Seulgi Byun (PhD, Cambridge’i ülikool) on Grove City College’i piibli- ja religiooniuuringute ning filosoofia osakonna juhataja, kus ta õpetab heebrea keelt ja Vana Testamenti. Varem õpetas ta Oak Hilli kolledžis. Seulgi on kaasa aidanud NIV Proclamation Bible ja Jesaja Septuaginta tõlkele. Praegu töötab ta raamatu kallal nimega “Trusting the Old Testament” (avaldamisel, Christian Focus).
„Härrased, kas teil on Septuaginta? Kui ei, siis müüge kõik, mis teil on, ja ostke Septuaginta.” ~ Ferdinand Hitzig (19. sajandi saksa teoloog)
Miks peaksid kristlased Septuagintast hoolima?
Septuaginta on üsna tõenäoliselt kõige olulisemaid piiblitõlkeid. See on Vana Testamendi vanim tõlge teise keelde. Philo ja Josephus pidasid seda heebrea Piibliga võrdseks. Varakristlik kirik eelistas seda heebrea keelele. Ja see heidab väga vajalikku valgust Uue Testamendi arengule.
Sellegipoolest teavad paljud tänapäeva kristlased sellest vähe või ei tea sellest üldse mitte midagi.
Mis on Septuaginta?
Mõistet Septuaginta peetakse sageli heebrea Piibli kreekakeelseks versiooniks (või tõlkeks), samamoodi nagu Vulgata on ladinakeelne versioon või Peshitta on süüriakeelne versioon. Kuid tehniliselt ei ole olemas sellist asja nagu “Septuaginta”. Kui Teil on Septuaginta kaasaegne koopia (nt Rahlfsi või Brentoni väljaanne), siis on see “eklektiline” väljaanne, st. parimate ja usaldusväärsemate kreekakeelsete käsikirjade kogum, mis on rekonstrueeritud nii, et see oleks ligikaudselt lähedane Vana Testamendi originaaltõlkele heebrea keelest kreeka keelde.
Seega, kui teadlased seda terminit kasutavad, siis ei viita see ühele tekstile. Pigem viitab see kreekakeelsete tõlgete kogumile, mille on koostanud arvukad kirjatundjad mõnesaja aasta jooksul ja mis suure tõenäosusega on koostatud erinevates kohtades. Tänapäeval kasutatakse seda terminit tavaliselt heebrea Piibli erinevate kreekakeelsete tõlgete, aga ka mõne lisaraamatu, näiteks Toobiti, Makkabite ja Jeesus Siiraki, kui nimetada vaid mõnda neist.
Kuigi Aristease kiri (teine sajand e.m.a.) on oma olemuselt mõnevõrra legendaarne, säilitab see väärtuslikku teavet Septuaginta päritolu kohta. See räägib meile, et Egiptuse kuningas Ptolemaios Philadelphus (valitses 285–246 eKr) tellis oma Aleksandrias asuvasse raamatukogusse heebrea Piibli tõlke. Seejärel saadeti 72 Jeruusalemma tõlkijat Pharose saarele Toorat kreeka keelde tõlkima.
Mõiste Septuaginta, mis tähendab „seitsekümmend”, viitab tegelikult seitsmekümne kahele tõlkijale – kuuele igast Iisraeli suguharust –, kes osalesid viie Moosese raamatu tõlkimisel heebrea keelest kreeka keelde kolmandal sajandil e.m.a (seitsekümmend kaks on ümardatud seitsmekümneks, siit ka rooma number LXX). Ülejäänud heebrea Piibel tõlgiti järgmise sajandi jooksul heebrea keelest kreeka keelde erinevate tõlkijate kaudu.
Miks on vaja Vana Testamendi kreekakeelset tõlget?
Heebrea keel lakkas olemast kõnekeel juba pagulus- või pagulusjärgsel perioodil (vrd Neh 13.24) ja aramea keelest sai juudi rahva lingua franca (Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. – vikipeedia). Aleksander Suure ja Kreeka impeeriumide esilekerkimisega diasporaa juudid helleniseerusid ja mõnede juutide, eriti Ptolemaioste riigis elavate juutide, jaoks sai kreeka keel esmaseks keeleks. Seega tekkis vajadus tõlkida Pühakiri kreeka keelde.
Seetõttu on oluline meeles pidada, et Septuaginta on ennekõike tõlge. Septuaginta õpetlaste üks peamisi uurimisvaldkondi on tänapäeval kirjatundjate tõlkemeetod(id). Näiteks, kas antud Vana Testamendi raamatu tõlkija tõlkis sõnasõnaliselt või dünaamiliselt?
Teadlased nõustuvad, et mõned raamatud on sõnasõnalised tõlked ja teised parafraasid, sarnaselt elava Piibliga. Arvestades, et kreekakeelsed käsikirjad on heebrea Vana Testamendi esimesed tunnistajad, võib sõnasõnalisem käsikiri olla abiks tekstikriitika jaoks. Mittesõnasõnalised tõlked võivad aga heita valgust juudi usu teoloogiale, filosoofiale või religioossetele tavadele teise templi perioodi lõpus.
