Sabat

Autor: Richard “Aharon” Chaimberlin

Isegi traditsioonilises kristluses on koguduses austatud Toora käske. Näiteks aktsepteerib enamik kristlasi kümmet käsku. Seetõttu nad ei tapa ega varasta. Nad usuvad ka, et käsud, mis on antud enne Moosese seadust [1] (näiteks kümnis), kehtivad, nagu ka kõik käsud, mida Uues Testamendis korratakse.

Erandiks näib olevat šabat – hingamispäev. Enamik kristlasi väldib hingamispäeva käsku või kannavad hingamispäeva pühaduse üle pühapäevale.

1. Mo 1:31b – 2:3: “ Siis sai õhtu ja sai hommik – kuues päev. 1 Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud.
2 Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.
Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud. ”

Judaismis loetakse neid salme igal nädalal šabati (hingamispäeva) liturgia osana. Kuid see meenutab sündmust, mis juhtus kaua enne Moosest. Seitsmes päev pühitseti, eraldati kõigist teistest nädalapäevadest. Aadam loodi loomise kuuendal päeval. Järgmisel päeval algas šabat seda siis, kui esimene mees – Aadam – oli vaid ühepäevane!

     Hingamispäeva pidamine jätkub kui meenutusena maailma loomisest – tõsiasjast, et “Jumal ütles …” ja nii sai. Jumal lõi maailma oma loova Sõna kaudu. Yochanan 1:1-3, me loeme, “Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. 2 Seesama oli alguses Jumala juures. 3 Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.”

”Teisisõnu, Yeshua on Jumala Sõna, kelle kaudu universum loodi. Mind hämmastab see, et kristlased, kes usuvad evolutsiooni asemel loomisse, eiravad šabatit, mis on mälestus faktist, et meid lõi Jumal, mitte me ei arenenud tiigijäätmetest.

Sabat polnud juutide leiutis; juute polnud veel! Nagu Yeshua ütles: “Hingamispäev on seatud inimese jaoks, [2] mitte inimene hingamispäeva jaoks.” [3] Hingamispäev tehti inimese jaoks. See hõlmab kogu inimkonda (ka naissoost!). Hingamispäev pole ainult juudi rahva jaoks! Aadam oli vaid päev vana, kui pidi šabati tähistamiseks puhkepäeva võtma! Ma eeldan, et järgnevad põlvkonnad pidasid šabatit. Ehkki paljud austavad hingamispäevana valet päeva (näiteks pühapäevapidajad ja moslemid), on siiski huvitav, et seitsmepäevane nädal on kogu maailmas säilinud. Seitsmepäevane nädal säilib loomingu mälestusmärgina. See on tõeliselt üleloomulik, et see on tänapäevani säilinud.

Ehkki me ei kuule esimeses moosese raamatus hingamispäevast kuigi palju, kahtlustan, et Aabraham ja tema perekond järgisid jätkuvalt mitmeid Toora käske.

Me loeme 1. Moosese raamatust 26. Iisakile antud tõotust: “Ela võõrana siin maal (Kaananis), ja ma olen sinuga ning õnnistan sind, sest sinule ja sinu soole ma annan kõik need maad ning pean vannet, mille ma olen vandunud su isale Aabrahamile.
4 Ja ma teen su soo paljuks nagu taevatähed ja annan su soole kõik need maad, ja sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad,
5 sellepärast et Aabraham kuulas mu sõna ja pidas, mis ma käskisin pidada – mu käske (mitzvot), seadlusi (chukot) ja õpetusi (tarot) .”

See hõlmab mitut tüüpi korraldusi. Mulle tundub, et Aabraham oli väga teadlik Jumala seadustest! Ma kahtlustan, et Aabraham ja tema perekond olid paljudest Jumala käskudest teadlikud juba ammu enne, kui Mooses need kirja pani. See hõlmab ka šabatit.

On tõenäoline, et juutide orjuse aastatel Egiptuses šabati pidamine kadus ekstreemsete tingimuste tõttu milles iisraellased elasid. YHWH kordas järk-järgult üle mitmesuguseid käske ja seadusi. Üks esimestest nendest taaskehtestatud tavadest oli šabat, 2. Mo 16. Selles peatükis kästi iisraellastel kuuendal päeval (“reedel”) koguda kahekordne portsjon mannat, sest Šabatil ei ole mannat. Nad pidid hingamispäeval puhkama. See oli nii ka enne Siinaid.

