Võidukas sisenemine Jeruusalemma enne Jeesust

Võidukas sisenemine Jeruusalemma enne Jeesust

Autor: Matthew Westerholm

Igal aastal tulevad palmipuude pühal meie teenistusele lapsed hoides peos oksi, vehkides nendega meeleldi koguduses (või piitsutades meeleheitlikult üksteist), tähistades sellisel viisil Jeesuse saabumist Jeruusalemma. Paljud inimesed teavad lugu sellest, kuidas Issand Jeesus sõitis eesli seljas Jeruusalemma ja entusiastlik rahvamass võttis Ta vastu ja austas Teda.

Kuid mitte kõik ei tea, et juba ammu enne seda, kui Jeesus eesli seljas Jeruusalemma tuli – sadu aastaid enne Tema sündi – sisenes Jeruusalemma teine ​​inimene. Ja see esimene võidukas sisenemine paljastab meile tõe teise sisenemise kohta.

Vana kuningas, reeturlik prints, halastamatu partnerlus

Meie lugu algab 1. Kuningate raamatust. Kuningas Taavet – poiss, kes lapsepõlves Koljati alistas ja noorpõlves armee vallutas – ilmub meie ette juba vana mehena, liiga haige ja nõrgana, et ise sooja saada (1: 1-4). Kõigile on selge, et Taaveti elu on peaaegu läbi. Varsti valitseb uus kuningas.

Taaveti üks poegadest, Adonija, otsustab, et tahab saada järgmiseks kuningaks (1: 5-10). Ta alustab kahe strateegilise suhte loomist – sõjaväe juhataja Joabi ja preester Ebjatariga. Ta kogub nad kokku privaatseks kroonimiseks.

Tähelepanelikud lugejad teavad, et selleks ajaks oli Taavet juba määranud Saalomoni järgmiseks kuningaks (1. Ajaraamat 23: 1; 29:22). Seega oli Adonija võimumäng hoopis vaenulik riigipööre ja kujutas endast surmavat ohtu tema konkurentidele – vennale Saalomonile ja tema kuningannast emale Batsebale. Kuid peale selle oli see oht Jumala tõotustele. Issand lubas, et Taavetist pärineb kuninglik dünastia (2. Saamueli 7: 12–13) ja seda Saalomoni kaudu (1. Ajaraamat 22: 9–10).

See perekriis oli võitlus Jumala kuningriigi eest mitte elu, vaid surma peale.

Vapper naine, ustav prohvet, seaduslik kuningas

Batseba siseneb meie loosse hoiatades teadmatuses olevat kuningas Taavetit tema kuningriigis toimuvast (1. Kuningate 1: 11–27). Batseba ja prohvet Naatan tuletasid Taavetile meelde vannet, mille ta andis vastuseks Jumala lepingulistele tõotustele (nimi “Batseba” tähendab tegelikult “tõotuse tütart”).

Taavet kinnitab oma plaani panna Saalomon valitsema(1: 28–31) ja tegutseb edasi (1: 32–37). Ta kutsub kokku Naatani, Saadoki ja Benaja jumalakartliku prohveti, jumalakartliku preestri ja kuninga vaga nõuandja.

Taavet annab oma kuningliku muula (iidse presidendi eralennuki) Saalomonile ja saadab ta Jeruusalemmast Kidroni oru kaudu Giihoni allika äärde. Saalomon võiti kuningaks vaimustavate ja suurejooneliste pidustuste saatel. See ei olnud salajane enesekiitmine, nagu seda oli olnud Adonija erapidu, vaid Jumala rahvas tähistas avalikult Jumala kuninga ilmumist valjude hüüetega (1: 38–40). Adonija erapidu lõpeb, kui Saalomoni pidulik vastuvõtt nurjab petturite kroonimise (1: 41–49).

Esimene võidukas sisenemine osutab teisele

Saalomoni sisenemine eesli seljas Kidroni oru kaudu Giihoni allika äärest (1:33, 38) Jeruusalemma kuulutab tõelisest kuningast. Ta teatas, et preester Ebjatar – ja kõik teda järgivad usujuhid – on petised. Ta teatas, et sõjaväeülem Joab – ja kogu tema sõjaline jõud – ei ole enam võimul. See, just see kuningas eesli seljas, on Taaveti tõeline poeg.

Palmipuudepühal jälgime, kuidas Jeesus järgnes Saalomonile läbi Kidroni oru ja sõitis eesli seljas Jeruusalemma (Matteuse 21: 1–10). See on muidugi pilt alandlikkusest – sõjahobuse asemel ratsutab eesel (Sak. 9: 9). Ja see muidugi näitab kontrasti Jumala Kuningriigi ja selle vahel, kuidas Heroodes või Pilaatus oleks sel nädalal linna sisenenud.

Kuid Saalomoni kroonimist kajastades õpetab Jeesuse võidukas sisenemine meile veelgi olulisemaid asju. See annab tunnistuse, et kirjatundjad ja variserid, Tema vastu olnud usujuhid, on petised. Nagu Eelija poegadelt, nii võetakse ka neilt õigus esindada tõelist ja elavat Jumalat (1. Saamueli 2:31). Ja see viitab ka sellele, et Rooma kogu oma sõjalise jõuga enam ei valitse. Isegi pimedad võisid näha (Matteuse 20: 30–31), et Jeesus – see kuningas eesli seljas – on Taaveti tõeline poeg (Matteuse 21: 9, 15).

Lõppude lõpuks on Tema tõeline kuningas.

Siin on see, kes on suurem kui Saalomon

Õnneks erineb Jeesuse valitsemisaeg paljuski Saalomoni valitsusajast.

Saalomon ei uskunud Jumalat ja pöördus ebajumalate poole; Jeesus ei teinud seda kunagi. Isegi ristile minnes andis Jeesus oma vaimu Isa kätte (Luuka 23:46).

Saalomon tegi pattu ja võttis, enda staatuse tugevdamiseks, endale naiseks võõraste riikide kuningannasid (1. Kuningate 11: 1–4), kuid Jeesus andis Iseenda oma pruudi ja kiriku nimel. Võõrad naised rüvetasid Saalomoni (Ne. 13:26), kuid Jeesus puhastas ja pühitses oma Pruudi, “et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu. “(Ef 5:27).

Allikas: http://ieshua.org/triumfalnyj-vezd-v-ierusalim-do-iisusa.htm

_______________________________________

Seoses riigis valitseva eriolukorraga palume, et Te leiaksite endas soovi ja tahet hoida meie kogudust ja kodulehte edasi funktsioneerimas ja tegutsemas.