Tallinna Kristlik Evangeelne Linnakogudus

Tuntud ülistuslaulude saamislood

MIHHAIL LERMONTOV, PALVE (KUI RASKEL TUNNIL)

A. O. Smirnova (Rosset) sõnul kirjutas M.J. Lermontov selle luuletuse M.A Štšerbatovale: „Mašenka käskis tal palvetada, kui ta tunneb ängistust. Lermontov lubas seda teha ja kirjutas selle luuletuse” (Memuaarid, autobiograafia, Moskva, 1931, lk 247).

See on meile meeldetuletuseks, et kui meil on mingil põhjusel kurb või valus, on meie hinge leevendamiseks olemas üks väga kindel viis. Luuletus “Palve” puudutas paljude inimeste südant, sest mitte juhuslikult ei ole üle 40 helilooja sellele luuletusele meloodia loonud, sealhulgas A. L. Gurilev (1840), N. A. Titov (1840), A. S. Dargomyzhsky, A. G. Rubinshtein, M.I. Glinka, P.P. Bulakhov, M.P. Mussorgsky, E.F. Napravnik, K. Yu. Davydov, V.I. F. Bodenstedt.

See luuletus leidis koha ka rahvalaulude repertuaaris. Vene protestantlikes kirikutes esitatakse seda laulu rahvaviisi järgi (kogumikus “Ärkamise laul” laul nr 221). Soolo esituses kõlab see lugu sageli P. Bulahovi muusika saatel.

Pjotr ​​Bulahov (1822 – 1855) oli andekas vene helilooja, rohkem kui 80 romansi, mis olid omal ajal väga populaarsed, autor. Bulahov oli üks esimesi, kes selle luuletusele meloodia kirjutas. Tema romansist sai üks paremaid ja võib-olla seetõttu, et Bulahov teadis omast käest, mida tähendab olla “raskel tunnil”.

Tal oli väga raske elu. Ta oli raskelt haige, aheldatud ratastoolis ja väga suures vajaduses. Lisaks hävitas kord tulekahju tema korteri, milles ta elas, ja koos sellega ka kogu tema vara, säästud ja tööde käsikirjad. Armu läbi leidis helilooja elukoha krahv Šeremetjevi juures Kuskovo mõisas Moskvas. Keegi teine peale Bulahovi poleks suutnud meloodiaga niivõrd hästi edasi anda, raskes olukorras oleva inimese seisundit hetkel, kui ta usaldab oma vajadused palves Jumala kätte ja tunneb, kuidas äkitselt on tema hingelt langenud raske koorem, kahtlused kaovad ja tema hingel hakkab „nii kerge, nii hää”.

 KUI JUMALA RAHU ON HINGE SEES MUL

Horatio Gates Spafford kirjutas selle laulu sõnad pärast mitmeid traagilisi sündmusi oma elus. Esmalt koges ta poja surma. 1871. aastal investeeris Spafford palju raha kinnisvarasse, mille paar kuud hiljem hävitas suur Chicago tulekahju. Selle tagajärjel kannatas ta rahalist hävingut.

Kaks aastat pärast neid sündmusi otsustas Spafford koos naise ja lastega Euroopasse sõita. Asjaolud ei lubanud tal koos perega minna, ta pidi veidi hiljem neile järgnema. Kui tema naine ja neli tütart laevaga Atlandi ookeani ületasid, leidis aset laevahukk. Kõik tema tütred uppusid. Ainult naine üksi jäi ellu. Ta saatis mehele telegrammi, milles kirjutas: “Ainult mina pääsesin.”

Nädal hiljem seilas laevaga ookeani ületav Spafford tütarde surmapaiga lähedal, sel hetkel sündisid selle laulu sõnad tema hinges. Olles kogenud sellist raputust väidab Spafford, et ükskõik kui keerulised meie eluolud ka poleks, on Issand alati meiega.

Meloodia nendele sõnadele kirjutas Philip Paul Bliss 1876. aastal. Bliss oli Chicago muusikainstituudi direktor, kes lahkus sellelt ametikohalt, et pühenduda täielikult jumalateenimisele. Ta osales sageli evangeelsetel koosolekutel ja kirjutas palju kuulsaid kristlikke hümne. Varsti pärast seda, kui ta oli kirjutanud Spaffordi sõnadele muusika, sõitis ta rongiga koosolekule, kus pidi osalema kuulsa jutlustaja Moody teenistuses. Kuid juhtus tragöödia: sild, millest rong ülesõitis, varises kokku. Hoolimata asjaolust, et Bliss elas rongiõnnetuse üle, jooksis ta tagasi põlevasse rongi ja suri, püüdes oma abikaasat päästa.

SUUR ON SU USTAVUS

Ameerika ajakirja “Christian Herald” lugejate küsitluste järgi tunnistati 1974. aastal Ameerikas hümniks number 1 “Suur on Su ustavus”.
Selle hümni sõnad on tõlgitud paljudesse maailma keeltesse, seda lauldakse kõigil mandritel ja üldjuhul kristlikel koosolekutel ning paljud kuulsad ja vähetuntud lauljad laulavad seda nii evangeelsetel üritustel kui ka kontserdipaikades.

Selle hümni loomise ajalugu on huvitav. Selles osalesid erinevate rahvuste esindajad. Seda ülistuslaulu hakati kirjutama 1886. aastal, kui Rootsi pastor Karl Boberg kirjutas luuletuse “O store Gud”.