Eseret HaD’varim (“Kümme käsku”, otsetõlkes “Kümme ütlust {või sõna})“ anti Siinai mäel. Vastavalt 2. Moosese 31:18 olid kahel kivitahvlil olevad käsud kirjutatud Jumala sõrmega. Arvatavasti olid need tähtsamad käsud, kuna Jumal kirjutas need omaenda sõrmega. Neljas käsk, mis algab 2. Moosese 20: 8, on käsk „Zachor (pidage meeles) šabatit, pidage seda pühaks.” Juudi rahval kästakse šabatit „meeles pidada”, sest šabat oli „kadunud” või unustatud 400-aastase orjuse ajal. Kui Mooses peaaegu 40 aastat hiljem tuletas juutidele meelde kümme käsku 5. Moosese raamatus, kirjutas ta, et “Sabatit peab Shamor (valvama või pidama), et see pühaks jääks. ”[4] Sel ajal oli Šabati tava graveeritud juudi rahva teadvusse. Nüüd on meil kästud šabatit “valvata”, et see säiliks tulevastele põlvedele. Traditsiooniliselt süüdatakse šabati tervituseks igal reedel vahetult enne päikeseloojangut kaks šabati küünalt. Üks küünaldest on “Zachor (pea meeles) šabat” ja teine ​​küünal on “Shamor (valva või pea) šabat.”

Veelgi olulisem on, et paneksime tähele sabati pidamise neljanda käsu tervet konteksti. On neid, kes nõuavad, et Šabat oleks ainult juutide jaoks. Selle käsu kontekst ütleb meile siiski, et iisraellased pole ainsad, kes peaksid seda käsku järgima. Saame teada, et see käsk on ka teie teenijale, sulasele, veisele ja võõrale, kes on teie väravates. Teisisõnu on see käsk, mida peavad järgima ka paganad. Lisaks sellele ei tohi me isegi sundida oma koduloomi šabatil tööd tegema! [5] Samuti on Šabati pidamise põhjus toodud järgmises salmis 2. Moosese 20:11: “ Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle. “

See on ka kümnest käsust pikim, hõlmates 4 salmi. Enamik käske on ainult ühe salmi pikkused.

Moosese raamatu 31 peatükis räägitakse meile taas šabati käsust: “Ja sina räägi Iisraeli lastega ning ütle: Te peate kindlasti pidama mu hingamispäevi, sest see on tähiseks minu ja teie vahel,  teadmiseks põlvest põlve, et mina olen Issand, kes teid pühitseb.
14 Pidage siis hingamispäeva, sest see on teile püha; kes seda  rikub, seda karistatagu surmaga; sest kes siis iganes tööd teeb,  selle hing kaotatagu oma rahva seast!
15 Kuus päeva tehtagu tööd, aga seitsmendal päeval on täielik  hingamispäev, Issanda püha; kes iganes hingamispäeval tööd teeb, seda 
karistatagu surmaga!
16 Ja Iisraeli lapsed pidagu hingamispäeva nõnda, et nad teeksid 
hingamispäeva igaveseks seaduseks oma sugupõlvedele!
17 Minu ja Iisraeli laste vahel on see igaveseks tähiseks, sest  kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, aga seitsmendal päeval ta  hingas ja puhkas.”

Sabat algab reedel päikeseloojangul ja lõpeb 24 tundi hiljem laupäeva päikeseloojangul.

Ülaltoodud lõigus leiame, et see on tõepoolest väga oluline käsk! Võimalik karistus selle käsu rikkumise eest oli surmanuhtlus. Isegi varastamist ei karistatud surmanuhtlusega! Ent Tooras võib leida ka armu. Ma tean ainult ühte inimest, kes sai tegelikult surmanuhtluse Šabatil töötamise eest – mees kes kogus 2 Moosese 16 peatükis šabati ajal küttepuid. Kuid võimalik surmanuhtlus näitab, kui tõsiselt Jumal sellesse käsku suhtub. Salmis 17 näeme, et see on märk Jumala ja Iisraeli vahelisest igavesest lepingust. Need, kes seda käsku eiravad, tugevdavad valet, et Jumal on loobunud juudi rahvast, see on ketserlus, mida nimetatakse asendusteoloogiaks, kus “kirik” on asendanud Iisraeli. Need, kes seda ketserlust toetavad, peaksid lugema uuesti Roomlastele 9–11, eriti Roomlastele 11: 1-2. Ja viimaks, 2 Moosese 31 kinnitab Šabati kui maailma loomise mälestamist.

