Sinu plaan B on ikkagi Jumala plaan A

Mida koguduse sünd õpetas mulle Jumala plaanist ja varustusest.

Autor: SANDRA PEOPLES

2015. aastal kolisin oma abikaasaga Pennsylvania maakohast ja jätsime koguduse, mida armastasime selleks, et teha midagi riskantset – rajada uue koguduse Texase äärelinna. Meie nägemus oli rajada kogudus puuetega inimestele. Meie näeme erivajadustega peresid kui ligipääsmatut inimgruppi, sest paljud neist ei käi regulaarselt kirikus.

Enne kui Lee ja mina alustasime oma teenistust olime partnerid läheduses asuva kogudusega, osalesime kogukonnas ja korraldasime kohtumisi erivajadustega perekondadega. Aga kui tuli aeg et alustada meie kogudust iganädalase piiblitunniga, siis ainult mõni perekond liitus meiega.

Mitmeid õhtuid oli meil üheksa täiskasvanut, neli alla kümne aastast last (kolm erivajadustega) ja üheksa vanemat last (4 erivajadustega). Meile meeldis koos olla, aga me ei olnud isemajandav koguduse ihu. Mu abikaaasa töötas kahel töökohal lisaks koguduse alustamisega ja ma töötasin kolmel osalise tööajaga tööl kodust. Pärast kahte aastat toetuste saamist meid toetavalt koguduselt, kohalikelt koguduse assotsiatsioonilt ja meie osariigi kogudusest me olime sunnitud sulgema Journey Koguduse ja loobuma oma unistusest.

Väga vähesed meist elavad Plaan A stsenaariumi järgi seda nii professionaalses kui isiklikus elus. Aastaid enne meie läbikukkunud koguduse rajamist kuulsime psühholoogi suust sõnu, mida ei oleks kunagi soovinud kuulda: “Me usume et teie pojal on autism.” 1977.a. pöörati mu vanemate tulevik pahupidi kui neile öeldi, et mu vastsündinud õel on downi sündroom. Kõiki meid tabavad varem või hiljem raskused, mis pöördumatult kujundavad meie elusid.

Kuigi iga lugu on erinev annab see meile ühe igavese tõe: iga ümbersõit sisaldab Jumala ligidalolu, eesmärki ja lunastavat väge. Teistesõnadega meie plaan B on ikkagi tema plaan A.

Me näeme seda Iiobi, Ruti, Joona ja Peetruse eludes.

Oma raskuste keskel hoidis Iiob kinni rahust, mis ületab kogu mõistuse: “Sest ma tean, et mu Lunastaja elab ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma” (Iiob 19:25). Lõpuks Jumal taastas tema perekonna ja rikkused. Aga rahu sellest, et ta saab näha Jumala ustavust, saatis teda kuni surmani: “Pärast seda elas Iiob veel sada nelikümmend aastat ja nägi oma lapsi ja oma laste lapsi neli põlve. Ja Iiob suri, olles vana ja elatanud.” (42:16–17).

See et Jumal varustas Rutti ja Naomit igal teekonna etapil oli kaugele näha. Kuigi nad alustasid meeleheites ja vaeselt, siis Petlemma jõudes Jumal juhtis Ruti Boase põllule. Pärast Naomi nõuande järgimist sai Boasest Ruti suguvõsa lunastaja, varustus mille Jumal oli põlvkondi varem haavatavate leskede kaitseks määranud. Iga kord kui Rutil oli vaja otsus vastu võtta oli Jumala varustus ilmselge.

Joona loos oli Jumal koos temaga laevas ja suure kala kõhus. Tema ligidalolu oli selge kui Ta varustas Joonat viinapuuga, mille varjus ta üksi istus mäe peal ja siis kui ta juhtis tema Niinevesse meeleparanduse sõnumit kuulutama. Ta oli lähedal ookeani sügavusest kuni mäepealseteni.

Peetrus pidi ka vastu võtma plaan B kui temast sai jünger. Aga see katkestus tõi suure õnnistuse: ta istus esimeses reas, et näha Jumala väge läbi Tema Poja elus. Ta nägi Jeesuse väge looduses kui Ta kõndis vee peal, deemonite üle kui Ta nad välja ajas, haiguse üle kui ta haigeid tervendas, surma üle kui Ta äratas Laatsaruse surnuist üles ja surma üle läbi oma surma ja ülestõusmise.

Suur jutlustaja 19ndast sajandist Charles Spurgeon ütles kunagi: “Mis siis kui teised elavad üle laevahuku aga keegi kes purjetab Jeesusega ei ole kunagi madalikule kinni jäänud.” See tõde kehtis Iiobi, Ruti, Joona ja Peetruse kohta – nad ei jäänud kunagi kinni — ja sama tõde kehtib ka meie kohta. Kui me aksepteerime et plaab B on uus plaan A, siis me võime olla kindlad Jumala lõpmatus ligidalolus, varustuses ja väes isegi tormide keskel.

Allikas: https://www.christianitytoday.com/women/2019/january/church-planting-your-plan-b-is-still-gods-plan.html