Paasapüha karika saladus

Paasapüha karikas on meie lunastuspühana tuntud päeva üks võtmesümboleid. Paasapüha loo originaaltekstis pole aga karikat ainsatki korda mainitud. Ainus Piibellik viide paasapühaga seotud karikale on Uues Testamendis. Kui Jeesus oma jüngritega paasapüha tähistas, kasutas ta õhtusöögi ajal karikat vähemalt kaks korda, et enda kohta olulisi ütlusi teha (Luuka 22:17,20). Mis tähtsus on karikal, mille Jeesus paasapüha traditsiooni raames tõstis?

Heebrea Pühakirjas kasutatakse karikat sageli Jumala kohtumõistmise sümbolina. Näiteks Vanas Testamendis mainitakse vihakarikat, kohtukarikat, uimastuse peekrit ning hirmu ja häda karikat. Näeme ka psalmist Taavetit hüüdmas: „Ma võtan päästekarika ja hüüan appi Issanda nime” (Psalm 116:4 – venekeelne Piibel). Seega võib karikas sümboliseerida nii viha kui vabastamist, kohtuotsust ja õnnistust.

Kuid ükski neist Pühakirja salmidest ei räägi paasapühadest. Kuid kohtumõistmise ja päästmise teemad on paasapühade loosse kaunilt põimitud. Jumal näitas oma kohut egiptlastele, kuid säilitas iisraellased, kes kuuletusid Talle ja võidsid oma uksepiidad talle verega. Igal aastal jutustavad juudi pered neid sündmusi traditsioonilise paasapüha õhtusöögi Seederi ajal.

Kuidas sai karikast paasapühade sümbol, jääb aga saladuseks. Me teame, et Jeesuse ajal oli karika tõstmine paasapühade traditsiooni ametlik osa. Veelgi enam, iidne rabiinlik allikas Mišna täpsustab, et paasapüha seederi ajal tuleb karikast juua neli korda (Pesachim 10:1). See traditsioon jätkub tänapäevani.

Iga kord, kui karikas täidetakse, saab see uue nime. Selle kohta, mida see või teine ​​karikas sümboliseerib, on erinevaid arvamusi. Enamik nõustub, et esimene tass on kiddush, mis tähendab pühitsust. Selle karikaga alustame paasapüha seederit. Teist karikat nimetatakse nuhtlusekarikas. Kolmandat nimetatakse kas lepitus- või õnnistuskarikaks. Neljandat nimetatakse sageli halleliks, mis tähendab kiitust, kuid mõnes traditsioonis nimetatakse seda vastuvõtmise karikaks, samas kui teised kasutavad nimetust “Eelija karikas”. Viimasel juhul on teine ​​karikas (nuhtluste oma) ühendatud halleli karikaga, sest me kiidame Jumalat nuhtluste eest, millega Ta meid Egiptusest välja tõi.

Juudi traditsioon ei räägi meile karikate kohta midagi enamat, välja arvatud seda, et need täideti punase veiniga, et meenutada paasatalle verd.

Uus Testament mainib üht pärast õhtusööki tõstetud karikat, traditsiooniliselt kolmandat. Jeesus selgitab seda järgmiselt: “…uus leping on minu veres, mis teie eest valatakse” (Luuka 22:20). Apostel Paulus nimetab seda „õnnistuse karikaks, mida me õnnistame” ja ka „Issanda karikaks” (1. Korintlastele 10:16,21).

Jeesus ja Paulus võtsid midagi juudi traditsioonidest, et anda ilmutusi, mida varem ei tuntud. Nimetades karikat „uueks lepinguks minu veres”, viitab Jeesus otseselt Jeremija 31. peatüki tõotusele. Jumal ütles, et Ta teeb uue lepingu, sest „selle mu lepingu nad murdsid” (Jeremija 31:32). Jumalaga lepingu murdmine tooks kaasa Tema viha ja kohtumõistmise – kohutava karika! Kuid selle asemel tõotas Jumal uut halastuse ja päästelepingut.

