„Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.” (2. Moosese 3:1)
Nende sõnadega algab tegelikult väljarände lugu. Ja siin on õppetunnid, mida saame neilt õppida, kui valmistume paasapüha tähistama.
1. Jumala eesmärgid saavutatakse Jumala väega
Teame, et Mooses oli sunnitud Egiptusest põgenema, sest ta püüdis juudi rahvast üksinda päästa ja ebaõnnestus selles. See on üks meie paasapühadeks valmistumise õppetunde: me peame tunnistama, et me ei suuda oma jõupingutustega Jumala eesmärke saavutada. Loomulikult peame pingutama ja üritama. Kuid Jumala eesmärgid saavutatakse Jumala meetodite ja Jumala väega. Nüüd on hea aeg palvetada ja paluda, et Issand näitaks meile, kus me toetume rohkem iseendale, oma teadmistele ja kogemustele, mitte Jumalale.
Sama põhimõte on oluline ka Jumala ligiolu puhul. Sageli on meie kogemus Jumala ligiolust see, mis takistab meil avaneda Jumala uuele tegevusele. Seetõttu õppigem loobuma millestki enda omast, isegi headest asjadest, et Issandast rohkem teada saada.
2. Iga järgmine samm meie elus on oluline
Mooses karjatas Jitro lambaid ja siis sai temast ilmselt üks Iisraeli rahva suurimaid karjaseid. Kõigepealt tuli ta mõjuvõimu ja väe mehena, oma kogemuste ja jõuga päästma. Kuid ta pidi tulema Iisraeli karjase südamega. Ja selleks oli Issandal vaja teda aja jooksul Midjani maal kui karjast juhtida, et ta arendaks endas neid omadusi, mis aitaksid tal karjatada kogu Iisraeli rahvast.
Tihtipeale peame järgmisele, uuele tasemele tõusmiseks omandama teatud oskused ja meie iseloom peab kuidagi muutuma just sellel tasemel, kus me praegu oleme. Isegi kui see ei ole see koht, kus me olla tahame.
3. Issand annab sellele, kes on ustav väikeses “võõra omas” suure “enda oma”
Mooses karjatas oma äia lambaid. Ma arvan, et see on viide Uuele Testamendile, kus on kirjutatud: “Kes on ustav väikestes asjades, tema ma panen suurte asjade üle.” See tuletab mulle meelde ka tähendamissõna talentidest – ustavusest selle kasutamisel, mis kullub kellelegi teisele. Mõnikord paneb Jumal meie südame proovile, andes meile teenistusi ja tegevusi, mis ei tundu olevat meie kutsumus ega see, mida me tahaksime teha. Aga kui me oleme ustavad ja laiendame Jumala tööd, mille Jumal on meile usaldanud, kui võõrale kuuluvat, siis tõstab Ta meid õigel ajal teatud tasemele, et saaksime “enda töös” rohkem saavutada.
Kus iganes Te olete, tehke seda, mida suudate. Võtke vastu iga ülesanne, mille Teie õpetajad Teile annavad, kui Issandalt sadud ülesanne. Ja teadke, et isegi kui see ei tundu mugav, kujundab see Teid ja valmistab Teid ette järgmiseks sammuks.
4. Iga meie teenimistöö kasvatab meie iseloomu
Ma arvan, et seekord Midjani maal valmistati Moosest vaimselt ette, sest on kirjutatud: “Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.” Ebaloogiline oli karja kaugele kõrbesse juhtida. Kuid ma arvan, et Püha Vaim juhtis Moosest tegema seda, mis oli igasuguse loogika vastane. Lõppude lõpuks oleks karjase kogemus pidanud teda ajendama juhatama karja mitte kõrbesse, vaid sinna, kus on karjamaad. Võib-olla koges Mooses hirmu ja segadust. Kuid just sellele impulsile alludes kohtus ta seal Jumala uskumatu ligiolu ja ilmutusega, mis pööras tema ja kogu Iisraeli elu pea peale.
Iga meie teenistus, isegi väike ja võõra oma, kuid mida me ustavalt teeme, ei kujunda mitte ainult meie iseloomu, vaid õpetab meile ka vaimset eristamisvõimet. Nii muutume Püha Vaimu suhtes tundlikumaks. Ärkamine saab ju tulla vaid siis, kui õpime olema Püha Vaimu poolt juhitud ja isegi ebaloogilisteks asjadeks võimelised.
Ma arvan, et see on tõeline paasapüha eesmärk. See ei ole lihtsalt väljaränne, vaid väljaränne omaenda headusest Jumala parimasse, väljaränne inimlikest hirmudest ja jõupingutustest Jumala voolu ja Jumala kutsumusse. Meie jaoks on oluline jõuda kohta, mille Issand on meid kohtumiseks määranud. Lõppude lõpuks ei jõua me mõnikord lihtsalt sellesse kohta, mille Issand on ette valmistanud ja kus ootab meid Tema vägi, ligiolu ja ilmutus. Me ebaõnnestume mitte ainult füüsiliselt, vaid ka sisemiselt – palvetes, teenimistöös ja sisemises ootuses.
Loodan, et need mõtted aitavad meil igaühel kogeda paasapüha mitte ainult seederina, hea perekondliku osadusena, vaid ka isikliku kohtumise ajana Jumalaga. Häälestume sisemiselt, et jõuda sinna, kus Jumal on meile kohtamise määranud.
Andrei Lugovsky, KEMO vanem / kemokiev.org
Allikas: https://ieshua.org/moisej-pas-ovets-u-iofora-4-uroka-v-podgotovke-k-pesahu.htm
On lihtne öelda: "Ma usaldan Jumalat". Kuid seda teha on hoopis midagi muud. Igaühel meist on kiusatus kontrollida .....
Rabid ja nende järgijad süüdistavad meid, Messiasse Ješuasse uskujaid, sageli Toora ignoreerimises, kui nad ilmselt elavad selle reeglite .....
Paljud inimesed on Talmudist kuulnud, kuid pole päris kindlad, mis see on. Kaasaegse judaismi paremaks mõistmiseks on väga .....
Laulsime kunagi laulu sellest, et Jumal torkas meie kõrvad läbi, märgiks, et me saame vabatahtlikult orjadeks vastavalt 5. .....
„Ja Jumal ütles Moosesele veel: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja .....
Pühitsemine on seisund, kus väärtused muutuvad. Pühitsemine on protsess, mis algab Jumalast endast, Ješua ohvri kaudu, kes meid .....
Endine Iisraeli armee ohvitser ja reformeeritud kiriku pastor David Zadok ei unusta kunagi oma naise kõnet. Ta helistas .....
Seulgi Byun (PhD, Cambridge'i ülikool) on Grove City College'i piibli- ja religiooniuuringute ning filosoofia osakonna juhataja, kus ta õpetab .....
Zwingli juhtimisel uuris Zürichi kirik Vana Testamenti sellisel tasemel, mis kahtlemata hämmastab meid tänapäeval, kuid mis oli kindlasti .....
"Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: „Lähme väljale!” Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli .....