Tallinna Kristlik Evangeelne Linnakogudus

Charles Spurgeon: “Hea sõna naistele”

Eelmises peatükis me peatusime hea naise teema juures; kuna teema nõuab kohast tähelepanu, siis peatugem siin natuke aega ja vajutagem oma sulepea veel õrnemalt tindi sisse. Kui peate nii delikaatsest teemast kirjutama, siis peate seda teemat väga peenetundeliselt käsitlema.

On lihtsalt hämmastav, kui palju vanasõnu on naiste vastu suunatud; neid oleks nagu kaks tosinat iga tosina seas. Ammusest ajast on meeste toon naistest rääkides muutunud aina ebaviisakamaks. Mõned neist vanasõnadest on ilmselgelt kohutavad; siin teile paar näidet: “Iga mees tunneb oma naise üle kaks korda rõõmu: üks kord – pulmapäeval ja teine ​​- tema matusepäeval”; või teine, sama patune kui esimene: “Kes kaotas oma naise ja penni, kaotas ainult penni.”

Mulle meenub siinkohal vana laul mehest, kes eelistas abielule võlla; see näitab, kui tavaline oli abielu pilkamine. Tegelikult ei oleks tohtinud seda isegi trükkida; see laul, niipalju kui ma mäletan kõlas nii:

Lohistati hukkamiskohta võllapuu,

et mõista hukka halvad teod.
Ei kusagilt vanker peeti kinni
Hobusel kaksiratsa saabusid kuninga käskjalad.

“Öelge sellele kaabakale,” alustas üks neist kõnet
“Kui surra ta ei taha,
siis ärgu peljaku abielluda
Las ta kiirustab altari ette!” Nii ütles kuningas. –

Kuid imeks pandavalt vastas kurjategija:
“Nüüd, kui rahvamass on ümber,
te ootate vaatemängu?
Liiati abielluda? Ei iial!”

See ebaviisakas laul ei tõenda sugugi seda, et naised on halvad, vaid ainult seda, et nende mehed on kõlbmatud, muidu poleks nad oma naisi niiviisi laimanud. Esimesena murdub mädanenud oks ja tuleb eeldada, et just meessugu on halvem naissoost, sest just nemad lõid need vastikud vanasõnad. Kahtlemata oli maailmas halbu naisi, kes õigustasid halbade vanasõnade olemasolu. Kuid kui palju tuhandeid oli tõelisi abilisi, kes olid rohkem väärt kui oma kaalu kullas. Pühakirjas taunitakse ainult Iiobi naist ja Iisebeli, kuid kiidetakse lugematul hulgal Saarasid ja Rebekasid. Olen nõus kuningas Saalomoniga, et kes abiellub, see valib hea osa. Kui letile satub võltsmünt, siis saavad sellest kõik naabrid teada, kuid sadadest headest ei kuule keegi. Tubli naine ei tee enda ümber kära, samal ajal kui halba naist tuntakse kogu kihelkonnas. Võib julgelt öelda, et naised on oma olemuselt peaaegu ingelliku loomusega ja nad on enamuse kaasaegsete meeste jaoks lihtsalt liiga head.

Naiste kasuks räägib ka see, et te ei ole võimalik leida vanasõnu, mis on suunatud meeste vastu; sest märal nagu täkulgi on õigus lüüa takka üles. Naised peavad palju andeks andma, vastasel juhul peaksid nad liiga sageli meeste tegevuse üle kurtma. Nad on võib-olla liiga jutukad, kuid nii kellukesel kui ka iludusel on kergesti liikuvad keeled. Pealegi pole nad üldse nii hullud, kui neid kujutatakse, vastasel juhul oleksid nad juba ammu kätte maksnud kogu nende vastu suunatud laimu eest; kui nad on ka pisut võimukad, siis ikkagi mitte piisavalt, et võtta oma mehelt sõnavabadus, isegi kui see vabadus on suunatud nende endi vastu. Ustav naine on mehe parim pool, tema lohutus, kroon, kaitseingel, tema südame varandus. Ta ütleb naisele: „Sinus on suurim õnn. Sinus on minu lohutus. Minu meel on sinuga hõivatud. Jumala õnnistus andis sinu mulle. ” Tema seltskonnas leiab ta taeva maa peal; naine on tema maja valgus, tema hinge rõõm ja tema rõõmu hing selles maailmas. Ükskõik, millise saatuse Jumal talle määrab, on ta rikas seni, kuni tema naine elab. Ribi on tema parim kehaosa.

