Mõnikord langevad paasapühade ja ülestõusmispühade tähistamine kokku ning mõnikord on nende vahel mitu nädalat vahet. Miks nii? Kui Ješua suri paasapühal, siis miks pühitseb kristlik kirik Tema surma ja ülestõusmist muul ajal? Miks need pühad on eraldatud?
Kuidas paasapüha kehtestati?
Juudi kalender, mis kehtestab juudi pühad, erineb lääne kalendrist. See ei ole puhtalt kuukalender, vaid iga noorkuu tähistab uut juudi kuud või “Rosh Chodeshi”, mis tähendab “kuu pead”. Paasapüha langeb alati juudi Nisani kuu keskele – täiskuule. Jumal ütleb, et “see olgu teil aasta esimeseks kuuks.” (2Ms 12:2). Lääne kalender seevastu ei järgi nii rangelt kuu liikumist, seega on heebrea kalendri tsükkel erinev.
Pealegi pole Kuu põhjal kuupäevade täpse määramise protsess lihtne. Vahel tähistatakse juudi pühi kindluse mõttes kaks korda, kui täpse päeva osas on eriarvamuseid! Iidsetel aegadel oli vaja hoolikalt jälgida taevast, misjärel saadeti signaalide ja sõnumitoojate kaudu sõnum kõikjale juudi kogukondadele. Kuid see ei olnud veatu meetod, oli kaebusi nende kohta, kes süütasid sihilikult valel ajal signaaltuled, et juudi rahvast segadusse ajada ja vihastada. Kuupäeva määramisest kujunes juudi diasporaas võimuvõitlus.
Kuidas jagunemine toimus?
Esimestel sajanditel pärast Ješuat meenutasid esimesed jüngrid Tema surma ja ülestõusmist igal paasapühal, kui see juhtus. Ja see on õige, sest paasapühad loodi konkreetselt Messia lepitusohvri ennustuseks. See on täis sümboolikat, mis kõik viitab Ješuale ja sellele, kuidas Tema surm ja veri toovad meile vabaduse, pannes surma meist “mööda minema”, nagu tegid ustavad iisraellased, kes võidsid talle verega oma uksepiitu. Kuid aastate jooksul muutus messiaanlik kogukond üha paganalikumaks ja paganate juhid väsisid rabiinivõimudega suhtlemisest ja nendest sõltumisest, et määrata selle tähtsa sündmuse tähistamiseks täpne kuupäev. Suhted rabiinliku juudi kogukonna ja kristlaste vahel olid selleks ajaks kõvasti halvenenud ning mõlemal poolel valitses suur vaenulikkus. Seetõttu otsustasid kirikujuhid Nikaia kirikukogul aastal 325 võtta asjad enda kätte:
„Kuulutada välja, et kõige pühamal pühal on vääritu järgida juutide kombeid, kelle käed olid määritud kõige kohutavamate kuritegudega ja kelle mõistus on pimestatud. Loobudes nende kombest, saame oma järglastele edasi anda seadusliku paasapühade tähistamise viisi… Meil ei tohiks olla juutidega midagi ühist, sest Päästja näitas meile teist teed… soovime, kallid vennad, end juutide vastikust ühiskonnast eraldada…” (Katkend keisri kirjast kõigile kirikukogul viibijatele: Eusebius, “Constantinuse elu”, III raamat, 18-20)
Need sõnad ei pruugi Teid šokeerida, kuigi peaksid! Nikaia kirikukogu otsustas, et nad tähistavad eraldi püha esimesel noorkuul pärast kevadist pööripäeva (mis Gregoriuse kalendri järgi langeb 21. märtsile), et teadlikult end Iisraeli rahvast eraldada. Sõna ülestõusmispühad ei mainita Piiblis kordagi. Inglise keelne King James Version tõlgib Apostlite tegudes 12:4 sõna paasapüha (paasapüha arameakeelne versioon) ekslikult lihavõtteks (Easter), aga see on meile kõige lähemal. Ingliskeelne sõna Easter pärineb kevadjumalannast Eostrest ja see nimi võeti kasutusse, et tähistada Jeesuse surma ja ülestõusmise uut püha, mis ilmselgelt ei olnud paasapüha.
