Paljud meist näevad ja kuulevad päevas rohkem teavet, kui suudame hallata. Aja jooksul nüristab see pidev ülekoormus meie meeli – eriti meie vaimseid meeli.
Tuimus mõjutab enamat kui ainult meie pöidlaid, mis kerivad lõputult mööda trende ja triviaalsuseid. Meie südamed muutuvad külmaks. Ühes postituses puutume kokku looduskatastroofiga või kohutava tragöödiaga, et kerida edasi uuele elule oma tervise ja heaolu parandamiseks, enne kui kohtame kellegi poliitilist kommentaari või lõbusat videot laste või loomadega. Tulemus? Hägusus. Mürarikas taust, mis on täis väga palju teavet ja nii vähe tarkust.
Minagi annan sotsiaalmeediale iga päev aega, mõnikord ilmselt liiga palju. Samuti kuulan erinevaid taskuhäälingusaateid, mis hoiavad mind kursis teoloogia, poliitika ja kultuurianalüüsi erinevate suundumuste või teemadega. Ilmselgelt ma ei ole nende meedia ega kanalite vastu. Olen tänulik hea eest, mida neist ammutan. Kuid isegi siis, kui otsime sotsiaalmeediast head või tellime informatiivseid ja harivaid taskuhäälingusaateid – isegi kui otsime seda, mis on arendav –, seisame silmitsi väljakutsetega.
Näiteks on paljudel meist kiusatus mõelda, et peame olema alati kõigega kursis ja oma taskuhäälingusaadete voogudega „Kuula kohe”. See tekitab meis hea enesetunde, kui tunneme, et oleme kursis kõige uuega või oleme võrgus toimuvas kõige eesrindlikumad. Meile meeldib olla kursis. Ja meie pühendumus praegusele toob kaasa sügavad ja peened tagajärjed.
Jumala järele isu kaotamine
Mõnikord toob soov veebitrendide ja -probleemidega kursis olla endaga kaasa selle, et pühendame liiga palju tähelepanu olevikule, mineviku – või mis veelgi hullem, igavese arvelt. Seetõttu on hea vaadata praegu toimuvat usu aluste põhjal, mis aitavad meil säilitada selget vaatenurka meie aja praegustes aruteludes ja vaidlustes.
Kui tahame olla ustavad, siis ei saa me leppida lihtsalt tänaste uudiste või selle nädala vestlus- ja aruteluteema pealispinnaga. Truudus nõuab kaevamist, usu aluspõhja naasmist, et meil oleks millel seista. Meil on vaja sügavale ulatuvaid juuri, et saaksime seista kõrgel nagu puu, tugevalt juurdunud, ükskõik kui tugevalt kultuurituuled ka ei puhuks. Ilma juurteta oleme vaid praht, mida tuul loobib, olles uudistest ja teabest uimased.
Raamatus “Ortodoksne põnevus” on minu eesmärk äratada kristlased ajaloolise kristliku usu virgutavale ilule. Kirik seisab silmitsi oma suurima väljakutsega mitte siis, kui uued vead võitma hakkavad, vaid siis, kui vanad tõed enam ei vaimusta. Meie veebiharjumused põhjustavad sageli meelt tuimestavat ja südant kurnavat seisundit, kus Piibli sügavad ja rikkalikud tõed meid enam ei jahmata. Me kaotame oma isu Jumala asjade järele, sest oleme nii täis teavet selle kohta, mis praegu toimub.
Kulunud teed pinnapealsusesse
Me ei pea tõesti kõigega kursis olema. Parem on kaevata praeguste sündmuste pinna alla ja juurduda maailma suures loos, nii nagu see Pühakirjas lahti on kirjutatud. Mida me usume? Milleks me siin oleme? Kuhu me läheme? Milles see maailm lõpuks seisneb? Ilma kindlate ja pidevate meeldetuletusteta kristluse tõe ja Jumala ülima auhiilguse kohta oleme tõenäoliselt pinnapealsed ja kahemõttelised, ebastabiilsed kõigil oma teedel (Jk 1:8), ilma ustava tee eristamiseks vajaliku tarkuseta.
