Kui otsite õppetundi selle kohta, kes on Jeesus, ei pea te otsima oma kohaliku toidupoe lähimat koššerosakonda! Otsige eelkõige matzahd. Võite olla üllatunud, kuidas matzah viitab mitmel viisil Jeesusele.
Kui Jumal lõi maha Egiptuse esmasündinud, käskis Ta iisraellastel süüa hapnemata leiba, mis on ilma pärmita tehtud leib (2. Moosese 12:14-19). Samuti pidid nad igal aastal hoiduma juuretisest seitse päeva, et meenutada, kuidas Jumal nad orjusest päästis. Seda seitsmepäevast püha nimetatakse hapnemata leibade pühaks (2. Moosese 23:15). Tänapäeval nimetavad juudid paasapüha ja sellele järgnevat hapnemata leibade nädalat “pesachiks” ning tähistavad seda erilisel söögikorral, mida nimetatakse seederiks, mille käigus jutustatakse uuesti väljarände lugu. Seederi erinevad elemendid sümboliseerivad Jumala poolse vabastamise teatud aspekte.
Näiteks seederi alguses kastame peterselli soolasesse vette. See tegevus tuletab meile meelde orjuse kibedust. Täpsemalt, soolane vesi kujutab iisraellaste pisaraid, kui nad hüüdsid Jumala poole, et saada päästetud (2. Moosese 2:23). Paasapüha seederi üks tähtsamaid elemente on matzah ehk hapnemata leib. See oli paasapüha matzah, mida Jeesus kasutas illustratsioonina, kui Ta ütles oma jüngritele: “Ta võttis leiva ja tänas, murdis selle ja andis neile, öeldes: “See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks.” (Luuka 22:19). Vaadeldes matzah rolli paasapühal ja Pühakirjas, leiame üllatavaid paralleele Jeesuse ja selle erilise leiva vahel. Siin on viis viisi, kuidas matzah osutab Jeesusele.
1. Messias ei ole pattu
Matzah, hapnemata „hädaleib” (5. Moosese 16:3), on paasapühade tähistamise keskne osa. Jumal käskis Iisraelil selle püha seitsme päeva jooksul süüa ainult hapnemata leiba (2. Moosese 12:34). Kogu Pühakirjas sümboliseerib juuretis ka pattu. Pauluse sõnul levib väike juuretis kogu tainas, paisutades selle üles (1. Korintlastele 5:6). Samamoodi nakatab patt kogu inimest. Kui Jeesus käskis oma jüngritel olla ettevaatlik variseride ja saduserite õpetuste suhtes, ütles Ta: „Hoiduge nende haputaignast” (Matteuse 16:6,11–12). See tähendab, et isegi natuke halb õpetus võib põhjustada märkimisväärset kahju. Nii nagu matzahs ei ole juuretist, samamoodi ei teinud Jeesus kunagi pattu. Ta elas nii, nagu Jumal oli ette näinud, et kõik inimesed elaksid – olles vaba valedest ja halbadest tegudest.
Messias on ainus inimene, kes kehastas täielikult armastust, headust, halastust ja usku (Galaatlastele 5:22). Kuigi Ta seisis silmitsi kiusatustega, vastas Ta sellele alati viisil, mis austas Jumalat. Jeesus elas õiglast elu, et paljusid õigeks mõista (Jesaja 53:11). Jumal mõistab õigeks kõik, kes Temasse usuvad. Messias võib meile andestada ja meid õigeks teha, hoolimata sellest, mida oleme teinud. Ta vabastab meid patust, et saaksime elada Jumalale. Paasapüha seederi matzah tuletab meile meelde, et Messias pole pattu. Tema kaudu saame ka meie vabaneda patust ja surmast.
“Teie kiitlemine ei ole hea. Kas te ei tea, et pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks? Puhastage end vanast haputaignast, et te oleksite uus taigen, nõnda nagu te oletegi hapnemata leivad; sest ka meie paasatall Jeesus Kristus on tapetud.” (1. Korintlastele 5:6-7).
2. Messia keha murti, peksti ja naelutati
Seederis kesksel kohal olev Matzah sümboliseerib ka Messia surma. Seederil, mida Ješua oma jüngritega tähistas, murdis Ta matzah ja ütles: “See on minu ihu, mis teie eest antakse” (Luuka 22:19). See on rabav pilt. Ješua keha purustati, et maksta hind meie lunastuse eest. Ta lubas ülekohtustel inimestel oma elu võtta, sest kuna Ta oli lihasse tulnud Jumal, ei olnud kellelgi õigust Temalt elu võtta. Ješua kannatas meie eest meeleldi surma. Ta maksis meie patu eest, et saaksime nautida igavest elu koos Jumalaga (Rm 6:23). Nagu apostel Paulus kirjutas, Messias „armastas meid ja andis iseenese meie eest” (Efeslastele 5:2).