Septuaginta aitab meil Uut Testamenti paremini mõista
Üks kreeka õpetlane märkis kord: „Üks tund, mis on armastusega pühendatud Septuaginta tekstile, täiendab meie eksegeetilisi teadmisi Pauluse kirjade kohta rohkem kui terve päev, mis kulub kommentaaridele.” Hüperboolile vaatamata vaidleksid vähesed sellele vastu: Septuaginta on hindamatu ressurss kristlastele, kes on huvitatud Uuest Testamendist (UT).
On mõned ilmsed viisid, kuidas Septuaginta on mõjutanud Uut Testamenti. Näiteks Jeesuse nimi UT-s “Kristus” [Christos] on Septuagintas kreekakeelne tõlge heebrea sõnast Maschiach “Võitud”. Sõnad, mida me kõik tunneme, nagu „hiilgus” [doxa], „Issand” [kurios] ja „evangeelium” [euangelion], saavad oma erilise tähenduse LXX-st.
Üks olulisemaid Ceptuagintaga seotud uurimisvaldkondi on Vana Testamendi (V.T.) kasutamine UT-s. Selle põhjuseks on see, et enamik VT otseseid tsitaate UT-s ühtivad Septuagintaga, mitte heebreakeelse Piibliga (või masoreetliku tekstiga [MT]). Seal on ligikaudu 300 UT lõiku, mida UT-s otseselt tsiteeritakse või millele tugevalt viidatakse.
Enamikul neist juhtudest ei tsiteerinud UT kirjutajad VT teksti sõna-sõnalt, vaid parafraseerisid VT tekste juudi eksegeetiliste võtete abil. Kuid juhtudel, kui VT-d tsiteeritakse sõna-sõnalt, tsiteerivad UT autorid Septuagintat MT asemel ligikaudu 75 protsenti ajast (mõnede teadlaste sõnul tõuseb see protsent üle 90 protsendi, olenevalt sellest, kuidas defineeritakse “tsitaadina”).
See tõstatab mitu olulist küsimust. Kas UT autorid tsiteerisid Septuagintat, et tuua välja konkreetne teoloogiline seisukoht, mida saab teha ainult kreekakeelse tõlke põhjal? Või on Septuaginta ilmselge eelistamine lihtsalt VT tõlke kasutamine, mis vastab sellele keelele, milles Piibli autor kirjutas? See oleks võrreldav sellega, kuidas tänapäeva jutlustajad tsiteerivad jutluses ESV või NIV tõlget, olenemata tõlkevarjunditest ja eksegeetilistest erinevustest.
Huvitav näide on tsitaat Jesaja 7:14, prohvet Jesaja kuulsad sõnad Ahasele, Matt 1.23:
Heebrea keeles: “Vaata, noor naine (almah) jääb lapseootele.”
Septuaginta: “Vaata, neitsi (parthenos) jääb lapseootele.”
Matteuse 1:23: “Vaata, neitsi (parthenos) jääb lapseootele.”
Matteus tsiteerib sõna-sõnalt Septuagintat (mitte heebrea keelt), mis viitab sellele, et Jeesuse neitsist sündimise keel on osaliselt tuletatud Septuagintast.
Loomulikult tuleb iga teksti uurida iseseisvalt ja hoolikalt, kuid Septuaginta tsitaatide ülekaal UT-s ja peamised teoloogilised terminid nõuavad, et me suhtuksime Septuagintasse tõsiselt.
Septuaginta aitab meil paremini mõista juudi teoloogiat
Septuaginta heidab valgust ka juudi rahva teoloogiale ja jumalateenistuse tavadele Teise Templi perioodil (Uue Testamendi aegadele eelneval perioodil).
Näiteks Pentateuhi Septuaginta versioonis on altarit tähistav heebrea keelne sõna [mizbeah] tõlgitud juudi altarile viidates sõnaga thysiasterion, paganlikest altaritest rääkides aga bomos. See näitab, et tõlkijatel võis olla teoloogiline motiiv – nad tahtsid eristada juudi ja mittejuutide tavasid.
Teadlased on eriarvamusel sellest, mil määral esineb Septuagintas teoloogilisi tõlgendusi, eriti kui kreekakeelne tõlge erineb oluliselt heebrea Piiblist. Mõned on väitnud, et tõlkija esmane eesmärk oli tõlkida Pühakiri ja muuta see oma kuulajaskonnale kättesaadavaks ja arusaadavaks, võib-olla sarnaselt sellega, kuidas tänapäeva Piiblitõlkija võiks oma ülesandele läheneda.
Teised on väitnud, et tõlkija töö oli pigem teoloogiline või eksegeetiliselt motiveeritud, et tõlgendada ja aktualiseerida Pühakirja oma lähikonna jaoks ning viidates kaasaegsetele oludele ja sündmustele.
Näide, mis illustreerib seda arutelu, on Sulase laulu kreekakeelne tõlge kirjakohas Jesaja 53:10, mis erineb märgatavalt MT-st:
MT: “Kuid ometi oli YHWH tahe Ta purustada, panna Ta kannatama.”
