Kes on Jesaja 53. peatüki teema?

Vaatame lähemalt igivana vaidlust.

Jesaja 53. peatükk on sajandeid tekitanud rabide seas arutelusid. Enamik juute ei tea seda lõiku ega seda, kellele see viitab. Juudi kogukonna seas pole üksmeelt selle kohta, millest see lõik räägib. Inimesed kas ei ole seda lugenud, aktsepteerivad status quo’d, usuvad, et see on ebaoluline või on selle salmi suhtes ükskõiksed. Kuid see, millest me mõtleme ja mida me selle lõiguga teeme, mõjutab otseselt seda, kuidas me suhtume Pühakirja Jumala lubaduste valguses.

Traditsiooniline vastus Jesaja peatükile 53

Jesaja 53. peatükki sünagoogi kalendri lugemistes ei esine. Kuid selle hämarus, varjus viibimine ja seda ümbritsev vaikus näitavad selle tähtsusele. Selle väljajätmine sünagoogi lugemistest viitab selle ainulaadsusele. Üks juudi õpetlane Claude Montefiore selgitas: „Kristlaste poolt antud peatükile antud kristoloogilise tõlgenduse tõttu jäetakse see 5. Moosese hingamispäevade prohvetlike õppetundide seeriast välja… väljajätmine on tahtlik ja silmatorkav.”1

Miks on väljajätmine nii silmatorkav? Sest kui me lõpetame aastase Toora lugemistsükli, siis ei ole me seda tegelikult veel lõpetanud. Oleme osa oma prohvetitest välja jätnud näiliselt seetõttu, mida kristlased sellest arvavad. Miks on juudi Pühakirja kristlik tõlgendus kehtestanud eeskirjad selle kohta, mida sünagoogides üle maailma loetakse või ei loeta?

Kuid Jesaja lõik ei jäeta välja mitte ainult kristliku tõlgenduse tõttu. Lõppude lõpuks pole teenistused, millest see välja jäetakse, mõeldud kristlaste kõrvadele. Seega pole probleem selles, mida kristlased sellest lõigust arvavad, vaid selles, mida juudid võivad arvata.

Kas olete nõus seda ebaselget lõiku uurima?

Jesaja 53 tekst

Kes usub meie kuulutustja kellele on ilmutatud Issanda käsivars? Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke,otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu, et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada. Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks. Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele, et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast? Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinudega olnud pettust ta suus. Aga Issand arvas heaks teda alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast sugu, ta elab kauaja Issanda tahe teostub tema läbi. Pärast oma hingevaeva saab ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd. Sellepärastma annan temale osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest.

Need sõnad on kirjutatud üle 2700 aasta tagasi, kuid need hüppavad endiselt lehelt välja. Kui mitte midagi muud, siis see peatükk on täis uskumatut draamat, kangelaslikkust ja paatost. Kuid paljud inimesed leiavad nendes sõnades isikliku väljakutse, mis on läbi põimunud küsimustega: kes see inimene on ja millega Ta tegeles?

See on küsimus, mida tasub kaaluda, kuid kasulik on ka näha meie rabide arvamuste arengut.

Varased rabid ja Jesaja 53

Mõned esimesed kirjalikud tõlgendused või targumid (iidsed parafraasid piiblitekstide kohta) näevad selles kirjakohas viidet üksikule teenijale, Messiale, kes kannatab. Messiaanlik juudi talmudist Rachmiel Frydland jutustab:

“Meie muistsed kommentaatorid märkisid üksmeelselt, et see kontekst räägib selgelt Jumala Võitust, Messiast. Selle peatüki arameakeelne tõlge, mis omistati rabi Jonathan ben Uzzielile, Hilleli jüngrile, kes elas teise sajandi alguses m.a.j., algab lihtsate ja väärt sõnadega:

“Vaata, mu sulasel Messial läheb hästi; Ta tõuseb kõrgeks ja kasvab ja on ülimalt tugev, nagu Iisraeli sugu vaatas Tema poole läbi palju päevi, sest nende nägu oli rahvaste seas tumenenud ja nende jume üle inimese poegade” (Targum Jonathan, Jesaja 53, ad. locum).2

Sama tõlgenduse leiame Babüloonia Talmudist:

“Mis on Tema [Messia] nimi? Rabid ütlesid: Tema nimi on “pidalitõbiste õpetlane”, nagu on kirjutatud: “Kindlasti on Ta kandnud meie leina ja kandnud meie kurbust, ometi pidasime teda pidalitõbseks, Jumala poolt lööduks ja vaevatuks.” (Sanhedrin 98b)

Sarnaselt öeldakse Midrash Rabbah’s kirjakoha Rutt 2:14 selgituses:

Ta räägib kuningas Messiast: “Tulge siia,” lähenege troonile; “ja sööge leivast”, see tähendab kuningriigi leiba; “Ja kasta oma suupala äädika sisse,” viitab karistustele, nagu öeldakse: “Aga ta sai haavata meie üleastumiste pärast, ja Ta oli haavatud meie süütegude pärast.”

