Holokausti mälestuspäeval “Kentucky Courier Journalis” avaldatud ühe südametu artikli kohaselt “juutidel ei ole tagakiusamise ja julmuste monopoli” ning “Hitler oli vaid üks paljudest diktaatoritest”. Vastavalt sellele: „Rahvusvaheline holokausti mälestuspäev ei puuduta ainult ühte juudi holokausti, vaid iga genotsiidi, iga massilist türanniat, mis viiakse läbi mis tahes inimrühma vastu nende nahavärvi, usutunnistuse, soolise identiteedi ja etnilise päritolu alusel. Me ei saa unustada ega maha vaikida tõde kõigi juhtunud ja juhtuvate kuritegude kohta.”
Pole ime, et Noam Blum kommenteeris Twitteris: “Ajudega progressiivsed inimesed ei saa kunagi antisemitismi hukka mõista, matmata seda oma identiteediprobleemidest tekkinud kaebuste mägedesse.”
Praktilisel tasandil oleks see sama nagu öelda pärast George Floydi mõrva: “Praegu pole õige aeg selleks, et keskenduda politsei jõhkruse küsimusele, sest jõhkrust esineb iga päev erinevates olukordades üle maailma.”
Või kui me õpetaksime lastele Ameerika orjakaubanduse karmi tegelikkust ja ütleksime: „Afroameeriklastel ei ole orjadeks olemise monopoli. Paljud teised erineva taustaga inimesed olid samuti orjastatud.”
Kes sellist jama taluks?
See on täiesti väljakannatamatu jama, aga juutide kannatuste puhul on see kuidagi normaalne?
On õige ja kohane meeles pidada üksikisikute või rahvaste ainulaadseid kannatusi, nagu on õige ja kohane meeles pidada üksikisikute või rahvaste ainulaadseid saavutusi.
See on enam kui ilmselge, kui vaid Martin Luther King juuniori pärandi ülistamise asemel meenutame lihtsalt kõiki neid, kes õigluse eest seisid. Või selle asemel, et tähistada Ameerika revolutsiooni 4. juulil, tähistame lihtsalt kõiki ajaloo vabadusliikumisi. Või selle asemel, et meenutada armeenlaste genotsiidi, meenutame lihtsalt paljusid inimesi, kes on läbi ajaloo seisnud silmitsi etnilise puhastusega.
Kes üleüldse maailmas saab niiviisi mõelda?
Aga kui rääkida juutidest ja holokaustist, siis kuidas me julgeme sellele kohutavale sündmusele erilist tähelepanu juhtida? Teises maailmasõjas hukkus ju teisigi süütuid inimesi, teistest sõdadest rääkimata. Ja teisi inimesi vihati ja põlati kui rahvus- ja usuvähemusi. Mis aga puutub Hitlerisse, siis ta on lihtsalt üks neist tavalistest pahadest poistest. Siin pole midagi erilist. Milleks kogu see kisa?
See artikkel ütleb sisuliselt, et “väide, et vihkamine ja vägivald ühe grupi, ühe inimese vastu on olulisem kui teiste vastu, julgustab ainult rohkem vägivallaakte teiste, sealhulgas mustanahaliste, asiaatide, hispaanlaste, moslemite, LGBTQ+, transsooliste ja põlisameeriklaste vastu. See nimekiri ei ole ammendav.”
Tõsiselt? Kui me rõhutame juutide kannatuste õudusi holokausti ajal, mainimata kõiki neid teisi rühmitusi, kas see kutsub esile veelgi rohkem vägivalda nende vastu? See on rohkem kui absurdne
Reaalsus on see, et holokausti mäletamiseks on kolm peamist põhjust.
Holokaust on tõeliselt ainulaadne
Esiteks on see ainulaadne kurjus maailma ajalooliste pahede hulgas ja Hitler oli ainulaadne kurjuse juht.
Kui palju muid ajaloosündmusi seostatakse 6 miljoni inimese, mis on kaks kolmandikku 9 miljonist juudist, tahtliku külmaverelise hukkamisega? Ja kui palju teisi ajaloosündmusi seostatatakse mitme rahva verise, pedantse ja süstemaatilise koostööga?
Kui paljud inimrühmad on olnud tunnistajaks 90 protsendi elanikkonna hävitamisele, nagu juhtus Poolas, kus juudid elasid üle 1000 aasta ja kus 3,3 miljonist Poola juudist 3 miljonit tapeti? Ja kas tasub mainida, et nende 6 miljoni hulgas oli 1,5 miljonit last ja beebit?
Peame kogu oma jõuga vastu seisma püüdlustele holokausti õigustada või eitada.
Teiseks, nii koletu kui holokaust ka ei olnud, on siiani püütud selle tegelikkust eitada (või vähemalt alahinnata). Mõnes riigis (eriti islamiusulistes või kommunistlikes riikides) kasvab üles põlvkondi lapsi, kellel pole holokaustist tegelikke teadmisi, välja arvatud see, et see on sionistlik müüt või midagi sellist.