Tähelepanu hajutamise väljakutse pole uus. Blaise Pascal mainis kord inimkonna probleeme, mis tulenevad meie võimetusest üksi toas vaikselt istuda. Otsime tähelepanu kõrvalejuhtimist ja stimulatsiooni ning väldime nii üksindust kui ka enesevaatlust. Kristlus närbub ilma nende kaheta. Meil on regulaarselt vaja piisavalt ruumi ja keskendumist, et nautida Pühakirja tõdesid – et maitsta nende magusust ja leida toitu nende toetava jõu kaudu.
Lisaks Pühakirjale leiame rõõmu ja stabiilsust ka (võib-olla) ebatõenäolises kohas: kristliku kiriku ajaloolistes usutunnistustes ja ülestunnistustes.
Usutunnistus podcasti asemel?
Eriti paistavad silma kolm usutunnistust: apostellik usutunnistus, Nikaia usutunnistus ja Athanasia usutunnistus. Need avaldused kirjeldavad Pühakirja järgi, kes on Jumal ja mida Ta on teinud. Nad osutavad kristluse kolmainsusele. Ajaloolised kuulutused, millest paljud ilmusid reformatsiooni ajal ja pärast seda, on kaunilt koostatud ja üksikasjalikud kirjeldused usu täiusest. Usutunnistused annavad pealisehituse, kavandi, samas kui selle oma sõnadega kuulutamine täidab üksikasju ja annab kristlikule elule suurema selguse.
Piibel ja süstemaatilised teoloogiad lähevad veelgi kaugemale, uurides tõde maailma ja meie kohta selles tuhandete lehekülgede paksuses proosas. Jeesus küsis oma jüngritelt: “Kelleks te Mind peate?” (Matteuse 16:15). Kogu kristlik teoloogia on mõnes mõttes meie katse vastata sellele küsimusele ja tunnistada enesekindlalt Tema identiteeti, kelle nime me kanname. Teoloogia seisneb kohtumises Jumalaga sellisena, nagu Ta tegelikult on, ning peesitamist Tema õiglase iseloomu ja päästvate tegude valguses.
Muistsed usutunnistused võivad tunduda tänapäeva võrgumaailmast – lõpututest debattidest sotsiaalmeedias või podcastide pidevast jutuajamisest – kaugel olevat. Kuid just seepärast on usutunnistused olulised. Kuigi need tunduvad kauged ja tolmused, ütleb see meie ja meie mõtteviisi kohta rohkem kui dokumentide endi kohta. Need kirjeldavad meie usu aluseid. Need on ortodoksed kaitsepiirded. Nad annavad hääle tunnistusele elava Jumala kogudusest, tõe sambast ja alusest (1. Timoteosele 3:15). Nad hoiavad meid stabiilsena läbi tormiste aastaaegade igal ajastul.
Müravastased strateegiad
Niisiis, kuidas kogu digiajastu müra taustal tarkust kasvatada? Rakendame tavasid, mis kaitsevad meid „praegu“ pinnapealsuse eest ja uputavad meid selle kaevudesse, mis on alati olnud tõsi.
Esiteks kutsun usklikke üles järgima igal hommikul reeglit „Pühakiri enne telefoni”. Kui Teil on vaja hankida vanamoodne äratuskell (et telefoni teises toas hoida), siis tehke seda. Pange oma Piibel või palvejuht kuhugi enda lähedale valmis. Kui teistsugune võiks olla Teie elu, kui pühenduksite Jumalale aega, enne kui maailma müra võib tungida? (Ma jälgin sageli struktureeritud palverännakut psalmide kaudu 30 päeva jooksul, et mind selles protsessis aidata.)
Teiseks soovitan teatud tehnoloogiad enda kasuks pöörata. Jälgige arendavaid sotsiaalmeedia kontosid (Pühakirjast läbi imbunud hääled, usutunnistusel põhinevad organisatsioonid). Lisage oma taskuhäälingusaadetesse mõned usaldusväärsed mehed ja naised, kes hoolivad kiriku ajaloost või soovivad uurida kristluse suuri tõdesid.