Zohar osutab Jesaja 53. peatüki tõlgenduses samuti Messiale:

Eedeni aias asub palee, mille nimi on Haiguste Poegade Palee. Sellesse paleesse siseneb Messias ja Ta kutsub esile kõik Iisraeli valud ja karistused. Kõik need tulevad ja jäävad Tema peale. Ja kui Ta poleks neid niiviisi enda peale võtnud, poleks olnud ühtegi inimest, kes oleks suutnud kanda Iisraeli karistusi seaduserikkumise eest; nagu on kirjutatud: “Tõesti, Ta on kandnud meie haigusi.” (Zohar II, 212a)

Varased targad eeldasid, et isiklik Messias täidab Jesaja ennustuse. Kuni keskajani sellele lõigule alternatiivset tõlgendust ei rakendatud. Ja siis populariseeris juudi kommentaator Rashi (rabi Shlomo Itzchaki), kes elas tuhat aastat pärast Jeesust, täiesti teistsugust vaadet.

Rashi ja Jesaja tajumine 53 keskajal

Rashi uskus, et Jesaja teenija lõigud viitasid pigem Iisraeli rahva kollektiivsele saatusele kui isiklikule Messiale. Mõned rabid, nagu Ibn Ezra ja Kimhi, nõustusid. Kuid paljud teised rabiinitargad olid samal perioodil ja hiljem Rashi tõlgendusele vastu. Need rabid – sealhulgas Maimonides – mõistsid Rashi vaadete ebakõlasid ega loobunud algsetest messiaanlikest tõlgendustest.

Need rabid esitasid Rashi vaatele kolm vastuväidet: esiteks näitasid nad iidse arvamuse konsensust. Teiseks juhtisid nad tähelepanu sellele, et tekst on grammatiliselt läbivalt ainsuse vormis. Näiteks: “Teda põlati ja tõrjuti tagasi … Teda torgati meie üleastumiste pärast … Teda viidi nagu lammas tapale.” Kolmandaks märkisid nad ära 53. peatüki kaheksanda salmi. See salm tekitab mõningaid raskusi neile, kes tõlgendavad seda lõiku viitena Iisraelile:

Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele, et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast? (Jesaja 53:8)

Kuid kas juudi rahvas on kunagi “elavate maalt ära lõigatud?” Absoluutselt mitte! Jumal lubab, et Iisrael elab igavesti:

Kui need korrad nihkuksid mu palge eest, ütleb Issand, siis lakkaks ka Iisraeli sugu alatiseks olemast rahvas mu palge ees. (Jeremija 31:36)

Samuti muudab see tõlgendus mõttetuks fraasi “minu rahva üleastumise eest teda löödi”, kuna “minu rahvas” tähendab selgelt juudi rahvast.

Kui kaheksas salm viitab Iisraelile, siis kas peaksime lugema, et Iisrael on Iisraeli patu pärast löödud? Kuidas saavad patukandja ja patune olla samad? Samamoodi, kuidas saab Iisrael olla sulane, see, kes „ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus.” (Jesaja 53:9)? Iisrael ei ole praegu ega ole kunagi olnud patuta – Pühakiri on täis näiteid Iisraeli sõnakuulmatusest.

Kõik need ebakõlad häirisid paljusid rabisid ja nad avaldasid oma arvamust Rashi vaate kohta. 14. sajandil elanud Cordova rabi Moshe Kohen Iben Crispin ütles Iisraeli kui teenija tõlgenduse kohta, et see “moonutab lõiku selle loomulikus tähenduses” ja et Jesaja 53. peatükk “on Jumala poolt antud kirjeldus Messiast, mille kohaselt, kui keegi peaks väitma, et ta on Messias, siis otsustab sarnasus või mittesarnasus sellega, kas ta oli Messias või mitte.”3

Rabiinlik vaade Jesajal 53le tänapäeval

Paljud rabid viitavad tänapäevani Rashile kui lõplikule sõnale Jesaja peatüki 53 tõlgendamisel. Teised näevad Rashi vaate nõrkust ja ütlevad, et see lõik puudutab üksikisikut, võib-olla Jesajat ennast, kuningas Küürose, kuningas Hiskijat, Joosiat, Hesekieli, Jeremijat, Moosest, Iiobit või isegi mõnda Jesaja anonüümset kaasaegset, kellest prohvet rääkis.4

Kuid seda inimeste nimekirja vaadates seisame silmitsi tõsiasjaga, et ükski neist polnud täiesti laitmatu. Keegi neist ei surnud teiste pattude eest.

