Kui 24. septembril 2023 päike loojub, siis hakkavad kogu maailma juudid tähistama moed (määratud aega) Yom Kippurit ehk lepituspäeva. Sel juutide kalendri pühal päeval lähevad kõik juudid alates kõige ortodokssematest kuni kõige ilmalikumateni sünagoogi, et paluda Jumalal neile patud andeks anda. Kogu elu Iisraelis lakkab täielikult. Autodega sõitmine keelatakse, telekanalid lõpetavad töö ja poed suletakse. Tänavatel tohivad sõita ainult erisõidukid (kiirabi, tuletõrjujad, politsei jne). See on ainus päev aastas, mil Iisrael on täielikus seisakus.
Lepituspäev on nii tähtis. Ja ometi tähistab juudi rahvas seda päeva ilma seda täielikult mõistmata, sest see on prohvetlik sündmus, mida näevad ainult need, kellel on silmad selleks, et seda näha.
Heeb. 10: 1 loeme, et seadus – “[on] vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju”. Teisisõnu, iidse Iisraeli sündmused, pühad ja tavad sisaldavad enamat kui pelgalt esmane järgimine või tähendus … Nad on teekaart, mis osutab suuremale lunastavale sündmusele, mis toimub tulevikus.
Kaks varju
Jom Kippur toimub kohe pärast juutide uusaasta algust. Hiljem, kevadel, tähistab juudi rahvas veel ühte suurt püha – paasapüha. Mõlemad pühad on tähtsad ja imelised. Kuid ma usun, et need kaks moadimi ehk määratud aega on tegelikult kogu juudi kalendris kõige olulisemad ja prohvetlikumad. Esmapilgul võib tunduda, et nende pühade vahel on vähe ühist. Aga kui me vaatame sügavamale, siis leiame, et nad mõlemad osutavad otse Messias Jeshuale (Jeesusele). Koos vaadatuna annavad need täieliku pildi Jumala lunastustööst Jeshua kaudu: alates Tema esimesest tulemisest, kui Ta tahtlikult suri meie pattude eest, kuni teise tulemiseni, kui Ta tuleb tagasi suure väe ja hiilgusega.
Alustame paasapühast.
Paasapüha – Messias Tallena
400 aastat olid Iisraeli lapsed Egiptuses orjad. Nad hüüdsid Jumala poole, et Jumal nad päästaks ja Ta vastas neile Moosese kaudu. Kui Mooses võitles vaaraoga oma rahva vabastamiseks, siis määras Jumal Egiptusele karistuseks kümme nuhtlust. Igaüks neist oli iseenesest kohutav, kuid see oli kümnes ja viimane nuhtlus, mis Egiptuse jalust lõi: Jumal saatis surmaingli tapma kõiki meessoost esmasündinuid.
Pidage meeles, et sel ajal elasid iisraellased veel egiptlaste seas. Samuti oleksid nad selle hukkamise suhtes haavatavad, kui poleks Jumala kaitset. Ja see kaitse tuli ootamatult läbi Talle.
Jumal käskis Moosesel öelda igale Iisraeli perele, et nad võtaksid terve ja veatu lamba, et ta tappa. Iga perekond pidi salajase märgina oma maja ukseraamid talle verega võidma. Surmaingel nägi verd ja teadis, et sellest majast on vaja mööda minna, nagu Jumal 2. Moosese raamatu 12. peatükis käskis. Lapsed, kes elasid talle verega kaetud uste taga, ei surnud.
Selle loo keel peaks usklikule tuttav tunduma: Iisraeli lapsed päästis talle veri. See sündmus, esimene paasapüha, pole mitte ainult Iisraeli ajaloo suurim sündmus, vaid on ka eelkujundiks veelgi suuremast päästest – evangeeliumist. Just selles varasemas loos, mis on peidetud 2. Moosese raamatusse, näeme esmalt Messiat kui ohvritallest. Nagu Iisraeli rahvas, vajame ka meie päästet surmast. Nagu Iisraeli rahvas, pakub Jumal meile kaitset tänu verele – noore, terve, ilma plekita (patuta) talle verele – Jeshua verele! Kui me kanname selle Talle vere oma südame uksepostidele, siis möödub meist igavese surma ingel.