Kolmandaks piirake ennast. Saate seda teha, määrates piirangud võrgus tarbitavale kogusele ja asendades seejärel osa sellest kogusest sisulisema teoloogiaga. Saate seadistada oma telefoni teavitama Teid, kui olete olnud rakenduses rohkem kui viisteist või kakskümmend minutit päevas. Ja kui soovite vahetada mõttetu harjumuse mõistust pingutava harjumuse vastu, siduge oma sotsiaalmeedia aeg lugemisega. Võtke kätte paks teoloogiline raamat, mis läbib kristliku teoloogia põhitõdesid. Ka kõige suuremad süstemaatilised teoloogiaõpikud või kirikuloo raamatud saab läbi lugeda aastaga, kui loete vaid kaks-kolm lehekülge päevas.
Neljandaks, ärge tehke seda üksi. Leidke sõpru usus, kes, nagu Teie, soovivad kestvat tõde viimastele uudistele eelistada. Usutunnistused on avaldused selle kohta, mida me usume, mitte selle kohta, mida ma ise usun. Isegi apostlik usutunnistus, mis algab isikliku veendumuse avaldusega, kujunes välja ristimisrituaalina ja kogu kirik oli kohal, et tähistada pöördunu head ülestunnistust.
Tormis püsiv ja viljakas
Arutu kerimise vastus on teadlikum viibimine. Pühakirja uurimine ning iidsete usutunnistuste ja kuulutuste üle mõtisklemine annab meile võimaluse kasvada oma teadmistes ja tarkuses, et oleksime paremini valmis Jeesust järgima. Maailmas, kus inimesi ajavad kõik viimased arengud segaseks, on tähtsam kui kunagi varem juurduda milleski, mis võib meid toetada, milleski, mis võib meid muuta, milleski, mis uudistega ei muutu.
Äratagu Issand meis üles tunnustust Piibelliku ja ajaloolise kristluse vastu, et oleksime tulevastel rahututel päevadel kindlad ja viljakad.
Artikkel Trevin Waxilt / Man Cannot Live on Feeds Alone: The Christian Diet for a Digital Age | Desiring God
Trevin Wax (@TrevinWax) on Põhja-Ameerika missiooninõukogu teadusuuringute ja ressursside arendamise asepresident ning Cedarville’i ülikooli külalisprofessor. Ta kirjutab The Gospel Coalitionis ja on raamatu The Thrill of Orthodoxy: Rediscovering the Adventure of Christian Faith autor.
Mul on riiulis kõik Andy Crouchi raamatud. Igaüks neist on alla joonitud ja täis kritseldatud. Siiski on üks .....
Myanmari sõjaväelisest riigipöördest on möödunud kaks aastat. Kirikuid hävitatakse endiselt ja kristlased on sihikule võetud, kuid nad jäävad .....
Keskmine professionaal saab iga päev oma tööpostkasti ligikaudu 120 meili, lisaks isiklikule e-mailile tulnud e-kirjadele ja sotsiaalmeedia sõnumitele. .....
Yuhua* ja Yangyang* on Hiina eksperdid ja Open Doorsi kohalikud partnerid. Juttu tuleb Hiina kristlaste tulevikuväljavaadetest ja sellest, .....
Mobiiltelefon, whatsapp ja facebook võivad abielu õnnistada või selle purustada. Abielu õigete parameetrite piires võivad need märkimisväärselt parandada .....
Šalom! Mul on küsimus sotsiaalvõrgustike kohta, ilma milleta inimesed vist enam elada ei saa. Aga muidugi mitte kõik… .....
See võib juhtuda iga pastoriga. Ühel hommikul äratab teda sõnum või e-kiri, mis ütleb midagi sellist: "Pastor, Te .....
Olen rohkem kui ühel korral pöördunud meeste poole, rääkides himust, pornograafiast ja homoseksuaalsusest. Ma arvan, et on aeg .....
"Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” (Õp 14:15). Mida iganes sa ka ei ütleks, .....