Jesaja 56: 6-7 ütleb meile, et Šabat on mõeldud ka paganatele: “Ja võõrad, kes on liitunud Issandaga, teenivad teda ja armastavad Issanda nime, et saada tema sulaseiks, kõik, kes peavad hingamispäeva ega riku seda ja kes peavad kinni mu lepingust –needki ma viin oma pühale mäele ja ma rõõmustan neid oma palvekojas, ja nende põletus- ja tapaohvrid on mu altari peal meelepärased; sest mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele.”

Hiljem Jesaja kirjutab, “Kui sa šabatil seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu,14 siis sa tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga. Jah, Issanda suu on rääkinud.” [6]

 Mõned kristlased loevad neid ülaltoodud salme ja arvavad, et on vale kui lapsed mängivad või naudivad pühapäeva, mis on tegelikult Šabati asendanud, hoolimata Pühakirja ülekaalukatest tõenditest, et šabati pühadust ei kantud kunagi üle “pühapäevale”, mis algselt oli päikesejumala austamiseks ette nähtud päev. Daniel Botkin kirjutab Väike maja preerias sarjas Laura Ingalls Wilderist. Pa rääkis Laurale, „kuidas tema pere pidas šabatit (s.o pühapäeva), kui vanaisa oli poiss. Pärast külma pühapäevahommikust hommikusööki kõndisid nad kirikusse. Kirikus olles ei tohtinud nad naerda ega rääkida ega isegi naeratada. Kirikus ei julgenud nad jalgu kiigutada ega aknast välja vaadata. Koduteel tohtisid nad vaikselt rääkida, kuid naermine ja naeratamine olid ikkagi keelatud. Pärast külma õhtusööki istusid lapsed pingil reas ja uurisid katekismust, kuni päike loojus. Terve päev oli õudne, ebamugav ja naudinguteta. ”[7]

     Seda ei mõelnud Jesaja, kui ta rääkis inimestele, et nad ei teeks šabati ajal oma tahtmist ega kogeks naudingut. Järgmine salm ütleb meile, et šabatit tuleks nimetada naudinguks. Nagu ütles Botkin: “Kui šabat tuleb kõigist naudingutest puhastada, kuidas see siis rõõmus saab olla?” Ilmselt viidatakse siin käitumisele, mis eirab šabati käske või neid reegleid, mida Jumal on šabati kohta Tooras kirjutanud. See hõlmab selliseid tegevusi nagu ostmine ja müümine šabati ajal. [8] See ei tähenda, et lapsed (või täiskasvanud) ei tohiksks šabati ajal mängida või jalgrattaga sõita. See on puhas legalism. Kahjuks on mõned šabatipidajad võtnud selle legalistlike pühapäevapidajate eeskujul kasutusse. Muidugi, veel üks väga oluline šabati osa on “tunned rõõmu Issandast: mina viin sind üle maa kõrgendike .”

     Üks viimaseid Jesaja (66: 22-23) kirjutatud asju puudutab ka Šabatit: “Sest otsekui uus taevas ja uus maa, mis ma teen, püsivad minu palge ees, ütleb Issand, nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi. 23 Ja noorkuust noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva tuleb kogu inimsugu mu ette kummardama, ütleb Issand.”

    See ütleb meile, et Šabat on igavene korraldus, mida tuleb järgida ka pärast milleeniumi, ja et see on mõeldud „kogu inimsoole“, mitte ainult juutidele.