Kui mees on hea, siis on ka naine hea. Mõned mehed ei oska elada koos naistega ega ka ilma naisteta; nad tunnevad end halvasti kurvas üksinduses, kuid kui nad abielluvad, siis muudavad nad oma pere õnnetuks; nad meenutavad mu naabri koera, kes vabaduses olles hammustab ja jalutusrihma otsas ulub. Õnnelikest poissmeestest saavad enamasti õnnelikud abikaasad ja need viimased on maailma kõige õnnelikumad inimesed; hästi valitud abikaasad kannavad rõõmsalt koos elukoormat. Nad meenutavad paradiisilindude paari. Nende lein on kaks korda nõrgem ja nende rõõm on kaks korda tugevam kui teistel; seda nimetatakse peeneks aritmeetikaks. Mure koorem veereb kergesti edasi; kui tee on keeruline või kui sellel on takistusi, siis vastastikune armastus ainult tugevneb ja võidab. Kui abielu puruneb, siis on tavaliselt süüdi mõlemad pooled ja mõlemal poolel on sama suur süü. Kui perekond hävitatakse, siis on see nii naise kui ka mehe süü. Meest võib selles süüdistada sama palju või isegi rohkem kui naist. Kui mees ei taha kodus magus olla, siis kuidas ta saab imestada selle üle, et tema naine näeb välja hapu? Leivapuudus ajab välja helluse; näljased koerad hammustavad sageli teineteist. Vaesuse toob tavaliselt kaasa mees, kuna naine teenib peres vähem elatist. Üks mees kinkis oma naisele sõrmuse, millele oli graveeritud: “Kui keegi ei taha tööd teha, siis ei tohiks ta ka süüa.” See on ebainimlik. Naise kohustus ei ole kodu ülalpidamiseks raha teenida; ta peaks ainult tagama, et seda raha kulutatakse kasulikult ja ei raisataks; seetõttu kordan, et kui raha on vähe, pole see naise süü. Ta ei teeni leiba, vaid ainult küpsetab seda. Ta teenib kodus rohkem tulu, kui ükski tema teenistus väljaspool kodu võiks sisse tuua. Lõppude lõpuks ei ole naine ju see, kes kõrtsis suitsetab ja oma palga maha joob. Aeg-ajalt võib näha purjus naist, see on vastik pilt, kuid 99 juhul sajast jõuab mees purjuspäi koju ja piinab lapsi – väga harva teeb seda naine. Sageli tõreletakse naistega seetõttu, et neile meeldib peeglisse vaadata, kuid see pole kaugeltki nii ohtlik kui klaasid, milledesse mehed sisse vaatavad ja milledes nad oma niigi nõrka meelt uputavad. Naised ei istu õhtuti kõrtsides; nad töötavad ja askeldavad lastega kodus; heites pilgu kellale (kui see on olemas) ja ootavad oma isanda ja käskija tagasitulekut, silmad pikast ootamisest pisaraid täis. Olen üllatunud, et nad pole ikka veel mässama hakanud. Mõni neist on väga ära kurnatud. Nad peavad hoolitsema oma haige tütre eest, pesema määrdunud poja puhtaks, taluma laste nuttu ja lärmi, samal ajal kui nende isand paneb kaabu pähe, süütab piibu ja lahkub meelelahutust otsima; naastes, siis kui talle meeldib ja tehes naisele etteheiteid, et ta pole maitsvat õhtusööki valmistanud. Kuidas ta võib oodata, et teda toidetakse kurguni täis, kui ta laupäeva õhtul toob koju nii vähe raha ja kulutab niipalju sellest alkoholile. Ma kinnitan ja ma tean, et ütlen tõtt: riiakaid naisi ei oleks olemas, kui peredes poleks ebaviisakat ja purjus meest. Armetud, mitte millekski sobimatud mehed, kes joovad nõrkemiseni ja ründavad siis oma töötajaid, sest nad ei saa neile joomiseks rohkem raha anda. Ärge proovige mulle vastuväiteid esitada, ma kinnitan seda ja suudan tõestada, et naine peab sageli vihastama, kui ta ei suuda hoolimata kogu oma raskest tööst ja kokkuhoidlikkusest maja korras hoida, sest mees segab teda. Igaüks meist oleks õnnetu, kui ta peaks tellise valmistama ilma savita, vett keetma ilma tuleta ja maksma muusikule tühja rahakotiga. Mida saab ta ahjust välja võtta, kui tal pole jahu ega tainast? Te olete halvad mehed, paadunud kaabakad ja kui aus olla, siis tuleks teid üles puua, siis ehk ülejäänud parandaksid oma käitumist.