Tagajärjed ja olukord täna
On kurb, et kahe kogukonna vahel valitses selline vaen, mis viis Ješua järgijate eraldumiseni selle puu juurtest, mille külge nad poogiti. Nad otsustasid eraldada end mitte ainult Iisraeli rahvast, vaid ka Jumala pühadest, mis olid spetsiaalselt loodud selleks, et aidata meil paremini mõista Jumala lunastusplaani. Paasapüha oli Jumala algatus ja Ta lõi selle iga detaili meelega. Meie üle ei mõisteta kohut paasapühade mittepidamise pärast, kuid me jääme ilma paljudest aaretest, mille Jumal on oma Sõnasse meile õpetamiseks pannud. Kahjuks otsustas Nikaia kirikukogu kõigi kristlaste nimel, et paasapühal pole nendega enam mingit pistmist.
Mitte ainult kristlased ei ole end ära lõiganud oma usu juurtest, pärandist ja nende endi Piiblis leiduvatest Jumala pühadest, vaid Ješua sõnum on muutunud juudi rahva jaoks üha ebaselgemaks ja võõramaks. Kirikust sai juutide jaoks võõras, mittejuutlik ja keelatud tsoon. Nad eraldusid üksteisest ja antisemitismi juur sisenes kristlusse ning suurema osa kiriku ajaloost kiusati juute taga, neid piinati ja tapeti lihtsalt sellepärast, et nad olid juudid. Seda juhtus eriti ülestõusmispühadel, mil vihased rahvahulgad märatsesid nende vastu, keda nad pidasid „Kristuse tapjateks”.
Enamik kristlasi ei tea, kui kurb see on, seda ei õpetata pühapäevakoolis ega isegi kristliku ajaloo tundides. Iisraeli rahva ja kiriku vahel on suur infolõhe ning oleme nii kaua lahus olnud, et meil on palju aega vaja tasa teha!
Juudid ja paganad kogunesid kokku Ješuas
Siiski elame põnevatel aegadel ja viimase sajandi jooksul on tehtud tohutuid edusamme, et parandada seda lõhet juutide ja mittejuutide vahel. Viimase 19 aasta jooksul on rohkem juute hakanud uskuma Ješuasse kui Messiasse kui viimase 19 sajandi jooksul kokku! Ja üha rohkem mittejuudist usklikke tunneb huvi oma usu juudi aluste vastu. Paljudes kirikutes peetakse paasapüha seedereid, mis õpetavad pühade kohta rohkem, ja Iisraeli rahva mõistmine on suurenenud, kuna Piiblit on viimastel sajanditel laialdaselt tõlgitud ja trükitud.
Meile on määratud saada “üheks uueks meheks” Messias ja see on eesmärk, milleni Jumal meid kindlasti juhib. Tema Pojal Ješual on ainult üks pruut, mitte kaks! Oluline on meeles pidada, mida Ješua surm ja ülestõusmine tähendavad ning mis on juba saavutatud. Paulus kinnitab meile kirjas koloslastele:
“ning teid, kes olite surnud üleastumistes ja oma ihu ümberlõikamatuses – teid on Jumal koos Kristusega elavaks teinud, andestades meile kõik üleastumised, kustutades ära meie võlakirja koos määrustega, mis olid meie vastu, ning selle on ta kõrvaldanud, naelutades selle risti külge. Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses. Ärgu siis keegi mõistku teie üle kohut sööma või jooma ega mingi püha või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on tulevaste asjade vari, aga Kristuse ihu on tõelisus.” (Kl 2:13-17)
Autor – oneforisrael.org
Allikas: https://ieshua.org/pochemu-pesah-i-pasha-prazdnuyutsya-v-raznoe-vremya.htm
Paljud meist seisavad piiblitekste lugedes silmitsi näiliste vastuoludega. Üks selline vastuolu, mida Uues Testamendis kohtame, puudutab paasapüha, mis .....
„Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis .....
Kuulsa juudi targa ja õpetlase Ibn Ezra ühest klassikalisest Moosese raamatu tõlgendusest võime lugeda järgmist kommentaari viimase öö .....
Kui 24. septembril 2023 päike loojub, siis hakkavad kogu maailma juudid tähistama moed (määratud aega) Yom Kippurit ehk .....
Liiklus maanteel seiskus – mõlemas suunas. Kui me seisime ja aeg vaikselt tiksus, tekkis meil üha enam tunne, .....
Paasapühale eelnevat šabatit nimetatakse juudi traditsioonis šabat HaGadoliks. See nimi pärineb sõnast haftara (täiendav lugemine iganädalasele Toora osale), .....
Ajaloolised tõendid Kristuse ülestõusmise kohta on väga head. Teadlased, nagu William Lane Craig, J. P. Moreland, Gary Habermas .....