SABAT UUES TESTAMENDIS

Uues Testamendis ei kanta Šabati pühadust üle pühapäevale. Ma soovitan teil üles otsida oma Piibli sõnaraamatu abil kõik viited seitsmenda päeva šabati ja ülejäänud kuuele nädalapäeva kohta. Isegi Uues Testamendis leiate te rohkem viiteid šabatist kui kõigist ülejäänud kuuest nädalapäevast kokku. Ma soovitaksin teil väga osta brošüüri pealkirjaga “Roomakatoliiklaste ja protestantide ülestunnistused pühapäevast.” [9] See kokkuvõtlik väike voldik on kogumik paljude kuulsate roomakatoliiklaste ja protestantide ülestunnistustest pühapäeva kohta, kus öeldakse, et Piiblis pole midagi sellist, mis kinnitaks šabati pühapäevaks muutmist. Samuti on Samuele Bachiocchi raamatus “Sabatist pühapäevani” [10] peatükk pealkirjaga „Anti-judaism (kiriku) isades ja pühapäeva päritolu.” Ta kinnitab, et pühapäev pärineb paganlusest, anti-judaismist, aga ka lihtlabaselt antisemitismist.

     Mõned UT-s versioonid on kreeka keelest valesti tõlgitud, nagu Apostlite teod 20:7 „ Aga nädala esimesel päeval, kui me olime kogunenud leiba murdma, arutles ja väitles Paulus nendega, ja et ta tahtis järgmisel  päeval lahkuda, pikendas ta kõnet keskööni.”

King James´i tõlkijad on vähemalt olnud nii lahked ja pannud kaldkirja need sõnad, mis tõlkijad on iseseisvalt lisanud, et tõlge arusaadavamaks muuta. Päev on siin salmis kirjutatud igal juhul kaldkirjas, sest algses käsikirjas ei eksisteeri selles salmis kreeka keelset sõna päev. Minu interlineaarses Piiblis öeldakse kreekakeelse sõna kohal olevas inglise keelses tõlkes: “Ja ühel šabatil…” Kreeka keelne sõna ütleb selgelt “šabatil”, kuid enamik tõlkeid jätab selle elulise sõna välja. Kas see on tahtlik petmine või aus viga, mida kõik tõlkijad näivad tegevat? Ma usun, et see on tahtlik petmine, mille puhul tõlkijad muudavad “tõlke” oma teoloogiale vastavaks. [11] Sel konkreetsel juhul Apostlite tegudes olid usklikud kogunenud laupäeval Šabati lõpus selleks, et “leiba murda” ja koos sõpruskonnaga süüa. Rav Shaul jätkas õpetamist pärast päikeseloojangut kuni keskööni. Seda nimetaks Motsi šabatiks, mis on laupäev pärast päikeseloojangut.

       Teine pühapäevapidajate lemmik “tõestav tekst” on Ilmutuse 1:10 “Ma (Johannes) olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast.” See on ainus koht Pühakirjas, kus me näeme terminit „Issanda päev“. Kristlased arvavad tavaliselt, et see on pühapäev, ehkki selle kohta puuduvad tõendid. Tanakhis (VT) on palju viiteid “Issanda päevale”. Enamikul juhtudel, kui näeme “Issanda päeva”, on see kohtupäev või äärmine ahistus. [12] Ilmutusraamatu 1:10 lõik tähendab, et Yochanan viidi „vaimus“ üle tulevasse „Issanda päeva“, kus ta oli tunnistajaks paljudele Ilmutuse raamatus kirjeldatud sündmustele. See ei ole viide pühapäevale. Pühapäevapidajad soovivad siiski meeleheitlikult leida salmi, mis õigustaks hingamispäeva asendamise nädala esimese päevaga ja nii on nad klammerdunud selle salmi külge.

Ehkki me väga julgustame kõiki meie lugejaid šabatit pidama, ei pea me ilmtingimata pidama šabatit viisil, nagu seda tehakse ortodokses judaismis, kus šabati pidamisel on palju reegleid ja määrusi. Näiteks ei tohi ortodoksed juudid Šabatil autoga sõita ega kõndida rohkem kui umbes kilomeeter. Nad ei tohi WC-paberit rebida, nii et kogu tualettpaber rebitakse reedel juba ette, sest WC-paberi rebimist peetakse tööks. Valgust ei tohi sisse ega välja lülitada. Nimekiri jätkub. Legalism!

     Kui me peaksime Šabatit nii nagu seda tehakse ortodokses judaismis, ei saaks enamik meist Šabati teenistustel osaleda. Enamasti elavad inimesed šabatiteenistusest kaugemal kui kilomeeter, peetagu seda siis kellegi kodus või Koguduses. Enamikul juhtudel võib osutuda vajalikuks liiga kaugele sõita või kõndida.