Öeldakse, et õlgedest valmistatud mees maksab sama palju kui kullast tehtud naine, kuid ma ei ole sellega nõus. Tahtejõuetu mees ei maksa rohkem kui tahtejõuetu naine. Mõistlikul abikaasal on tavaliselt hell naine ja kus südamed on sõbralikud, seal elab rõõm. Sõbralikke südameid lahutab ainult haud. Abielu võib-olla õnn, aga ka häda; Kui see on häda, siis on süüdi nii mehed kui naised. Mesinädalad ei tohiks kunagi lõppeda; kui see juhtub, on selles väga sageli süüdi mees, kes sõi kogu mee ära ja jättis ainult mälestused; Kui mõlemad annavad oma osa mett ühisesse ellu, siis hoolimata arusaamatustest antakse neile pikk ja sõbralik elu. Kui mees kõnnib kriimustatud näoga, siis sai ta endale kas ebaväärika naise või on sellel naisel halb mees. Kui mees ei tea, kuidas oma sihverplaati kaitsta, siis on ta ilmselt väga saamatu. Meeste kannatused mind eriliselt ei liiguta ja ma hoian oma kaastunde naistele. Tõenäoliselt toob naine kodurahu huvides suuri ohvreid. Iga heeringas peab olema naelutatud oma naela külge ja igaüks peab kandma oma osa vastutusest koduste tülide eest, kuid ma ei talu seda, et kõik süü aetakse naise kaela. On üks vale, mida kõik kordavad: nad ütlevad, et kui nõu läks katki, siis tegi seda kass ja kui juhtus kurja, siis alati tuli see naiselt. Igal tagajärjel on oma põhjus, kuid mitte alati ei ole koduste arusaamatuste põhjuseks perenaine. Pole kahtlust, et paljudel naistel on pikad keeled, kuid seetõttu on veelgi kurvem, et nende mehed panevad need keeled liikuma; meeste endi jutukuse osas vaadake ainult kõrtsi, kui külalised on juba purjus, ja ärgu olgu minu nimi enam Charles, kui naised võivad ajada sama palju jama kui mehed.

Kui ma sellesse kohta jõudsin, sekkus meie jutlustaja ja ütles: „Charles, sul on raske sellise targa teemaga tegeleda; Ma annan sulle ühe haruldase vana raamatu, mis aitab sul selle ülesandega hakkama saada. ” Tänasin teda südamlikult, öeldes, et väike abi on kasulikum kui suur hukkamõist. Ta saatis mulle William Sickeri raamatu “Abielusõrmus” ja pean ütlema, et Sicker oli ilmselt tõesti tark. Ma lihtsalt pean teiega siinkohal jagama mõnda tema tarka mõtet; need on väga arusaadavad ja kergesti meelde jäetavad.