Väidetavalt tekkis selle luuletuse kirjutamise idee Bobergil siis, kui ta oli hämmastunud Issanda suurusest, olles näinud sellist pilti: äkitselt puhkenud äike asendus selge keskpäevase päikese ja rõõmsa lindude siristamisega. Nagu kirjutas apostel Paulus kirjas roomlastele: “Tema nähtamatu olemus, Tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav.”

Boberg oli väga üllatunud, kui paar aastat hiljem kuulis ta koosolekul, et tema luuletust lauldi vana Rootsi meloodia järgi.
Hiljem, 1907. aastal, tõlkis selle loo sõnad saksa keelde Manfred von Glen ja see sai nimeks “Wie gross bist Du” (kui suur oled Sa).

Viis aastat hiljem tõlkis üks Venemaal asuva evangeelse liikumise asutajaid Ivan Stepanovitš Prokhanov laulusõnad vene keelde. On teada, et I.S. Prohananovile meeldis see hümn ja ta laulis seda sageli. Ta lisas selle vaimsete hümnide kogumikku “Kümbalid”. Bobergi luuletus koosnes 10 salmist, Prohanov tõlkis vene keelde laulu 8 salmi.

1925. aastal kirjutas Gustav Johnson luuletuse “O store Gud” esimese sõnasõnalise tõlke rootsi keelest inglise keelde. Kuid see tekst ei saanud populaarseks. See kõlas “Oo, vägev Jumal, kui ma vaatan imet”

Huvitav on see, et inglise keelne tekst, mis on nüüd kogu maailmas nii populaarne, tõlgiti Prohanovi vene keelsest tekstist. Seda tegi inglise misjonär Stuart Hine. Oma abikaasaga Ukraina rahva seas Jumalat teenides kuulis ta seda koraali esmalt vene keeles ja armus sellesse. Seejärel kolides Venemaa Karpaatide piirkonda, tõlkis Hine, mägede ilust imestatuna, hümni kolm esimest salmi inglise keelde. 1939. aastal, pärast II maailmasõja puhkemist oli Hine’ide abielupaar sunnitud tagasi Suurbritanniasse kolima, kus ta kirjutas viimane neljanda salmi. Terve inglise keelne hümn “Suur on su ustavus” trükiti Hine´i poolt 1949. aastal oma teksti ja rootsi meloodia ümbertöötlusega.

See hümn sai laialdaselt tuntuks pärast seda, kui seda mängiti Londoni evangeliseerimise ajal 1954. aastal Haringey Arenal.
Mäletan, millise tohutu mulje jättis see hümn mulle, kui kuulsin seda esimest korda 1992. aastal Billy Grahami evangeelsel teenistusel Moskva olümpiaspordikompleksis 7000-liikmelise koori esituses, kui tuhandete kuulajate hulk: usklikud ja alles usupoole liikuvad inimesed laulsid kõik koos tormiliselt: “Suur on Su ustavus! Suur on Su ustavus!”

PÜHA ÖÖ! ÕNNISTUD ÖÖ! (STILLE NACHT! HEILIGE NACHT!)

Kõige populaarsem jõululaul, mida kunagi maailmas lauldud. Sündis see laul oletatavasti aastatel 1816-1818. aastatel Austrias. Sõnad kirjutas Josef Mohr, kes töötas abipreestrina Püha Nikolai katoliku kirikus Oberndorfis. Kirikus lagunes orel ja selleks, et muusika jõulujumalateenistusel veel kõlaks, kirjutas Mohr luuletuse, millele seadis muusika kirikus orelit mänginud külaõpetaja Franz X. Gruber. Esmakordselt esitasid hümni “Püha öö” kaks solisti (tenor ja sopran) ja koor kitarri saatel. Seejärel levitasid katoliiklikud ja protestantlikud misjonärid seda hümni kogu maailmas. Nüüd lauldakse seda enam kui 300s (!) erinevas keeles ja murdes.

FANNY CROSBY HÜMNID


Fanny rääkis kunagi lugu naisest, kes sattus koos sülelapsega tänaval rüselusse. Neid suruti igast küljest, laps nuttis haletsusväärselt. Ja tundus, et ta oli justkui katki surutud. Ema võttis, lapse päästmiseks, oma viimase jõu kokku ja tõstis ta rahvamassi kohale ning päästis sellega lapse. See lugu avaldas poetessile sellist mõju, et ta kirjutas luuletuse “Jeesuse kätes”, millest sai kuulus laul.

Kord külastas Fanny Crosby vanglat, kus rääkis vangidele Jumala armastusest. Tema jutt jättis kuulajatele suurepärase mulje. Nad tahtsid koos Fannyga palvetada. Palves palus üks vangidest, et Jeesus ei mööduks temast, vaid päästaks ta. See siiras palve liigutas luuletajat südamepõhjani. Neist sõnadest sai alguse tema kirjutatud kuulus hümn “Ära mine minust mööda” .

ÕNNELIK SELGUS, JEESUS MUL ON

Ühel päeval külastas Fanny Crosbyt tema sõber proua Knapp, suure kindlustusagentuuri direktori naine, kes kirjutas oma elu jooksul umbes 500 meloodiat kristlikele hümnidele. Ta mängis enda loodud meloodia Fannyle ette ja küsis, mis tundeid see meloodia temas tekitab. Pime poetess vastas koheselt: „Õnnelik selgus, Jeesus mul on! Kuulun nüüd Talle, küll suur on mu õnn! ”.
Nii sündis üks kuulsamaid kristlikke hümne, mida lauldakse paljudes maailma riikides.

Allikas: http://www.christianart.ru/index.php/2008-01-27-19-49-47/2008-01-28-16-53-04