Korintose kogudusel, nagu igal teiselgi, olid oma probleemid. (Selles oli inimesi!) Kahjuks pole keegi meist täiuslik, nii et kui tuleme kokku osaduseks ja jumalateenistuseks, tulevad mõnikord meie puudused meiega kaasa. “Esimesel Korintose kirikul” puudus küpsus: nimetage ükskõik millist pattu, ilmselt nad tegid seda! Aitamaks kaasa sellele valdavalt paganliku kogukonna reformimisele, kirjutab Paulus korintlastele, et nende ebamoraalsus (vt 1Kr 5:1-5) on Jumala ees vastik ja kuritegelik ning kasutab hämmastaval kombel paasapüha oma mõtte väljendamiseks.
“Teie kiitlemine ei ole hea. Kas te ei tea, et pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks? Puhastage end vanast haputaignast, et te oleksite uus taigen, nõnda nagu te oletegi hapnemata leivad; sest ka meie paasatall Jeesus Kristus on tapetud. Pidagem siis pühi kasinuse ja tõe hapnemata leivaga, mitte vana haputaignaga, halbuse ja kurjuse haputaignaga.2 (1Kr 5:6-8)
Pundunud tükk
Paulus räägib “kiitlemisest” kui juuretisest. Mida ta sellega mõtleb? Traditsiooniliselt puhastavad paasapüha tähistavad pered oma kodud juuretisest/pärmist enne pühade algust. See tuleneb muidugi 2. Moosese raamatust:
“Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist.” (2Ms 12:15; vt ka 5Ms 16:4)
Miks? Juuretis (pärm) on looduslik vahend taigna kergitamiseks ja Piibellik pilt loomulikust lagunemisest. Kuigi leivapäts ei saa taigent juurde, paisub see oma mõõdult. Nagu uhkus, tekitab see ülepaisutatud ja võltsi mahutunnet (1. Kor. 8:1). Seetõttu ei toodud templis ohvreid hapnenud leivaga (3. Moosese 2:11). Messias kasutas juuretise ideed, et sümboolselt näidata valeõpetuse kahju (Mt 16:6,11,12).
“Pidagem siis pühi…” Isegi mittejuudid mõistsid paasapüha!
Sellest lõigust saame kolm ideed. Esiteks mõistsid paasapüha kõik esimese sajandi usklikud. Paulus võiks kergesti mainida paasapüha oma arutlustes nende elu vaimse valdkonna üle, sest nad kõik mõistsid paasapüha olemust. Apostellik jüngriks olemise meetod hõlmas õpetust Iisraeli pühadest kui päästmise mõistmise alusest (paasapüha, hapnemata leibade püha ja esmaviljade püha), nende pühitsemisest ja kasvamisest Pühas Vaimus (Šavuot) ning nende tulevikulootusest Messias (pasunate püha, lepituspäev ja lehtmajade püha). Tegelikult on need pühad sõna otseses mõttes „määratud ajad” (moedim, 3.Moosese 23:4), Jumala määratud ajad kohtumiseks oma lunastatud rahvaga. Vahel mõtlen, kas Paulus saaks sarnaseid võrdlusi meie kogudustes ja kirikutes tänapäeval sama lihtsalt kasutada kui esimesel sajandil. Paulust ja teisi apostleid võib šokeerida see, et Uue Testamendi koguduste usklikel puudub piisav õpetus ja kui vähe nad teavad Piibli pühadest.
Pilt kaasajast
Paasapüha oli asjakohane kõigile esimese sajandi usklikele: see tuletas pidevalt meelde, et me ei ole enam patu orjad, vaid oleme nüüd vaimselt vabad ning võime järgida ja austada Issandat, sest Messias, meie paasatall, toodi ohvriks. Me ei tohi enam elada patu orjana, vaid peame elama uue looduna läbi Messia armulise lepituse. Paasapüha teeb selgeks, et oleme orjusest vabad ja et me ei tohi rumalalt oma soovidele järele anda, vaid peame järgima Issandat tõotatud maale ja meeldima Talle. Paasapüha on kaasaegne pilt sellest, kuidas elada täisväärtuslikku elu ja ei ole ainult mõne iidse sündmuse jäädvustus.
