu, vaid oleme ka oma olemuselt patused. Ja me ei aktsepteeri seda tõde kunagi enne, kui Jumala Vaim on seda meile õpetanud. Ükski inimene ei kahtlusta, kui patune on patt, kuni Vaimu valguskiir seda puudutab. Iga patt on ülestõus Jumala ja elu trooni vastu. Patt tahaks Kõigevägevama kukutada ja võimaluse korral Teda hävitada. Kuid inimesed pole sellest teadlikud. Nad ei võta pattu tõsiselt, nad ei näe, et see toob endaga kaasa tule ja surma. Uskuge mind, inimene kardab, kui Jumala Vaim sunnib teda vaatama kogu varjamata patu õudust. Kui ma nägin või ma arvan, et see, mida ma nägin, oli patu tohutus, oli selle nägemine minu jaoks väljakannatamatu, mu vaim kaotas igasuguse rahu. Pattu tuleb paljastada kogu selle jäleduses, vastasel juhul ei palu me kunagi Issandalt Kristuselt meie pattära võtta. Ainult need, kelle haavad valutavad, pöörduvad Jumala poole selleks, et saada taevast salvi.

Püha Vaim pöörab erilist tähelepanu ühele konkreetsele patu ilmingule: “et nad ei usu Minusse”. Keegi ei mõista, et uskmatus on patt, kuni seda pole ülalt valgustatud. Iga inimene mõtleb nii: “Noh, vabandust, on võimalik, et ma ei uskunud Kristusesse; aga teisest küljest ei olnud ma varas, petja, joodik ega abielurikkuja. Mis tähtsust sellel on sain ma usklikuks või ei? Ma saan seda teha igal hetkel.” Püha Vaim aitab inimesel näha, et uskmatus on pattude patt, mille eest inimene on neetud igavesti, sest see, kes ei usu, muudab Jumala valelikuks: mis võiks olla hullem? See, kes ei usu Kristusesse, on Jumala armu tagasi lükanud ja astunud üle Jumala suure armastuse, tallanud Kristuse verd ja naernud Jumala kirjeldamatu kingituse üle. Uskmatusega solvas ta Jumalat kõige kohutavama solvanguga: ta ei pidanud Tema Ainusündinud Pega kellekski. Kuidas ma soovin, et Jumala Vaim laskus täna uskmatute peale ja näitaks neile, kes nad on ja mida tähendab nende selline suhtumine ainsasse Päästjasse. Kuidas pääsevad karistusest need, kes sellist päästmist ei aktsepteeri? Pole vahet, kas mu sõnad on veenvad või mitte, sest kui Jumala Vaim avaldab oma väge kuulutatud tõe kaudu, saate aru oma kuriteo raskusest. Te ei leia rahu enne, kui usute Issandasse Kristusesse ja saate andeks oma patud, mis on toime pandud verest tühjaks voolava Talle vastu. Niisiis, me rääkisime Püha Vaimu esimesest mõjust inimesele.

Järgmine samm, mille Vaim teeb, on inimese õigeks mõistmine. Teisisõnu, evangeeliumi keelt rääkides näitab Vaim, et inimesel pole oma õigust, õigsust pole kuidagi võimalik saavutada ning et ilma armuta on ta hukule määratud. See viib selleni, et inimene hakkab hindama Jumala õigust, mida antakse kõigile usklikele, mis katab patud ja teeb inimese Jumalale meelepäraseks.

