Tallinna Kristlik Evangeelne Linnakogudus

Nigeerias toimunud rünnakus ellujäänu: “Ma olen näinud Jumala armastust”

Aisha on 28, abielus ja kolme lapse ema. Ta on pärit Kanost, ühest šariaadi poolt valitsetud Põhja-Nigeeria osariigist. Tema piirkond on ka üks neist, mida Fulani sõdurite vägivald mõjutab. Hiljuti rääkis ta meile, kuidas vägivald on teda ja tema perekonda mõjutanud ning kuidas Jumal töötab laastamise keskel. Teie toetuse kaudu on 2018. aastal saanud nõustamist ja koolitust umbes 728 Nigeeria usklikku, sealhulgas töötajad ja pastorid, keda on koolitatud traumaohvreid tuvastama ja abistama.

Alljärgnevalt jutustab Aisha Open doors teenistusele oma sõnadega oma loo.

Toimetaja märkus: järgmine lugu sisaldab seksuaalse rünnaku kirjeldusi ja võib mõnda lugejat häirida. Lugege Aisha sõnu oma äranägemise järgi.

Ühel õhtul olin oma mehega voodis ja meie lapsed olid teises toas. Kuulsime meie kogukonnas üht naist nutmas. Fulani sõjaväelastest inimröövlid olid sisse tunginud ja viinud tema mehe minema. Läksime välja vaatama, mis toimub.

Ukse avades tungisid ründajad meie koju. Nad sundisid meid tagasi oma tuppa ja nõudsid raha. Me ütlesime neile, et meil pole raha. Nad märkasid toas Piiblit ja eeldasid, et mu mees on pastor.

“Seepärast peame teid minema viima,” ütlesid nad talle.

Terror kodus

Kui nad mehe välja viisid, käskisid nad tal näidata külas asuvate rikaste inimeste kodusid. Umbes 10 ründajat jäid minu ja laste juurde. Nad nõudsid seksi ja ma anusin, et ma ei taha nendega magada. Nad peksid mind. Üks neist vägistas minu ja hiljem teine. Pärast seda nad lahkusid, võttes kõik väärtusliku endaga kaasa.

Arvasin, et nad tapsid mu mehe, kuid mõni tund hiljem tuli ta tagasi koju.

“Mis juhtus?” tahtis ta teada. Ma ei tahtnud talle öelda, kuid ta nõudis vastust: “Mida nad teiega tegid?”

Nuuksudes rääkisin talle, mida nad olid mulle teinud – ma ei oleks kunagi uskunud, et magan ühegi teise mehega. “Pühi oma pisarad ära – pole mingit probleemi (meie vahel),” lohutas ta mind.

Järgmisel hommikul läksin haiglasse [haiguste] testimiseks. Seal nad ütlesid meile, et nad ei saa ühtegi testi teha enne, kui on möödunud kolm nädalat. Mu abikaasa ja mina olime segaduses, kuid ta ütles mulle: “Isegi kui oled nakatunud haigusesse, ei jäta ma sind kunagi! Ma seisan sinu kõrval.” Otsustasime, et me ei lähe isegi haiglasse tagasi.

Ilu tuhast

Pärast seda oli mul endiselt palju raskusi. Mu südames polnud rahu. Ma ei suutnud süüa ega magada. Alati kui üksi olin, meenus mulle, kuidas need kaks meest mind vägistasid. Tundsin oma südames nende vastu nii suurt viha. Minu kogukonnas on üks inimene, kes näeb välja täpselt nagu üks neist meestest, kes mind vägistas. Iga kord, kui ma teda nägin, vihkasin teda.

Hiljuti kutsus Open Doors teenistus mind traumajärgsesse programmi. Pärast seda seminari hakkasin tundma meelerahu. Isegi kui ma nüüd näen seda meest, kes näeb välja nagu vägistaja, ei tunne ma enam viha tema vastu. Jumal õpetas mulle andestama. Praegu, kui mäletan juhtunut … Ma ei tea, aga vihkamine on kuhugi kadunud.