Kõigile usklikele kõigiks aegadeks
Paasapüha pidasid ja tähistasid kõik Uue Testamendi usklikud. Paulus ei öelnud korintlastele, et nad peaksid paasapüha tähistama. Asi oli selles, et nad pidid seda õigesti tegema. Pauluse mõte oli, et paasapüha tuleb tähistada puhta südamega, muidu oleks see silmakirjalikkuse märk. Paulus mõistis, et usklikud peaksid alati paasapüha pidama, nagu Mooses õpetas. 1. Kor. 5:8 Paulus kasutas sama kreekakeelset sõna „tähistama” nagu kreekakeelses versioonis 2. Moosese. 12:14: „See päev aga jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Issanda pühana: oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!” Kui Paulus kirjutas korintlastele (ja meile): “Pidagem siis pühi,” võis ta mõelda just sellele salmile, mille Mooses Iisraelile kuulutas. Võime selgelt näha paasapühade messialikku täitumist Ješuas ja me peaksime seda tähistama Messia igaviku vaatenurgast ja Tema auks.
Traditsioon või tõde?
Mõned on väitnud, et Paulus kasutas juudi pärimuse kohta väljendit „vana juuretis”. Seetõttu peaksime paasapüha tähistama ainult kui püha õhtusöögina, mitte nagu juutidena, sest see oleks “vana juuretis”. See idee on vale kahel põhjusel: esiteks sõna juuretis viitab moraalsele rikutusele ja mitte traditsioonilisele tähistamisele, sest Ješua ise tähistas paasapüha vastavalt oma aja traditsioonidele ja kindlasti ei teinud Ta kunagi pattu; teiseks kasutatakse sõna “vana” puhul sama kreeka sõna, mida kasutatakse Ef. 4:22: “Teil tuleb jätta oma endise eluviisi poolest vana loomus.” Seetõttu viitab see vana juuretis (1Kr 5:7) vanale loomusele, kes löödi risti koos Messiaga (Rm 6:6). Paulus käsib usklikke jätkata püha tähistamist rüveduseta: mitte nagu endises elus pahede ja kurjusega. Peame tähistama seda puhtuse, kasinuse ja tõe hapnemata leivaga, see tähendab puhaste mõtetega ja kooskõlas Jumala tõega.
Kas Te tahate öelda, et me peaksime?
Kas ma pean silmas seda, et piibellikust vaatenurgast peaksid kõik usklikud tähistama paasapüha traditsioonilises juudi stiilis? Ei, me oleme Messias kindlasti vabad (vt Kl 2:16-17). Ma ütlen, et Piibli vaatenurgast on paasapühade tähistamine Messia järgijate jaoks normiks; see aitab meil mõista Pühakirja vaimseid tõdesid ja on tervislik meeldetuletus sellest, et tuleb elada Issanda meele järgi. Need Uue Testamendi usklikud ja kogudused, kes otsustavad tähistada paasapüha ja uurida oma “heebrea juuri”, avastavad suuri tõdesid ja õnnistusi. Nad mõistavad selgemalt Jumala ustavust ja seda, et „mitte nemad ei kanna juurt, vaid juur kannab neid.” (Rm 11:18).
Sel aastal “pidagem pühi”. Soovitame Teil mitte ainult ise osaleda traditsioonilisel seederil, vaid kutsuda ka oma juudi sõpru paasapühadeks külla, et nad kuuleksid, et Messias on “Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu” (Johannese 1:29).
Autor Sam Nadler / wordofmessiah.org
Allikas: https://ieshua.org/tsel-pesaha-soglasno-pavlu.htm
Apostel püha Paulus on 1. sajandil elanud Jeesuse järgijatest üks tuntumaid. Ta sündis Tarsoses arvatavasti 3. aastal ja .....
Apostlite tegude 18. peatükk räägib loo apostel Pauluse teenistusest ja väljakutsetest, millega ta silmitsi seisis, kui ta kandis .....
Kes muutis seitsmenda päeva šabati pühapäevaks? Kas see oli apostel Paulus? Mida ütleb Piibel Pauluse isiklikust eeskujust šabati .....
Ma ei oska loetleda vestluste arvu, milles olen pidanud osalema ega ka jutlusi, mida olen kuulanud, kus keegi .....
2018. aastal tähistasid paljud kristlased Suurt Reedet samal päeval, kui juudid tähistavad paasapüha. Kuid enamasti on teistel aastatel .....
Mõnikord langevad paasapühade ja ülestõusmispühade tähistamine kokku ning mõnikord on nende vahel mitu nädalat vahet. Miks nii? Kui .....
Nii sageli ajavad kirikukogukonnad seksuaalpatust ülekoormatud kristlasi praktiliselt kiriku vahekäiku. Pastorid võivad paaridele öelda, et kui nad on .....
Kallis Timoteos, Armu sulle ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt. Viimati, kui ma sulle kirjutasin, .....
Ma olen nutja. Pärast pikka päeva võivad pisarad voolata, kui näen uudistes midagi kurba või isegi vaatan, kuidas .....
Viimase 70 aasta jooksul oleme muutnud seda, kuidas me võitu tähistame, väidab David Brooks oma uues raamatus "The .....