Kuulake mind, kui ma räägin veelgi suuremast imest. Maiste seaduste kohaselt järgneb kurjategija süüdimõistmisele karistuse täideviimine. Kui noormees raiskab näiteks oma tööandja raha, mõistetakse ta seaduse järgi varguses süüdi. Mis edasi saab? Pärast kohtuotsuse lugemist see täidetakse. Kuid vaadake, kuidas Jumal sellesse sündmuste järjekorda sekkub. Tema teed pole tegelikult meie teed! “Ja Ta noomib maailma selle patus…”, järgmine samm peaks olema patu karistamine. Kuid ei, Issand astub kohtupraktikas seni tundmatu sammu ja paljastab “õiguse”. Hämmastav! Issand teeb inimese õigeks, kui ta on veel patune, ja tunnistab end patustajaks, eemaldades tema patu ja tehes ta õigeks usu õigusega, õigusega, mis annab talle selle, kes on tema eest õiguse ära teeninud. On see võimalik? Vennad, see tundub nii uskumatu, et Jumala Vaim peab inimest selles veenma. Ma võiksin nüüd selgitada Jumala suurt plaani, mille kohaselt Ta tegi Issanda Kristuse õiguseks meie jaoks. Ma võiksin öelda, et Jumala Pojast sai inimene, kes täitis täielikult meie seaduses olevat Jumala seadust. Sellega täites aktiivse teenimisega passiivse kuulekuse, täitis ta täielikult oma isa seaduse, nii et igaüks, kes temasse usub, vabaneb karistusest ja on Jumala poolt vastu võetav Armastatus. Võiksin öelda ka seda, miks peetakse Kristuse õigust meie õiguseks ja kuidas usku peetakse meile õiguseks, tuletades meelde näiteks Aabrahami juhtumit. Kuid kõik minu pingutused on asjatud, kuni Vaim selle kõik teile selgeks teeb. Paljud kuulevad head sõnumit, kuid ei nõustu tõega, sest neid ei ome õiguses manitsetud. Esmalt peavad nad olema veendunud Kristuse tõe sõnade õigsuses ja alles siis võtavad nad selle omaks. Kuid see pole enam minu võimuses. Kas keegi teist ütleb: “Ma ei saa aru õiguse tõest”? Ma vastan: “Sa ei saa aru enne, kui Jumala Vaim sulle seda seletab.”

Pöörake tähelepanu argumendile, mida Vaim kasutab õiguse süüdimõistmiseks: “… tõe kohta, et ma lähen oma isa juurde ja te ei näe mind …” Meie Issand saadeti maailma, et saavutada õigus meile, ja nüüd on Ta ütleb “Ma lähen”. Ta poleks saanud minna, kui ta poleks oma tööd teinud. Ta ütleb: „Ma lähen oma Isa juurde”, kuid ta ei oleks saanud tagasi Isa juurde minna, kui Ta ei oleks oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. “Ma lähen oma Isa juurde”, teisisõnu, ma saan tasu ja istun troonil oleva Isa paremale käele. Kuid ta ei oleks saanud seda au vastu võtta, kui ta poleks alustatud tööd lõpetanud. Vaata, Kristus on tõesti omandanud õiguse, mida antakse kõigile usklikele vabalt. Kõiki, kes usuvad Kristusesse, peetakse Tema pärast õigeks Jumala ees ja nad on tegelikult õiged. Apostel Paulus ütleb: “Kes mõistab hukka?” Apostli retoorilise küsimuse sisu on sama, mis tõesõnadel, mida me Johannese evangeeliumis lugesime. Ta ütleb: ” Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest. ” Ta mainib nii nagu Püha Vaimülestõusmist, üles võtmist ja suure Eestpalvetaja liitumist kui tõendit sellest, et täiuslik usk on kõigile usklikele patustele kättesaadav. Ma tean, et paljud ütlevad: “See tähendab, et ülekohtuseid peetakse õigeks”, ja palju vastuväiteid on esitatud. Kuid see on nii! See on Jumala au, kui Ta Kristuse kaudu teeb õelad ja päästab patused. “Õnnis on inimene, kellele Issand pattu ei arvesta.” “Ma ei saa sellest aru!” keegi hüüatab. Ja me vastame: “Me teame, et te ei saa aru. Me pole üldse üllatunud, et lükkate tagasi meie tunnistuse tõest. Me ei oodanud, et võtate tõe vastu enne, kui Issand paljastab oma käsivarre ja Püha Vaim tunnistab tõest. ” Keegi ei tule Kristuse juurde, kui Isa ei tõmba teda ega valgusta Vaimu läbi. Kui aga Vaim mõistab teid hukka, siis kuuleme varsti, kuidas te laulate:

Risti juures, risti juures

Minu au ja austus.