Kuigi me ei tea kindlalt, milline hapnemata leib viimasel õhtusöömaajal välja nägi, tuletab tänane matzah meile meelde seda, kuidas Ješua meie pärast kannatas. See leib on enamasti kahvatu pruunide triipudega ja mille tainast on rohkem küpsetatud. Muster annab matzahle iseloomulikud triibud. See tuletab meile meelde, kuidas Ješuat peksti (Matteuse 27:26-30). Matzahl on ka rida väikseid augukesi, mis illustreerivad seda, kuidas Ješua puu otsas naeltega läbi torgati (Luuka 23:33; Psalm 21:17). Matzah on tõesti Messia ohvri hämmastav sümbol.
„Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Jesaja 53:5).
3. Messias suri ja tõusis üles
Yachatz, mis tähendab “jagama”, tähendab keskmise suurusega matzah pooleks murdmist ja selle asetamine kolmest kambrist koosnevasse kotikesse, millesse seederi juht asetab kolm matzah lehte. Seejärel võtab juht suure tüki katkisest keskmisest matzahst, mida nimetatakse afikomaniks, mässib selle puhta linase riide või salvrätiku sisse ja peidab selle, et lapsed hiljem, pärast paasapüha õhtusööki selle üles otsiksid. Traditsiooniline juudi tõlgendus kolm-ühes matzah koti kohta on see, et kolm matzah lehte sümboliseerivad Aabrahami, Iisakit ja Jaakobi. Teine juudi tõlgendus ütleb, et need on preestrid, leviidid ja rahvas. Mõned messiaanlikud juudid näevad neid kolme matza lehte ka Isa, Poja ja Püha Vaimuna. Kõik need vaated viivad Piibellikule ja juutlikule teele otse Messia lepitussurma juurde.
Ješuat seostatakse ka Akedah’ga (sidumisega), looga Aabrahami katsest ohverdada oma tõotatud poeg 1. Moosese 22. peatükis! Nii nagu Aabraham oli valmis andma ja ohverdama oma armastatud poja, armastas Jumal maailma nii palju, et andis meie eest – säästmata – oma ainusündinud Poja (Johannese 3:16).
Ješua tuli matzah keskmise preestrilehena. Ta tegutseb “vahemehena”, sest Tema preesterlik teenistus on olla vahendaja Jumala ja inimeste vahel. Ješua ohverdas kord ja lõplikult kõigi eest, andes oma keha murda, nagu matzah. Nagu Ta ütles oma jüngritele seederis: „Ta võttis leiva, tänas, murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis antakse teie eest. Tehke seda minu mälestuseks” (Luuka 22:19). Sarnaselt Afikomanile ei olnud ka Ješua surnukeha mitte ainult katki, vaid ka linasesse mähitud, kolm päeva peidetud ja hiljem ellu äratatuna üles leitud.
„Teda pole siin: ta on üles tõusnud; Pidage meeles, kuidas Ta rääkis teile veel Galileas olles, öeldes, et Inimese Poeg tuleb anda patuste inimeste kätte ja lüüa risti ning kolmandal päeval tõuseb ta üles” (Luuka 24:6-7).
4. Messias on eluleib
Olles oma viimase seederi ajal koos oma jüngritega võrdles Jeesus matzahd oma kehaga. Kuid see polnud esimene kord, kui Ta nimetas end leivaks. Ta oli varem kuulutanud: “Mina olen eluleib” (Johannese 6:48). Leib on paljudes kultuurides põhitoit. Erinevad rahvad on loonud oma maitsvad leivad, sealhulgas baguette, pita leib ja naani leib. Tänaseni on leib paljude inimeste jaoks oluline toiduallikas. Nimetades end eluleivaks, pakkus Jeesus end meile toiduks. Nii nagu toit on füüsiliseks ellujäämiseks vajalik, peame tulema Messia juurde selleks, et olla vaimselt elus.
Paasapüha matzah on meeldetuletus sellest, et meil on elu tänu Messiale. Nii meie praegune füüsiline elu kui ka meie igavene elu sõltuvad Temast. Tõepoolest, „kõik on loodud Tema läbi” (Johannese 1:3). Kõik on olemas Jumala armust, kes meid lõi ja elus hoiab. Ka igavest elu on meil külluses Jeesuses, eluleivas. Igavene elu ei tähenda ainult lõputut elu. Igavene elu tähendab Jumala tundmist ja armastamist (Johannese 17:3). Jeesus võimaldas meil nautida rikkalikku ja armastavat suhet Jumalaga, milleks meid loodi (5. Moosese 6:5).
„Mina olen elu leib, kes on taevast alla tulnud; kes seda leiba sööb, elab igavesti; Ja leib, mille ma annan, on minu liha, mille ma annan maailma elu eest” (Johannese 6:51).