Talle kujutist kasutatakse Pühakirjas ikka ja jälle Messia kirjeldamiseks. Jesaja 53. peatükk, ehkki see on kirjutatud sadu aastaid enne Jeesuse sündi, on üks selgemaid Messia prohveteeringuid Vanast Testamendist. See ütleb:
“Teda piinati ja Ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud Ta oma suud. ”(Js 53: 7).
Juudi kõrva jaoks on see koht pühakirjas nagu kellahelin. See on nii tuttav, et see on šokeeriv – me teame kõike tallest, kes päästab. Me mäletame seda talle, austame selle tähtsust ja täname Jumalat meie pääste eest selle talle kaudu igal paasapühal. Jesaja nagu näeks vaeva, et seda selgeks teha: „Mu kallis Iisrael, Jumal kasutas ühel päeval talle, et sind päästa. Ta teeb seda uuesti ohvritalle, Messia Jeesuse kaudu! ”
Jom Kippur – Jumal kui kohtunik
Pärast õudust ja surma Egiptuses vabastas vaarao lõpuks juudi rahva vangistusest. Jumal tõi nad Moosese abiga Egiptusest välja kõrbesse. Siin näeme, kuidas Jumal seab lava teisele suurele ja pühale moedile nimega Jom Kippur, lepituspäev.
Kui iisraellased elasid kõrbes, siis andis Jumal Moosesele teatud reeglid. See oli veel üks vari, mis pidi viitama täiuslikumale tulevikureaalsusele. Ta käskis ehitada kolmeosalise pühakoja. Kõigepealt välimine hoov ja seejärel sisehoov. Siia võisid siseneda ainult preestrid Moosese venna Aaroni perekonnast. Ja veelgi kaugemal, selle õue taga, oli kolmas osa – Pühamast Püha Paik. Seal elas Shekinah – Jumala au. Just siia paigutati ettevaatlikult lepingulaegas.
Ja kord aastas võis ülempreester – ja ainult tema üksi – siseneda sellesse salapärasesse kohta. Siin tõi ta ohvrite vere Iisraeli pattude lepitamiseks. Jumal andis üsna selged juhised. Ta nõudis pattude lepitamiseks vereohvrit.
Nagu meile öeldakse 3. Moosese 17:11:
“Sest liha hing on veres, ja selle ma olen teile andnud altari jaoks lepituse toimetamiseks teie hingede eest; sest veri lepitab temas oleva hinge tõttu.”
Seda mõtet korratakse uuesti Heeb. 9:22:
“Moosese Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik asjad vere kaudu, ja ilma vere valamiseta ei ole andeksandmist..”
Viimane Jom Kippur – Messias kui Lõvi
Paasapühal ja Jom Kippuril näeme kahte täiesti erinevat pilti Messiast. Esiteks paasapühal on Ta nagu Tall, kes tuleb oma elu ohvriks andma. Jom Kippuril aga, kui tagasipöörduv Messias, kes tuleb au ja väega kui kogu liha õiglane kohtunik.
Esmapilgul võib olla raske ühildada neid kahte jumalakujutist, mida näeme nendes kahes prohvetlikus plaanis: ohvritalles paasapühal ja vihases kohtunikus, kes nõuab Jom Kippuril vereohvrit. Tegelikult jõudsid muistsed targad järeldusele, et nad lihtsalt ei suuda neid kahte kujutist omavahel sobitada, sellepärast nad õpetasid, et peab olema kaks Messiat – Tall ja Lõvi.
Sama Vana Testamendi prohvet Jesaja, kes kirjeldas Messiat kui ohvritalle 53. peatükis, kirjeldab Teda mujal karmimalt:
„vaid Ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja otsustab hädaliste asju maa peal õigluses; Ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela. ”(Js 11: 4).