Seal on lunastuse täius,

Õigus õndsusele.

Jumala inimesed, paluge tõsimeeli, et Jumala Vaim näitaks uskmatutele kohe, et surelikele inimestele kättesaadav ainus tõeline õigus on omandatud mitte seaduse tegude, vaid usu kaudu.

Siis astub Püha Vaim järgmise sammu: Ta mõistab inimesed süüdi kohtus. Kes hindab? ” Isa ei mõista kellegi üle kohut, vaid on andnud 
kohtumõistmise täiesti Poja kätte.” Tõeliselt meelt parandav patune leiab, et isegi kui kõik tema patud on andeks antud, ei piisa sellest seni, kuni ta elab pattudes. Ta leiab, et tema hinge suur vaenlane tuleb troonilt kukutada, muidu ei anna pattude andeksandmine südamele rahu. Ta peab vabanema mitte ainult süüst, vaid ka patu väest, vastasel juhul jääb ta ikkagi talumatusse orjusse. Ta peab nägema kuidas kurjuse vägi on Issanda ees tükkideks tükeldatud, nagu ka muistsetel aegadel Saamuel raius Agagi tükkideks. Kuulake, rahutud hinged! Teid vabastatakse, sest “selle maailma vürst on hukka mõistetud”. Jeesus tuli kuradi tegusid hävitama ja ristil mõistis meie Lunastaja saatana hukka, võitis ta ja kukutas ta. Nüüd on kurat lihtsalt süüdi mõistetud kurjategija, alistatud mässaja. Temalt võetakse võim kõigi usklike üle. Ta märatseb nüüd, teades, et tema aeg on lühike, kuid tema mässamist piirab see, Kes tema alistas. Oma kannatustega võttis Issand saatanalt kõik valdused ja võitis ta, võttes võimudelt ja meelevaldadelt väe, allutades nad kohutavasse häbisse, triumfeerides nende üle Endaga. Kas sa usud seda? Jumala vaim veengu teid selles! Oo väsinud usklik, Issand Jeesus on teie poolel sõjas saatana vastu. Ta purustas teie eest pimeduse jõud ja uskudes Temasse, leiate, et kurjus on teile alistatud ja kõik patu väed on langenud nende ülendatud paikadest. Te võidate Talle vere läbi. Ja ma küsin jälle: kas te usute seda? Jumal tegi Kristuse meie pühitsuseks. Ta päästab oma rahva nende pattude eest. Ta teeb nad pühadeks ja lööb nende vaenlasele vastu pead. Ehkki teid ootab võitlus ja kiusatuste ajal tekivad teie otsaesile higipisarad ja hirmust pühadusest ära langeda, purustab Issand ometi varsti saatana teie jalge alla, sest Ta on tema Oma nimel juba jalgade alla purustanud. Ja Jumala Vaim peab veenma meie uskmatut südant, et see on tõepoolest nii.

Enamik inimesi arvab, et nad peavad saatanat üksi lööma. Paraku kaitseb tugev ja hästi relvastatud vaenlane endiselt oma kindlust meie nõrkade rünnakute eest. Ja te peate kõvasti vaeva nägema kui soovite ainuüksi seda võitlust pidada. Kuulen, et kurat juba naerab su üle. Te ei suuda seda Leviatanit taltsutada. Iiob ütleks: “…Kas sa saad temaga mängida nagu linnuga? ” Kas sa tõesti arvad, et kuradiga hakkama saamine on sama lihtne kui naine, kelle sõrme peal istub taltsutatud linnuke ja sööb vilja? Kas saate Leviatani õngega välja tõmmata? Kas ta räägib sinuga vaevalt? Kas teed temast igaveseks oma sulase? Teie nooled ei saa teda lüüa, teie mõõk ei saa teda haavata. ” Pista aga oma käsi tema külge!Kui mõtled võitlusele, siis sa seda enam ei tee. ” See nõuab jumalikku väge ja see vägi on valmis avalduma nende inimeste elus, kes seda alandlikult otsivad.