Sicker ütles: “Kas teil on pehme süda? Kui jah, siis on Jumal seda pehmendanud. ” „Kas teil on õrn naine? “Jumal on ta teile andnud.” Juutidel on kõnekäänd: “Ta ei ole mees, kui tal pole naist.” “Ükskõik kui hea üksildane inimene ka poleks, ometi ei ole hea, kui ta on üksildane.” “Iga hea kingitus ja täiuslik and on ülalt.” Naine, ehkki mitte täiuslik, esindab siiski head andi – kiirt, mille saatis jumaliku halastuse päike. Kui õnnelik on paar, kelle pulmapeol osaleb Kristus. Las teie silmis saada õigeks mõistetud vähemalt need naised, keda Jumal õigeks mõistab. Mehed peaksid oma naiste puuduste üle sirutama armastuse keebi. Ära kustuta küünalt, kuna sellele on tekkinud tahma. Abikaasad peaksid julgustama teineteist üles vastastikusele armastusele ja teineteist armastama, vastupidiselt igasugustele kõrvalistele mõjudele. Armastusepuu peaks perekonnas kasvama nii nagu elupuu on kasvanud paradiisis. Häid teenijaid võib pidada õnneks; head lapsed on suur õnn, kuid hea naine on kahtlemata suurim õnn; sellist abistajat otsib see, kes teda vajab; tema järgi ohkab see, kes tema kaotas; ja teda imetleb see, kelle naine ta on. ”

Ometi tuleme tagasi sellelt kõrgelt mõttekäigult minu lihtsate mõtete juurde. Sooviksin lõpetuseks lisada paar sõna, mille on andnud minu enda elukogemus.

Kogemus oma esimese naisega, kes, ma usun, et jääb ka minu viimaseks, paneb mind mõtlema abielust kui teest, mis kulgeb ühest paradiisist teise paradiisi. Enne abiellumist polnud ma kunagi isegi pooltki nii õnnelik kui praegu. Tõeline õnn saabub alles pärast abiellumist. Ma ei kahtle, et suure armastuse olemasolul on mõni objekt, mis väärib armastust ja kus armastust pole, seal on palju puudusi. Kui maailmas oleks vähemalt üks hea naine, siis tahaksin olla tema abikaasa ja olla temaga nii kaua kui võimalik. Kui hea hing suudab end minuga kohandada, siis ei lükka ma teda ilmselgelt endast eemale.

Kui ma poleks abielus ja kohtuksin sobiva naisega, siis oleksin homme hommikul juba abielus. Mida te sellest arvate? Võib-olla keegi ütleb: “Kui sa jääd leseks, siis abiellud uuesti.” Jah, ja kui ma seda teeksin, siis see oleks parim näide sellest, et olin oma esimese naisega õnnelik. Ma ei ütle, nii nagu mõned teised, et ma abiellun selleks, et keegi mu laste järele vaataks; ma abiellun selleks, et mul oleks naine, kes minu järele vaataks. Ma olen seltskondlik hing ega saaks üksi hakkama. Üks mees, kes abiellus neljandat korda, käskis graveerida oma abielusõrmuse sisse: “Kui elan kauem, siis abiellun viiendat korda.” Siin on sul tõeline Sinihabe!

Jumal õnnistab abielu: abielu iseenesest on hea, kuid on ka hullumeelseid, kes muudavad toidu mürgiks ja õnnistuse needuseks. Hull ütleb: “See on hea köis, ma poon end sellega üles.” Mees, kes palus Jumalalt omale naist ja abiellus temaga tema iseloomu ja mitte tema ilusa näo pärast, võib oodata, et tema valik on õnnelik. See, kes ühendab oma armastuse Jumala abiga, kes palub Jumalalt armastust ja armastab palvetada, ei pruugi karta, et armastus ja rõõm neist kiiresti lahkuvad.

Kes austab oma naist, see veendub, et ka tema naine austab teda. Selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi ehk siis hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõduga. Kes oma naisega nõu peab, sellel on hea nõuandja. Kuulsin meie jutlustajat ütlevat: „Naissoo instinkt on sageli õigem kui meessoo mõistus”; nad sukelduvad kohe asja olemusse ja saavad kõigest aru. Öelge oma naise nõuannete kohta, mida tahate, kuid enamasti kahetsete, kui käitute nendele nõuannetele vastupidiselt. Kes räägib naisest halvasti, see peab meenutama rinda, mis teda toitis – ja häbenema. Selle, kes oma naist väärkohtleb, peaks saatma tuleriidale. Kui sa minu teele sattud, siis ma ei kõhkle sind kepiga peksmast.