Tu Bi Shvat

Tu Bi Shvat (15. Shvat) peetakse varakevadel, reeglina see ajavahemik langeb läänemaailma kalendri järgi jaanuari keskpaigast veebruari keskpaika. See on puude austamise päev, mida nimetatakse ka “puude sünnipäevaks”. Mitte ainult inimestel, vaid ka puudel on oma sünnipäev. Selle püha juured on väga iidsed, see tekkis paar tuhat aastat enne kaasaegse Iisraeli riigi loomist.

XVI s. elanud Tsfati kabalistid pidasid seda püha kui kõigi juutide vaimset taasühinemist oma Püha Maaga. Eriti populaarseks sai Tu Bishvat peale juutide tagasipöördumist Iisraeli. Sel päeval on kombeks istutada uusi puid üle kogu Iisraeli viljakandval maal. 
Tora sõnad – “Maa, mis piima ja mett voolab” (2 Mo 3:7) iseloomustavad kõige paremini Tõotatud Maad Iisraeli. Toora võrdleb Iisraeli lapsi viljakandvate puudega, kelle elujõud peitub tugevates maa juurtes. Juudi traditsioonis on puud alati peetud elu ja viljakuse sümboliks. Iisraeli riigi sümbol, seitsmeharuline lambijalg ehk menora meenutab kujult puud, laias kontekstis elupuud (“Etz Haim”), mis on Tora Valgus (“Or Torat”).

Sel päeval ei paastuta, on kombeks süüa seitset vilja, nagu käsib Tora. “Sest su J-mal viib sind heale maale… nisu, odra, viinapuude, viigipuude, granaatõnapuude, õlipuude ja mee maale” (5 Mo 8). Enne viljade söömist loetakse õnnistus “shehechejanu”. Paljud ameerika ja euroopa juudid peavad kohuseks sel pühal rahaliselt toetada Juudi Rahvuslikku Fondi, sellega arendades Iisraeli metsaistandust. Tänapäeval sai puude püha väga populaarseks ka väljaspool Iisraeli. Meie põlvkonna vaimne juht Ljubavitši seitsmes Rabi, Menachem M.Shneerson õnnistas püha pidamist ja rõhutas “puude sünnipäeva” erilist osatähtsust juudi elus, eeskätt noorte, Tora rahva järelkasvu keskel. Maailma eri paikades söövad juudid sel päeval seitset vilja ja istutavad puid. See on rahvuslik ja ühtlasi religioosne perepüha, mis väärtustab (Eretz Israeli) Püha Maad.