5. Messias – lihasse tulnud Jumal
Üks paasapüha silmatorkavamaid paralleele on matzahkott. See erikohver koosneb kolmest eraldi taskust. Seederi ajal asetatakse igasse kambrisse matzahleht. Viimane asi, mida Sederi osalejad söövad, afikoman, võetakse alati keskmisest kambrist. Miks või kuidas see traditsioon alguse sai, on ebaselge. Kuid mõned teadlased usuvad, et see sai alguse esimestest messiaanlike juudi kogukondadest. Seejärel, pärast templi hävitamist roomlaste poolt aastal 70 pKr, võttis juudi maailm selle praktika laialdaselt kasutusele.
Olenemata matzakoti ajaloost võib see seederi osa sümboliseerida Messia jumalikkust ja Jumala kolmainu olemust. Üks kott näitab, et Jumal on üks (5. Moosese 6:4). Kolm kambrit esindavad kolme erinevat Jumala isikut: Isa, Poega ja Püha Vaimu (Matteuse 28:19). Afikoman, mis võib paljuski sümboliseerida Jeesust, on võetud koti teisest kambrist. See traditsioon illustreerib, et Poeg, teine Jumala kolmest isikust, sai inimeseks. Matzakott tuletab meile meelde, et Jeesus ei ole lihtsalt prohvet ega suur Õpetaja, Ta on Jumal lihas.
„Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, täis armu ja tõde; ja me oleme näinud Tema auhiilgust, nagu Isast ainusündinud sündinu kirkust” (Johannese 1:14).
Järeldused
Matzah on juudi kultuuri populaarne element, mille kohta Ješua ise rääkis sellest, kes Ta on. See leib tuletab meile meelde, et Messias pole kunagi pattu teinud. Ta kannatas, suri ja tõusis üles, et meil oleks igavene elu Temas. Nende elementide arutamine on suurepärane viis aidata oma perel, väikesel rühmal või kogukonnal paremini mõista, mida Messias meie heaks tegi. Teadmine, kuidas matzah juhib meid Jeesuse poole, loob ühtlasi loova silla evangeeliumi jagamiseks, eriti juudi rahvaga.
Jumal tahab, et me Teda tunneksime. Seetõttu ilmutab Ta end meile tuttavate elementide abil. Jeesus õpetas oma esimese sajandi juudi kogukonnale tuttavate mõistetega. Ta rääkis lugusid lammastest, saagist ja viinamarjaistandusest. Ta õpetas seal, kus inimesed kogunesid – sünagoogides ja templis. Seetõttu pole üllatav, et Jeesus rääkis endast, kasutades matzahd, mis on paasapüha peamine osa, mida Tema järgijad igal aastal tähistasid. Mõtiskledes selle üle, kuidas matzah viitab Jeesusele, rõõmustagem, et Ta tuli meid päästma.
“Maitske ja vaadake, kui hea on Issand!” (Psalm 34:9).
Autor – chosenpeople.com
Allikas: https://ieshua.org/matsa-i-messiya-5-sposobov-kak-matsa-ukazyvaet-na-iisusa.htm
Kuulsa juudi targa ja õpetlase Ibn Ezra ühest klassikalisest Moosese raamatu tõlgendusest võime lugeda järgmist kommentaari viimase öö .....
Paasapüha on Issanda püha, mis avab Piibli kalendri aasta. See on meie vabaduse aeg, mil meenutame juudi rahva .....
“Ja Issand ilmutas ennast temale (Aabrahamile) Mamre tammikus (või tärpentiinipuude juures), kui ta istus telgi ukse ees kõige .....
2018. aastal tähistasid paljud kristlased Suurt Reedet samal päeval, kui juudid tähistavad paasapüha. Kuid enamasti on teistel aastatel .....
Korintose kogudusel, nagu igal teiselgi, olid oma probleemid. (Selles oli inimesi!) Kahjuks pole keegi meist täiuslik, nii et .....
Mõnikord langevad paasapühade ja ülestõusmispühade tähistamine kokku ning mõnikord on nende vahel mitu nädalat vahet. Miks nii? Kui .....
Paljud meist seisavad piiblitekste lugedes silmitsi näiliste vastuoludega. Üks selline vastuolu, mida Uues Testamendis kohtame, puudutab paasapüha, mis .....
„Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis .....
Kui 24. septembril 2023 päike loojub, siis hakkavad kogu maailma juudid tähistama moed (määratud aega) Yom Kippurit ehk .....
Liiklus maanteel seiskus – mõlemas suunas. Kui me seisime ja aeg vaikselt tiksus, tekkis meil üha enam tunne, .....
Paasapühale eelnevat šabatit nimetatakse juudi traditsioonis šabat HaGadoliks. See nimi pärineb sõnast haftara (täiendav lugemine iganädalasele Toora osale), .....