Paljud, olles veendunud Kristuse õigsuses, ei ole täielikult veendunud, et kurjus on hukka mõistetud ja maha tallatud. Neid kummitab kartus, et nad võivad surra vaenlase käes. Mu vend, sa näed, kui vajalik on, et Püha Vaim hoiaks su südames Jumala tööd ja tõde ning paneks sind uskuma, et Issand Jeesus on võimsam kui ükski vaenlane. Mõnikord kohtan kristlast, kes ütleb mulle, et maailm käib alla, evangeelium on lüüa saanud, Kristus on kaotanud oma positsiooni ja kurat on oma musta lipu tõstnud ja tähistab võitu. Ma tean, et lahing on väga raske, kuid usun, et mu Issand Jeesus Kristus mõistis kogu kurjuse kuningriigi hukka ja näen saatanat langevat taevast nagu välk. Meie Issand valitseb. Tema vaenlased lakuvad tuhka. Me mõistame langenud inglite üle kohut viimasel Suurel Kohtupäeval, kuid ka praegu elame võidus oma halvima vaenlase üle. Vaimu vägi tõestab, et tõde on tugevam kui vale, armastus on võimsam kui vihkamine, pühadus on suurem kui patt, sest Tema parem käsi ja Tema püha käsivars tõid Talle võidu. Vaadake, kuidas ülestõusnud Päästja võttis vange. Vaata, ta tuleb Edomist,erepunaste riietega Bosrast,see silmapaistva kuuega, ta tallab pattu ja põrgut surutõrres. Ta räägib oma jõu täiuses, õiguse kuulutaja,võimas päästma.”

Pöördume tagasi juba öeldu juurde, et me ei jätaks millestki olulisest ilma. Kallid sõbrad, meie kes oleme juba päästetud, Püha Vaim peab ikka iga päev meie pattu paljastama. Head kristlased üldiselt teevad nüüd selliseid hoolimatuid tegusid, et kui neil oleks suur valgus, poleks nad kunagi neid teha otsustanud. Las Püha Vaim paljastab meie patu kiht kihi kaupa, et saaksime sellest lahti, siis näitaks ta meie hinges kõiki patuseid kindlusi, et saaksime need vallutada. Ja las ta kõigepealt osutab meile uskmatuse pattu Kristuses, sest ka meis on kahtlusi ja hirme. Pärast patu teemalist jutlust hüüatab Jumala õnnetu laps: “Ma ei julge uskuda. Ma kardan, et ma olen lõplikult kadunud ja hukkun.” Selline uskumatus on järjekordne patt. Kummaline viis patust vabanemiseks on sellesse sukeldamine! Issanda kahtlemine tähendab lisada patule patt. Pole kahjulikumat pattu kui uskmatuse patt. Iga kord, kui meie süda ei usalda Jumalat, solvame Vaimu, seetõttu on hädavajalik, et Püha Vaimu pidevalt veenaks meid selles patus ja aitaks, et saaksime Jumalat lapselikult usaldada. Mis tahes usaldamatus Jumala tõotuste vastu, kahtlus Jumala võimes viia Tema töö lõpuni, iga mõte Tema truudusetusest on kuritegu jumaliku suuruse ja au vastu. Oo selgust toov vaim, ela minus iga päev ja mõista mind patus süüdi, aita mul eriliselt tunda oma süüd kui ma ei usalda oma kõige ustavamat sõpra.

