Tallinna Kristlik Evangeelne Linnakogudus

Olles jutlustaja on mul arved vaja tasuda ja jutlustamise eest saadud raha on oluline

Esiteks ja ennekõike puudutab see Jumala hoolitsust ja ustavust. Mul on raske leida sõnu, et tänada Jumalat kogu Tema hoolitsuse eest läbi kõigi aastate. Kui mu naine ja mina külastasime kirikuid, et saada toetust misjonile minekuks, tekkis meil komme tänada Jumalat enne, kui me igast kirikust meile kaasa antud ümbriku avasime – tahtsime olla tänulikud hoolimata sellest, mida see sisaldas!

Mõnikord tekitasid need annid meis hämmingut. Mäletan, et kuulsin ühelt sõbralt, kes tasus annetuste eest oma arveid, üht lugu. Üks kogudus kutsus teda jutlustama nende koguduse misjoni ajal. Nii sõitis ta iga päev kolme nädala jooksul märkimisväärse hulga miile maha, kuulutas õhtusel üritusel ja sõitis koju. Päevast päeva teenis ta ustavalt seda kogudust. Viimasel õhtul lähenes temale üks eakas koguduse liige ja ütles: “Tänan teid kõige eest, mida olete teinud, see on teile meie poolt kütuse eest” ja andis talle 5 naela (umbes 7 dollarit). Uskumatu.

Muidugi rääkides seda lugu teistele jutlustajatele, lisas see vend koheselt, et Jumal on teda alati varustanud ka siis, kui mõned kirikud on elukalliduse unustanud. Me tugineme Jumala hoolitsusele kas palga või andide kaudu. Samuti tean paljusid jutlustajaid, kes tahaksid, et neil oleks võimalik sel teemal midagi öelda.

Mäletan, et viibisin ühe koguduse ärikoosolekul, kus räägiti teemal, kui palju kirik külalisjutlustajatele raha annab. Ma tõsiselt hindasin ühe noorema mehe vaatenurka, kes soovitas kirikul olla tõeliselt helde, sest jutlustada pole lihtne ja ta on tänulik, et teised teevad tema heaks midagi sellist, mida ta ise teha ei tahaks. Mulle ei meeldinud aga teiste inimeste kommentaarid, kes arvasid, et nad peaksid olema säästlikumad, sest “kui jutlustajatele liiga palju raha anda, siis nad võivad hakata priiskavalt elama”. Ma olin üritanud vaikida, kuid see ärgitas mind juhtima tähelepanu sellele, et kui me ei usalda jutlustajaid veidi heldemate andidega, miks me usaldame neid siis, kui nad räägivad teemadel, mis puudutavad elu ja surma?

Jutlustajad, keda ma isiklikult tunnen, investeeriksid üleliigse raha Jumala töösse. Jutlustajatel, keda ma isiklikult tunnen, esineb sellist probleemi harva.

Aga mida me ütleme, kui see teema üles tõstetakse? Mõnikord võib keegi küsida, mida me jutlustamise eest tahame, kui tuleme nende kogudusse jutlustama. Parim vastus, mida ma kuulnud olen, oli selline: “Kui te oleksite ülikool või ettevõte, kes paluks mul tulla ja pakkuda neile koolitust, siis ma nõuaksin professionaalset tasu. See kajastaks minu tehtud investeeringuid mitteametlikku haridusse, minu aastatepikkust kogemust selles töös, ettevalmistustunde ja sõite sellesse konkreetsesse kohta. See kajastaks sarnaste kutsealade tasusid meie kultuuris. Aga ma ei nõua teenistuse eest tasu. Ma usun, et Jumal varustab ja olen väga tänulik iga anni eest, mida te tunnete, et suudate anda ja mida peate minu pakutava teenistuse eest sobivaks. ”

Tõde on see, et enamik jutlustajaid ei ütle midagi sellist, kuid võib-olla see aitaks kirikutel ja teenistustel realistlikumalt mõelda sellele, mida nad jutlustajatele annavad.

Kui tegemist on pastori palgaga, on see veel üks eraldi hulk keerukaid teemasid. Pastoril on ebamugav, kui tema palk avaldatakse ja sel teemal arutatakse. Kellegi teise sissetulekut ei uurita ega arutata nii üksikasjalikult kiriku avalikul koosolekul. Arvan, et iga pastor sügavalt hindab neid, kes on valmis oma häält tõstma ja pastori eest seisma. Samal ajal kui teised nõuavad, et pastor elaks ka järgmise aasta aegunud palgatasemel, lootes imelisele varustamisele.

Tõde on see, et enamik meist jätkab sellel teemal vaikimist. Me mõistame, et mõned võivad anda väga vähe, kuid annavad tegelikult oma olukorra kohta uskumatult heldelt. Mõistame, et usaldame Jumala varustamist. Ja me mõistame, et kui selle küsimuse tõstatame, siis võib jääda mulje, et me püüdleme priiskava elustiili poole nagu mõnedel telejutlustajal on kombeks, kes ei esinda tegelikke jutlustajaid. Neid, kes on valmis teenima Jumalat, sõltumata sissetulekust.

Allikas: https://biblicalpreaching.net/2017/07/10/7-things-preachers-never-say-pt-5/