Samuti ei saa me eitada tõsiasja, et lugematu arv juute on hakanud, pärast selle lõigu uurimist, Ješuasse uskuma.

Leah teekond Jesaja 53-ga

Leah oli 25-aastane juudi naine, kes otsis vastuseid oma vaimsetele küsimustele. Kui seisate silmitsi küsimusega: “Kas Jeesus oli see, kes ta väitis end olevat?” tahtis ta, et vastus oleks eitav. Leah tunnistas: “Ma hakkan nägema, et Jeesus on Messias, kuid kui ma sellega nõustun, siis lükkan ma tagasi ka oma isa, kes ei uskunud Jeesusesse. Ma armastasin teda rohkem kui kedagi teist siin maailmas – ma ei saanud seda teha.”

Kui ta sai väljakutse lugeda Jesaja 53. peatükki, leidis Leah oma isa vana, tuhmunud Tanakhi. Avades selle kõnealuse lõigu kohalt, tegi ta kaks hämmastavat avastust. Esiteks kõlas see lõik tõesti nii, nagu kirjeldaks see Jeesust. Ja teiseks oli tema isa terve peatüki ümber ringi joonistanud. Ja veerisele oli ta kirjutanud: “messiaanlik ennustus – Ješua on Messias.”

Leah pidi lihtsalt küsima… “Kes on Ješua?” Kui ta mõistis, et Ješua on juudi viis öelda Jeesus, jõudis see talle kohale. See oli tõepoolest veenev lõik ja isegi tema isa polnud suutnud seda kõrvale heita. Ja see oli oluline osa, mis pani teda tunnistama, et Jeesus sobib kannatava teenija kirjeldusega.

Jeesus Jesaja peatükis 53

Jesaja ennustas, et Issanda Sulane on kannatuste tõttu moonutatud ja paljude poolt hüljatud. 700 aastat hiljem löödi Ješuat, sülitati Tema peale, Teda mõnitati ja teotati (Markuse 15:17–19, Matteuse 27:39–44).

Jesaja ütles, et see inimene on pärit tagasihoidlikust algusest. Ješua kasvas üles halva mainega linnas Naatsaretis (Luuka 2:39–40,51).

Jesaja ütles, et Sulane kannab meie patud ja kannatab meie asemel. 700 aastat hiljem kandis Jeesus ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; Tema vermete varal te olete saanud terveks.” (1. Peetruse 2:24).

Jesaja ennustas, et Sulane teeb paljud terveks. Jeesus pani jalutud kõndima, pimedad nägema ja tegi haigeid terveks kogu oma maise teenistuse jooksul (Matteuse 8:16–17).

Jesaja ütles, et Ta võtab meie karistuse vabatahtlikult enda peale. Jeesus ütles: „Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest” (Johannese 10:11).

Jeesus ei kaitsnud end Heroodese, Pontius Pilatuse ega Suurkohtu ees (Matteuse 26:62–64, 27:11–14; Luuka 23:9). Just nagu Jesaja ennustas, vaikis Ta oma kannatuste ajal.

Jesaja ennustas, et sulane sureb, maetakse koos rikka mehega, kuid ta ei jää surnuks. Jeesus tegi seda kõike, kui Ta suri ristil (Mk 15:37; Johannese 19:33–34), maeti Arimaatia Joosepi hauda (Matteuse 27:57–60) ja kui Ta kolm päeva pärast oma surma üles tõusis.

1922. aastal kirjutas surnud David Baron, Briti Ješuasse uskuv juut, kes oli rabiinlusega hästi kursis:

“Isegi kõige metsikum kergeusklikkus välistab usu, et selle prohvetliku portreepildi vahel, mis on tehtud sajandeid enne Tema [Jeesuse] tulekut, on sarnasus igas tunnuses ja pisimates detailides Tema elust, surmast ja hiilgava ülestõusmise loo vahel, nagu evangeeliumides räägitakse, pelgalt juhus või juhuslik kokkusattumus”.5

Kas see võib tõsi olla? Küsige endalt – kas teil on julgust seda uskuda.

Lõpumärkused

1. C.G. Montefiore & H. Loewe, Rabbinic Anthology (New York: Schocken Books, 1974) lk. 544
2. Frydland, Rachmiel, ISSUES: A Messianic Jewish Perspective, Vol. 2:5, lk. 2
3. Parun, David, Jehoova sulane (Jeruusalemm: Israel Keren Ahvah Meshihit, 2000, lk 13
4. Encyclopedia Judaica, artikkel Issanda teenija kohta, Vol. 14, lk. 1187
5. Baron, Jehoova sulane (2000), lk. viii

Autor Efraim Goldstein / Who’s the Subject of Isaiah 53? – Jews for Jesus