Jumala vaim elagu sinus pidevalt, tuues sulle selguse tõe kohta. Ükski tõeline usklik ei tohi kunagi kahelda, et ta on Jumala ees õige. Meie, usklikud, oleme Jumala ees Kristuses Jeesuses õigeks tehtud. Kas oleme selles kindlad? Kui jah, siis lõpetage mõtlemine ja rääkimine viisil nagu oleksite endiselt seaduse needuse all, sest olete juba täiesti teises olukorras. ” Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu 
Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi.” Püha Vaim mõistku teid selles iga päev süüdi, näidates teile Kristust, kes istub Isa paremal käel. Õnnistused, mida omab usklik Kristusesse on ilmsed ja muutumatud. Kui Jeesus on koos isaga, siis olen ka mina. Kui Isa võttis Tema vastu, siis võttis ta mind vastu. Kas mõistate minu avalduste loogikat? Olles Kristuses, olete Temaga üks: see, mis Teda puudutab, kehtib ka teie kohta. Hoidke kinni sellest faktist, et teid ei mõisteta hukka. Millisest hukkamõistust võime rääkida?! Olete Kristuses Jumala paremal käel. Kas olete süüdi mõistetud? Ei, Jumal on teid lapsendanud Jeesuses Kristuses, sest Jumal on Teie esindaja vastu võtnud ja istute Temaga troonil. Jeesus pole üksi ülendatud: me, usklikud, oleme ülendatud koos temaga. Õnnistatud Vaim veengu teid selles tões!

Ja siis manitsegu Ta teid kohtu teemal, s.t. et Jumal mõistis kohut teie ja teie vaenlase vahel ning vaenlane mõisteti hukka. Usklik ei peaks kohtupäeva kartma. Meie juhtum on juba ära kuulatud ja meid mõisteti õigeks. Meie Käendaja on meie patud ära kandnud. Meie karistus on juba minevikus, sest see juhtus Jeesusega: Ta arvati kaabakate hulka. Meie üle pole needust ja ühtegi needust ei saa olla: ei taevas ega maa ega põrgu ei leia põhjust needa neid, keda Jumal õnnistas, sest Issand Jeesus “sai meie eest needuseks”. Las Jumala Vaim tuleb jälle teie peale, mu armsad, ja andku teile enesekindlust ja rõõmu selle üle, kes on Issand, meie õigus, Kes mõistas hukka kurja üks kord ja igavesti!

III. Ja lõpetuseks, vaatame kolmandat versiooni loetud salmist: “Ja tema, kes on tulnud, hakkab süüdistama maailma patus ning tões ja kohtus.” Siin istub maailm hukkamõistetute pingis ja kuulab süüdistust, et ta oli ja jääb patuseks. Kohtusaalis saab sageli kohtuistungi tulemuste üle imestada. Vaatate vahi all olevat inimest ja ta tundub teile rahuliku ja korraliku inimesena. Te ütlete: “Ma ei usu, et ta on süüdi.” Siis tõuseb aga õiguse kaitsja ja hakkab juhtumit tutvustama. Olete üllatunud ja lõpuks, kui kõik faktid on esitatud, hüüatate: “Siiski on ta kaabakas, kuigi see välja ei paista!” Nüüd kuulake, mida Jumala Vaim ütleb. Vaim tuli maailma nii, et kõik teaksid, et Jeesus on Kristus, ja Ta kinnitas seda tõde imedega, milles ei saa kahelda, loendamatute imedega. Veelgi enam, ta tõestas evangeeliumi tõde miljonite inimeste pöördumise kaudu, kelle rõõmus ja püha elu annab tunnistust sellest, et Jeesus Kristuse on tõepoolest saatnud Jumal. Kuid mida tegi see kuri maailm Kristusega? Ta hukkas tema kui kurjategija, naelutades ta risti külge. Maailm on surmaotsuse allkirjastanud! Rohkem tõendeid pole vaja. Maailm on hukka mõistetud: ta mõistis end hukka mõrvates lahkuse ja piiritu armastuse kehastuse. Maailm on nii halb, et tapab oma Jumala siis, kui Jumal saabub armastuse sõnumiga. Viige süüalune minema! Tema vaieldamatu süü on tõestatud. Jumala viha püsib selles maailmas.