Pühakiri mainib 2Ms 35: 3 tule süütamise keeldu. Rabid usuvad, et sõites autoga olete oma auto mootoris süüdanud tule. Ma ei nõustu nende põhjendustega. 3000 aastat tagasi oli tule süütamine tohutu töö. See hõlmas kahe pulga kokku hõõrumist või kivide tagumist selleks, et sädemeid tekitada. Võtme keeramine selleks, et šabatil automootor süüdata pole minu meelest keelatud. Seda loogikat järgides ei tohiks meie, kes me elame põhjamaises kliimas, külmematel kuudel liikuda, sest staatiline elekter põhjustab majas liikudes mitmeid sädemeid.

Oletagem siiski, et rabidel on Šabati ajal autoga sõitmise teemal õigus. 3Ms 23:2 saame teada, et šabat ja kõik selles peatükis olevad pühad on mikra kodesh (püha kokkutulek või “kokku kutsumine”). Isegi kui teile tundub, et Šabatil autoga sõitmine on „patt”, siis ma usun, et käsk koguneda koos teistesse usklikega šabati ajal kaalub üles selle, kuidas keegi suhtub süüteküünaldest väljuvatesse sädemetesse. Meil kästakse šabati ajal teistega kokku saada. Siiski on teil valikuvabadus kas olla Jumalale sõnakuulelik või olla sõnakuulmatu. Lisaks sellele saame Heebrealastele 10: 23-25 ​​järgmised juhised: „Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud.
24 Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja  headele tegudele.
25 Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam,  mida rohkem te näete seda päeva lähenevat. ”

Usklikele antakse juhised tulla kokku eesmärgiga teineteist vaimselt julgustada. Mis oleks parem päev kui šabat. Päev, mille Jumal on meile andnud. Teil on vabadus tulla jumalateenistuste pidamiseks kokku pühapäeval või mõnel muul nädalapäeval. Aga päev, mil meil kästakse kokku saada, on siiski šabat.

     Lõpuks soovitame Šabati pühaduse kaitsmiseks tungivalt vältida šabatil ilmalikku raadiot, televisiooni või muusikat. Kui teil on häid religioosseid videoid või CD-sid (ja loodame, et teil on!), siis nautige neid šabati ajal. Selleks, et ilmalikku meelelahutust vaadata või kuulata on teil veel kuus nädalapäeva. Ärge rüvetage šabatit prügiga. (Muidugi teatud liiki ilmalikku meelelahutust tuleks alati vältida. Vabanege kaabel- või satelliittelevisioonist ja säästke natuke raha!).


[1] “Moosese seadus” on tõesti Jumala seadus. Mooses oli üksnes käskjalg.
[2] Esimese mehe nimi – Aadam – on ka termin, mis tähendab “inimene”. Pange tähele: Yeshua ei öelnud: “Hingamispäev tehti juutidele, vaid et see tehti inimesele.”
[3] Markuse 2:27.
[4] D’varim (5. Moos.) 5:12.
[5] Seega ei tööta meie kiisu šabatil.
[6] Jesaja 58: 13-14.
[7] Tsiteeritud Gates of Edenist, Vol.12, No.5, lk 7. POB 2257, E Peoria IL 61611. © 2006.
[8] Vt Nehemja 13: 13-22.
[9] Kirjutage aadressile: The Bible Sabbath Association, , 802 NW 21st Ave. Battle Ground WA 98604. Saatke ühe eksemplari eest 1 dollar, 100 eksemplari eest 20 dollarit.
[10] Saadaval: Biblical Perspectives, 4990 Appian Way, Berrien Springs MI 49103. © 1977. www.andrews.edu/~samuele
[11] Interlineaarne Piibel, Jay P. Green, Baker Book House , Grand Rapids MI 49506, © 1979
[12] Mõned näited: Joeli 1:15; 2: 1,11,31; 3:14; Sefanja 1: 7,14.

Allikas: https://petahtikvah.com/Articles/SHABBAT.htm

__________________________________________________________

Seoses riigis valitseva eriolukorraga palume, et Te leiaksite endas soovi ja tahet hoida meie kogudust ja kodulehte edasi funktsioneerimas ja tegutsemas.