Lisaks teadmisele, et meil on levinud religioossed tekstid, ei tunne enamik tänapäeva kristlasi judaismi “kaasaegseid” vorme (peaaegu 2000 aasta vanuseid). Selle teadmiste lünga täitmiseks meie ortodoksete juutide naabrite kohta on siin üheksa asja, mida peaksite rabiinliku judaismi kohta teadma.
1. Judaismis on rabi Toora õpetaja.
Rabilik judaism, mis põhineb “topelttooral”, sõnastati teisel sajandil, mis muudab selle religiooni asutamistekstide poolest kristlusest nooremaks. 6. sajandiks oli sellest saanud judaismi domineeriv vorm ja kõigi tänapäeval praktiseeritavate judaismi vormide alus. Rabiinijudaismi kolm peamist haru Põhja-Ameerikas on reform, konservatiiv ja ortodoksne.
2. “Kaksik Toora” on juudi mõiste, mille kohaselt ilmutati Toora Moosesele Siinai mäel kahel kujul – kirjalikult (1. Moosese raamat, 3. Moosese raamat, Numbrid, 5. Moosese raamat) ja suulise pärimusena, mida edastati prohvetite ja tarkade kaudu.
Suuline Toora jõudis juutide elus täielikult väljenduda alles pärast seda, kui roomlased aastal 70 e.m.a hävitasid Teise templi. Nagu Jacob Neusner selgitab: „Kahekordne Toora judaism on kehtestanud kahese ideaali: igapäevaelu pühitsemise siin ja praegu, mis täieliku realiseerimise korral viib tuleval ajastul kogu Iisraeli päästmiseni. Aga mida pühitseda, kui templi pühitses selle kultus ja nüüd pole templit? Pärast aastat 70 pKr on jäänud vaid üks pühitsemise koht – püha rahvas ise.”
3. Suuline Toora on traditsioon, mis on kogutud rabiinikirjadesse, mida tuntakse Mišna nime all (halahhiline ehk juriidiline traditsioon, mis moodustab rabiiniliku judaismi tuumiku).
Pärast selle kirjapanekut sai Mišnast edasise uurimise, kommentaaride ja täienduste objekt, mida tuntakse Gemara nime all. Mõistet Talmud võib kasutada kas Gemara enda või koos trükitud Mishna ja Gemara kohta. Talmudi on kaks – Jeruusalemma ja Babüloonia Talmud. Talmud on rabinliku judaismi süda. Pärast Piiblit on usklike juutide poolt enim uuritud raamat Talmud ning heebrea Piiblit (Tanakh ehk Vana Testament) loetakse ja tõlgendatakse Talmudi valguses.
4. Juudi vaimsuse kõige universaalsem ja omanäolisem vorm on Toora uurimine.
Vaatamata nimele hõlmab Toora uurimine tegelikult ka Tooraga seotud tekstide, nagu Tanakh, Talmud ja mitmesugused rabinlikud kirjutised, uurimist. Rabiinikirjanduses on kõigi juudi meeste kõrgeim ideaal Toora uurimine (naised on sellest välja jäetud). Tooraõpetus sisaldub 613 mitsva (“käsu”) hulgas, kuid seda peetakse olulisemaks kui paljusid teisi käske, nagu haigete külastamine või vanemate austamine.
5. Yeshiva on juudi õppeasutus, mis on spetsialiseerunud Toora uurimisele.
Õpetamine toimub tavaliselt igapäevase shiurimi (loengute või seminaride) ja paarisõppe kaudu, mida nimetatakse havrutaks (aramea keeles: “partnerlus, sõprus”). Hawruti stiilis õpetamine on üks yeshivade ainulaadseid omadusi. Ajalooliselt osalesid ješivas ainult kõrgetasemelised mehed. Tänapäeval on kõik mitteortodoksed ja mõned kaasaegsed ortodoksed yeshivad avatud isegi naistele.
6. Reformitud judaism (tuntud ka kui liberaalne või progressiivne judaism) väidab, et judaismi ja juudi traditsioone tuleb kaasajastada ja ümbritseva kultuuriga ühildada.
Reformitud judaism toetab judaismi põhialuseid (Jumal, Toora ja Iisrael) ning rõhutab Tikkun Olami – “maailma parandamist”. Reformeeritud juudid on kaasamise põhimõtte järgijad, eelkõige seoses religioonidevahelise abielu, naiste absoluutse võrdõiguslikkusega kõigis juudi eluvaldkondades ja LGBT küsimustes. Reformeeritud judaism on praegu Põhja-Ameerika suurim Ameerika juutide konfessioon.
7. Konservatiivne judaism (tuntud ka kui masorti judaism) kujunes 1850. aastatel Saksamaal välja reaktsioonina reformeeritud judaismi liberaalsematele usulistele seisukohtadele.
Mõiste “konservatiiv” olemus seisnes selles, et juudid peaksid püüdma säilitada juudi traditsiooni, mitte seda reformima ega hülgama. Konservatiivne judaism usub, et Toora ja Talmudi seadused on jumalikku päritolu ja nõuavad seetõttu halakha (juudi seaduse) järgimist. Kuid ka konservatiivne liikumine võtab juudi tekstide uurimisel ja juudi õiguse arendamisel kasutusele kaasaegsed ajaloolised meetodid.
8. Ortodoksne judaism on üldnimetus erinevatele juudi konfessioonidele ja rühmitustele, kes on keeldunud minemast reformeeritud või konservatiivse judaismi teed.
Ortodoksne judaism usub, et nii kirjalik kui ka suuline Toora on jumalikku päritolu ja need on täpsed Jumala Sõnad ilma inimmõjuta. Praktikas järgivad ortodoksed juudid rangelt kirjalikku ja suulist Toorat, nagu seda tõlgendasid keskaegsed rabid. Ortodoksed juudid järgivad hommikusest ülestõusmisest kuni õhtuse magamamineku käske palvetamise, riietumise, toidu, sotsiaalse käitumise jms. kohta.
9. Rabiinlikus judaismis on sünagoog juutide palvemaja. Sünagoog ei ole kohustuslik koht ühiseks jumalateenistuseks, sest juudi jumalateenistusi võib pidada kõikjal, kus on kümnest juudi mehest koosnev kogudus (minyan).
Kõikides sünagoogides on bima, laud, millel loetakse Toorat, ja laud palvejuhi jaoks. Juudi liturgia põhikomponentideks on palve ja Toora lugemine.
Märkus. Kui pole teisiti märgitud, on kogu teave võetud Norman Solomoni raamatust “Judaism: A Very Short Introduction.”
Postitas Joe Carter / thegospelcoalition.org
Allikas: https://ieshua.org/9-faktov-kotorye-vam-stoit-znat-o-ravvinisticheskom-iudaizme.htm