Siin jagab Jesaja oma nägemust Messiast, kui Ta tuleb teist korda. Siin räägib Ta Jeshua naasmisest maailma, kui Ta kuulutab välja lõpliku kohtuotsuse inimeste üle ning alustab rahu ja õitsengu kuldset ajastut.
Usun, et see viimane kohtuotsus Messia teisel tulemisel on Jom Kippuri lõplik täitumine. Nendel päevadel, nagu ütleb Pühakiri, tuleb Jeshua lõvina Juuda suguharust “väe ja suure hiilgusega”, et “koguda kokku oma rahvas” ja rajada oma Isa kuningriik maa peale (vt selle hämmastava päeva põnevat kirjeldust Matteuse evangeeliumi 24. peatükis).
Mis rolli me mängime?
See võib teile üllatusena tulla, kuid ma usun, et me elame praegu lõpuajal. Ma usun, et töö, mida teeme messiaanlikus teenistuses, et juudirahvale häid uudiseid tuua, on Jumala plaani keskmes, kui läheneme Jom Kippuri lõplikule täitumisele. Vaadake lihtsalt seda Sakarja ennustust:
„Ja Ma valan Taaveti soo peale ja Jeruusalemma elanike peale kaastunde ja anumise vaimu; siis nad vaatavad sellele, kelle nad läbi pistsid, ja kaeblevad Tema pärast, nagu kaeveldakse ainsa lapse pärast, ja nutavad Tema pärast kibedasti, nagu nutetakse kibedasti esmasündinu pärast. Sel päeval on Jeruusalemmas niisama suur kaebamine, nagu oli Hadad-Rimmoni pärast Megiddo orus.”(Sak 12: 10–11).
Sakarja kirjeldab siin pöördumist – Iisraeli rahva pöördumist Messia Jeshua usku. Kui Jumala rahvas lõpuks ütleb: “Õnnis on see, kes tuleb Issanda nimel!” Usun, et see toob kaasa lõpliku kohtuotsuse – Jom Kippuri viimase päeva – ja Jumala ilusa kuningriigi alguse siin maa peal. See tähendab, et meie ja teie oleme Kuningriigi töötajad!
Milline privileeg on olla osa sellest suurest plaanist. Milline privileeg on tähistada ohvritalle igal paasapühal ja oodata lõplikku täitumist igal sügisel Jom Kippuril. Ma palun, et Jumal tõstaks teie pilgu sel aastaajal taevasse, kust Ta tuleb peagi oma hiilguses!
Postitanud Jonathan Bernis / jewishvoice.org
Allikas: https://ieshua.org/pesah-i-jom-kippur-prorocheskie-paralleli.htm
Jom Kippur ehk lepituspäev on juudi kalendri kõige pidulikum päev. Piibel kirjeldab Jom Kippuri kui enese alandamise päeva .....
Jom Kippuril püüdlevad kõik lunastuse poole ja meil kästakse seda koos teha. Meie läänemaailm on keskendunud individualismile. Me .....
3.Moosese 1–15 kirjeldab sündmuste jada, mis meenutab maailma algset loomist ja pattulangemist. Koguduse telk ja selles toimuv kummardamine .....
Juudi kalendri kõige pühamal päeval Jom Kippuril ehk lepituspäeval on teed kogu Iisraelis vaiksed ja tühjad. Enamik inimesi .....
Lepituspäeval (Jom Kippur) tõi ülempreester ohvrivere kõige pühamasse. See päev tuletab meile meelde meie eest ohverdatud Messia vere .....
Jom Kippurit, juudi kalendri suuremate sügispühade reas teist, peetakse aasta kõige pühamaks päevaks. Paljud juudid, kes ei käi .....
Jom Kippur ehk Lunastuspäev on 10. Tišreil, mis tänavu satub 24. septembrile. See päev lõpetab 40päevase puhastumisprotsessi. Need .....
56 aastat tagasi oli maailm 1967. aasta Kuuepäevase sõja ajal tunnistajaks mitmetele erakordsetele sündmustele, mis muutsid ajaloo kulgu .....