LXX: “Ja Issand tahab Teda oma löögist puhastada.”
Miks asendas Septuaginta tõlkija heebreakeelse sõna „purustama” kreeka keelse sõnaga „puhastama”? Üks õpetlane viitab sellele, et tõlkija vähendab Sulase kannatusi, et vältida YHWH seostamist “deemonliku” tegevusega.
Teine teooria on see, et tõlkija ei teadnud selle suhteliselt haruldase sõna tähendust ja see “puhastamine” on lihtsalt vale tõlge või õpetlase oletus. Kolmas võimalus on see, et tõlkija vaatas heebrea teksti, kus oli kasutatud teistsugust sõna.
Võib-olla näete, miks teadlased armastavad sellesse Septuaginta tõlkesse süveneda!
Seos Septuaginta ja heebrea Vana Testamendi vahel
Üheks probleemiks teadlaste jaoks on tõsiasi, et Septuaginta ja heebrea Piibli vahel on erinevusi igas Vana Testamendi raamatus. Enamik neist erinevustest on tühised, kuid mõned on üsna märkimisväärsed, hõlmates konkreetse Piibliraamatu terveid lõike, kui mitte peatükke.
Näiteks 1. Moosese 5. ja 11. peatüki sugupuus on märgata suuri erinevusi; on olulisi plusse ja miinuseid (fraasid või salmid, mis on lisatud või välja jäetud) enamikus Vana Testamendi raamatutes, kuid eriti 4. Moosese, Joosua, Saamueli ja Kuningate raamatutes. Peamised kronoloogilised ja toimetamisstruktuurid on üle võetud Saamueli ja Kuningate raamatutest. Septuagintas on lisatud Psalmide raamatusse täiendav psalm (Psalm 151) ja Jeremija raamatu Septuaginta koopia on oluliselt lühem (1/8) kui heebrea keeles. Ja lõpuks, Taanieli ja Estri raamatutes on kreekakeelsetele versioonidele lisatud olulisi jaotisi.
Varaseima ehk „originaalteksti“ määramine on keeruline protsess, mis on täis väljakutseid. Sellegipoolest märgivad üles ja analüüsivad tekstikriitikaga tegelevad teadlased erinevusi kreeka ja heebrea käsikirjade vahel. Nad arvestavad neid erinevusi Vana Testamendi raamatute erinevate etappidega, et teha kindlaks käsikirjade usaldusväärsus ja suhe.
Need uurimused on lisatud heebrea keelse (nt. BHS, BHQ, HUBP) ja kreekakeelse Piibli (Cambridge või Göttingeni Septuaginta) kriitilistesse väljaannetesse ning on mõnikord meie tänapäevaseid tõlkeid mõjutanud.
Kui tänapäevased tõlkijad töötavad ingliskeelse tõlke kallal, siis kasutatakse neid tekste Vana Testamendi raamatute parimate tõlgete väljaselgitamiseks. Palju tööd on veel tegemata.
Septuaginta tähtsust ei saa üle hinnata. See heidab nii Vanas kui Uues Testamendis väga vajalikku valgust olulistele sõnadele ja teoloogilistele mõistetele. See aitab meil paremini mõista religioosset ja poliitilist konteksti, milles Jeesus ja Uue Testamendi autorid elasid; see on aidanud teadlastel kindlaks teha, millised käsikirjad on kõige usaldusväärsemad, mis omakorda toob kaasa usaldusväärsed Vana Testamendi tõlked; ja see annab meile parema ülevaate kirikuisadest, kes tsiteerisid sageli septuagintat heebrea Piibli semel. Ehkki ma ei soovita müüa maha kõik, mis Teil on, ütlen siiski koos Hitzigiga: “Mine ostke endale septuaginta!”
Edasiseks uurimiseks
Karen Jobes and Moisés Silva, Invitation to the Septuagint (Grand Rapids: Baker Academic, 2015). See on kergesti mõistetav neile, kes alles oma uutingutega alustavad, kuid on samavõrra suurepärane ka pastoritele ja õpetlastele. Alternatiivina on olemas ka palju lühem sarnane teos Jenny Dine’i “The Septuagint: Understanding the Bible and Its World”.
Septuaginta uusim tõlge on “A New English Translation of the Septuaginta,” , mille on toimetanud Albert Pietersma ja Benjamin Wright.
Autor: Ryan Reeves.
Allikas: What Is the Septuagint? (thegospelcoalition.org)
Evangeelium on juutide asi. Kuid sõna "evangeelium" ei kõla väga juudilikult! Teil oleks raske leida rabi, kes kasutaks .....
Selles Uues Testamendis esitatud meeleparanduse kontseptsiooni sarjas oleme juba uurinud verbi μετανοὲω , mis tähendab otsust muuta oma .....
Kui arutada teemal, kuidas eristada tõde ja valet vaimsetes asjades, siis paljud inimesed vastavad järgnevalt: "Ma lihtsalt järgnen .....
Johannese 17. peatükis loeme ilusat ühtsuspalvet, mida Ješua palvetas kõigi nende eest, kes Teda järgivad. "Aga Ma ei .....