Ja koju minnes rääkisin oma teiste [vaimsete] õdedega, kellel oli sama kogemus, ja ka nemad said meelerahu. Jumal on lubanud, et ühel päeval pühib Ta ära kõik meie pisarad, kõik valu ja mured, millega oleme silmitsi seisnud. Kuid üks asi, mida ma tean on see, et Jumal pöörab kõik nende heaks, kes Teda kardavad, nii et ma tahan, et kõik, kes on minu olukorra läbi elanud teaksid, et Jumal on sellest teadlik ja Ta ütleb, et toob sellest olukorrast esile head.

“Ma nägin, kuidas Jumal mind näeb.”

Osalesin 2018. aasta septembris järjekordsel Open Doors programmis. Seekord õpetati meile mõningaid harjutusi, mida kasutada, et saada leevendust kui süda valutab. Maalisime endast pilte ja õmblesime. Ma tõesti nautisin seda. Ma nägin, kuidas Jumal mind nägi, kuidas Ta mind vaatab. Ta on ainus, kes võib meile nende sündmuste keskel lohutust pakkuda.

Joonistasin endast pildi ilma naeratuseta, sest soovin, et kõik, kes seda näevad, teaksid valu, mida mina kogesin ja veel kogen, sest see kurjus pole minu kogukonnas lahkunud. Ma tahan, et maailma inimesed teaksid, et see on väga valus, kui sind vägistatakse. See on haav, millest paranemine toimub järk-järgult.

Ja nagu ma juba ütlesin, pole ma kogukonnas ainus – ka paljusid teisi naisi on vägistatud. Oleme naistena nõrgad. Meil pole piisavalt jõudu, et vastupanu osutada ja ründajatel on meie ees suur eelis. Me ei ole [haritud] ja meil pole raha, et kätt abi järele sirutada ja maailmale rääkida sellest, mis toimub. Kuid Jumal on kutsunud teid meid kuulma ja rääkima maailmale neid asju, mida me Nigeerias läbi elame.

Joonistamise ajal hakkasin tundma end õnnelikuna, sest nüüd teab maailm meie valu. Jumal on toonud teid selleks, et te meid aitaksite.

“Ma tahan seda armastust teistele näidata.”

Kui ma poleks selles programmis osalenud, siis ma ei tea, kuidas ma oleksin edasi elanud. Mul oleks ikka valus olnud, sest minu ümber pole kedagi, kes mind tugevdaks ja julgustaks. Kuid nüüd, kui olen selle traumaga seoses nõustamist saanud, olen nii õnnelik. Olen nii jahmunud armastusest ja kaastundest, mida teie [Open Doors] meile näitasite. Me ei ärritanud teid. Te osutasite meie vastu tõelist ja siirast armastust.

Ausalt, ma olen nii õnnelik ja isegi järgmistel aastatel ei unusta ma seda programmi kunagi. Ma nägin teie külastusel Jumala kätt. Ma tänan Jumalat, sest ma olen näinud Jumala armastust. Teie tulek on näidanud mulle Kristuse armastust, sest te olete tulnud oma riigist, et tuua meile see projekt. Ja ma olen õppinud, et isegi koju tagasi minnes tahan näidata seda armastust ümbritsevatele inimestele.

Tulime siia raske südamega, kuid lahkusime rõõmuga ja palume, et Jumal teid rikkalikult õnnistaks.

Jätkake meie eest palvetamist. Palvetage ka minu eest. Ma tõesti tahan kooli minna. Ma käisin varem koolis. Ma lahkusin sealt rahapuuduse tõttu. Mina ja mu lapsed ei käi koolis. Kui siin elus on üks asi, mida ma soovin siis, on see kooli tagasi minna. Ma tahan, et mu lastel oleks haridus. Palun palvetage selle eest.

Open Doors kutsub teid üles kirjutama Aishale julgustavaid kirju. Võtke mõni minut ja andke talle teada, et maailm kuuleb, mida tema ja naised Põhja-Nigeerias läbi elavad. Ja et me loeme nende lugusid.

Palvetage jätkuvalt oma Nigeeria vendade ja õdede eest nagu Aisha!

Allikas: https://www.opendoorsusa.org/christian-persecution/stories/nigeria-attack-survivor-i-have-seen-the-love-of-god/