Mis puutub teistesse riikidesse, siis holokausti suhtes valitseb teadmatus. 2019. aasta Ühendkuningriigi küsitlus näitas, et “viis protsenti Briti täiskasvanutest ei usu, et holokaust juhtus ja üks kaheteistkümnendik usub, et see on liialdatud.”
Pew Researchi 2020. aasta artiklis öeldakse, et “enamik Ameerika täiskasvanuid teavad, mis on holokaust ja umbkaudu, millal see juhtus, kuid Pew Research Centeri uue uuringu kohaselt oskavad vähem kui pooled õigesti vastata valikvastustega küsimustele tapetud juutide arvu või Adolf Hitleri võimuletuleku kohta.
Veel 2014. aastal teatati ajakirjas “The Atlantic” ilmunud artiklist, et “uus küsitlus näitab, et paljud asiaadid, aafriklased, Lähis-Ida inimesed, noored, moslemid ja hindud usuvad, et fakte genotsiidi kohta on valesti esitatud.”
Ja see teadmatus eksisteerib fotode, videote, esemete ja pealtnägijate ütluste mägedest hoolimata isegi tänapäeval.
Kui me ei toeta aktiivselt holokausti mälestust, siis iga aastaga on selle kirjeldamatud julmused rohkem õigustatud või kustutatud.
Peame võitlema tõusva antisemitismi lainega
Kolmandaks, tänapäeval on suurenenud antisemitism, sealhulgas nii verbaalse kui ka füüsilise vägivalla faktid. Nagu Yahoo Newsis 28. oktoobril 2022.a. märgiti, leiti „Anti-Defamation League (ADL) selle aasta aprillis avaldatud aruandes, et antisemitismi juhtumid jõudsid Ameerika Ühendriikides 2021. aastal kõigi aegade kõrgeima tasemeni, kui registreeriti 2717 kallaletungi, ahistamise ja vandalismi juhtumit. ADLi andmetel oli see üle 40 aasta suurim registreeritud intsidentide arv, keskmiselt kuni seitse rünnakut päevas. Lisaks kasvas see 2020. aastaga võrreldes 34 protsenti.»
Sellistes riikides nagu Prantsusmaa märgiti juba 2016. aastal, et “juute lahkub Prantsusmaalt rekordarv keset kasvavat antisemitismi ja hirmu uute ISIS-e poolt inspireeritud terrorirünnakute ees.”
Viimase etteheitena ajalehe “Courier Journal” artiklile tappis islamiterrorist Jeruusalemmas seitse juuti, kes lahkusid oma sünagoogist samal holokausti mälestuspäeva õhtul. “Jerusalem Posti” teatel “terroristirühmitused Hamas ja Palestiina Islamidžihaad kiitsid reedese rünnaku heaks.”
Ei, holokaust ei ole lihtsalt üks paljudest traagilistest sündmustest inimkonna ajaloos ja mälestus holokaustist ei muuda olematuks teiste tragöödiate mälestust, millest mõned olid sama ütlemata kohutavad.
Vastupidi, holokausti mälestuse elushoidmine on väga oluline, sest seda inspireerinud ainulaadne vihkamine on elus, jõuline ja õitseb tänapäeval.
Autor – Michael Brown / stream.org
Jan Karski on maailma sadade õiglaste rahvaste seas ainulaadne tänu oma erakordsetele pingutustele tuua päevavalgele tõde Hitleri kampaania .....
VERA SCHLAMM Üks küsimustest, mida mulle, sellesse riiki esimest korda reisides, sageli esitati, oli: "Kas koonduslaagrid olid tõesti .....
1990. aastate alguses käisin New Yorgis Jeruusalemma Fondi korraldatud õhtusöögil, mille käigus toimus Dan Ratheri modereerimisel Henry Kissingeri .....
Artikkel avaldati 15.01.2008 aastal ühes tuntumas Hispaania ajakirjas. Ma jalutasin Barcelona tänavatel ja äkitselt nägin kohutavat tõde - Euroopa .....
30. oktoobrist - 3. novembrini 2023.a. toimus Kiievis iga-aastane rahvusvaheline pastoraalne retriit. Rääkisime Nikolajevi linna Uue Testamendi kiriku .....
Diasporaa juutide seas käib tõeline arutelu selle üle, millised nende mittejuudist sõbrad neid varjaksid, kui asi peaks nii .....
Eile oli mul võimalus vaadata CCTV kaadreid 1500 Hamasi terroristist, kes tapeti 7. oktoobril – seda päeva nimetatakse .....
Greg Laurie on kutsunud kristlasi üles tõusva antisemitismi taustal juudi kogukonna toetuseks sõna võtma, öeldes, et maailm seisab .....
Ma hüüan teid. Ma palun teid. Ma anun teid. Ärgake üles! Irratsionaalne vihkamine juudi rahva vastu ja Iisraeli .....
"Kul maktoub," kinnitas leinav beduiin oma külastajale... ja endale. “Kõik on kirjutatud”, mis tähendab, et lihtsalt saatus kujunes .....