Mis edasi saab? Kohtuprotsess näib meile uues perspektiivis. Maailm kuulutas, et evangeelium on ebaõiglane ja et meie Issanda kehtestatud kord on vale. Isegi tänapäevani esitab maailm süüdistusi üritades usklikke segadusse ajada ja võimalusel teha lõpp meie pühale tööle. Kuid Jumala Vaim tõestab oma õpetusega, et evangeelium on täis õiglust ja kinnitab oma sõna kõigis maailma nurkades, näidates, et evangeelium on püha, õiglane ja hea, see viib inimesi puhtuse, rahu, vagaduse ja pühaduse juurde. Püha Vaim, kes pühitseb inimeste elusid evangeeliumi kaudu, nii et nad hakkavad elama Jumalale meeldivat elu, näitab niiviisi selle õigust. Evangeeliumi tunnistus kasvab iga päevaga tugevamaks. Kui maailm poleks olnud ülekohtune, oleks see juba ammu allunud pühale sõnumile ja pühale Sõnumitoojale. Kuid päev tuleb mil kõik on sunnitud tõde tunnistama. Püha Vaim teatab maailmale Kristuse õiglusest, kuulutades selges ja arusaadavas keeles, et Kristus on läinud tagasi hiilgusesse, Ta istub Jumala paremal käel ja seda poleks juhtunud, kui Ta poleks olnud Õige.

Kui maailm näeb Kristust troonil istumas ja kogu inimkond koguneb Inimese Poja ette, oi kuidas inimeste uskumused sel päeval muutuvad! Ateiste seal ei ole! Skeptikud kukuvad läbi maa! Oma isa paremal käel istuv Kristus lõpetab kogu uskmatuse!

Ja siis sunnib Jumala Vaim inimesi nägema kohtuotsust. Juba enne selle päeva saabumist saavad inimesed aru, et niipea kui Kristus saatana hukka mõistis, niipea kui Kristus ta kukutas ja võttis temalt võimu üle kogu maailma, lüüakse kõikki saatana teenijaid ja keegi tema kuningriigist ei pääse ilma karistuseta. Kurjus on kaotanud, kurjus on lootusetu. Milline Püha Vaimu süüdistus langeb inimeste peadele, kui nad kuulevad kohtuniku sõnu: “Tule, õnnistatud” ja: “ Minge ära minu 
juurest, te äraneetud, igavesse tulle”!

Inimesed, kas olete nüüd valmis vastu võtma Püha Vaimu süüdistust või ootate viimase päevani? Kas nõustute armu süüdistusega või soovite kuulda viha süüdistust? Vaim tunnistab meie, evangeeliumi kuulutajate kaudu, endiselt. Kas allute sellele evangeeliumile ja usute nüüd? Või tuleb oodata viimast põlevat päeva? Mis teiega juhtub? Arvan, et kuulen teid ütlemas: “Evangeelium on tõsi.” Miks te siis Temasse ei usu? Kui tunnistate pattu, siis miks mitte puhastada ennast sellest? Kui on õigus, siis miks te seda ei taotle? Kui on kohus, siis miks te ei palu end puhastada, et seda mitte karta? Enamik inimesi käituvad sünnist saati arutult. Kui nad oleksid haiged ja meil oleks neile ravimeid, jookseksid nad meie juurde. Kui nad oleksid vaesed ja me tooksime neile kulda, siis tallaksid nad meid, soovides võimalikult kiiresti rikkaks saada. Kuid kui me pakume Kristust, patu jumalikku ravi, Kristust kui täielikku õigust, siis Kristust, kes kinnitab nende sõnu kohtupäeval, pööravad nad taevasele kingitusele selja. Jumala vaim, tõmba need hullud enda juurde, pööra nad ja tee targaks. Jeesuse Kristuse nimel. Aamen.

Allikas: http://propovedi.christian.by/charles-spurgeon/4231-oblicheniya-svyatogo-duxa.html