Jeesus kuulutas, et see uus leping tuleb läbi päästekarika Tema veres. Lepituskarikas sümboliseeris palju enamat kui juudi rahva lahkumist Egiptusest. See sümboliseeris Jumala plaani ja eesmärki kõigi tulevaste ajastute jaoks. Kohtumõistmine ja pääste, viha ja lunastus on koondatud ühe karika saladusse, mille tähendust Messias tol õhtul selgitas. Jeesus ei rääkinud karikast kui millestki puhtalt sümboolsest. Ta kirjeldas sündmusi, mis Tema elus peagi juhtuma pidid.

Hiljem samal õhtul hüüdis Ta Jumala poole kannatustes ja palves: „Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu 
sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Luuka 22:42). Inimesena oleks Jeesus võinud tahta, et see kohtukarikas, mille kõik inimesed Jumalaga sõlmitud lepingu murdmise eest olid ära teeninud, temalt ära võetaks. Ent sõnakuuleliku Jumala Pojana teadis Jeesus, et õnnistuse karikast saab paljude päästmiseks välja valada vaid siis, kui Ta joob esmalt kogu inimkonna eest Jumala kohtumõistmise karikast.

Vaatamata Isast eraldatuse valule, tahtis meie Issand sellest karikast juua, kannatada seda karistust, kogeda seda õudust ja surma, et saaksime vabaduse ja andestuse. Pole ime, et apostel Paulus nimetab seda õnnistuse karikaks. Mis võiks olla suurem õnnistus kui see, mida Messias oma surma, matmise ja ülestõusmisega tõi?

Nimetades seda õnnistuse karikaks, nagu räägitakse juudi paasapühade traditsioonis, osutab apostel Paulus tugevale seosele paasapüha ja sakramendi, armulaua vahel. Selle sakramendi juured ulatuvad sügavale Jumala igavesesse plaani, mis on avaldatud nii Pühakirja lehekülgedel kui ka Jumala valitud rahva traditsioonides.

See karikas kehastab kohtuotsuse/karistuse ja lunastuse lubaduse küsimust. See meenutab mulle teist karikat, mis ühendab küsimuse/probleemi ja lubaduse.

Kas mäletate Joosepit ja tema vendi? Pärast seda, kui nad ta reetsid ja Egiptusesse orjusse müüsid, tõstis Jumal Joosepi suure tunnustuse ja võimu tasemele. Näljahäda ajal tulid tema vennad Egiptusesse vilja ostma. Nad ei tundnud oma venda selles Egiptusemaa valitsejas ära, kuid Joosep tundis nad ära. Ta varjas oma suhet nendega ja käskis neil tulla koos oma noorima vennaga tõestama, et nad pole spioonid.

Joosepil oli plaan. Ta peitis oma hõbedase karika noorima venna kotti. Kui Jaakobi pojad olid teist korda koju tagasi pöördumas, peatasid Joosepi sulased nad. Nad leidsid Joosepi karika ja süüdistasid Benjamini selle varguses. Sellest karikast sai Benjamini süüdistus ja kohtuotsuse/karistuse sümbol – kindel surm, arvasid nad. Vennad rebisid õudusest riided katki ja naasid koos Benjaminiga Egiptusesse.

Seal said nad teada selle Egiptuse valitseja tegelikust päritolust. Lõpuks ühendati nad oma vennaga, kellel oli täielik õigus hukata nad kõik, välja arvatud noorim (hukata mitte karika varguse, vaid orjusesse müümise eest). Karikas, mis tõi nad tagasi Egiptusesse, oli nende jaoks kohtuotsuse/karistuse ja surma sümbol. Siiski viis ta nad lunastuse ja andestuse hetkeni.

Kuidas ma tahan, et mu juudi rahvas leiaks lunastuse, tervenemise ja andestuse uue lepingu karikast Ješua (Jeesuse) Messia kaudu! Ma palvetan, et kõik evangeelsed traktaadid, mida Juudid Jeesuse heaks jagavad, iga raamat ja iga video, mida me postiga saadame, iga evangeelse visiit muutuks nagu Joosepi karikas, mis on peidetud Jumala eesmärgil ja viib päästmiseni Jeesuses. Meenutades paasapüha lugu, tähistades Talle võitu Tema ülestõusmispühal, lubage mul paluda teil ühineda minuga palves, et selle õnnistuskarika saladus, mida me õnnistame, saaks teada kogu mu juudi rahvale.

David Brickner / cis.jewsforjesus.org

Allikas: https://ieshua.org/tajna-pashalnoj-chashi.htm

5 fakti, mida iga vastpöördunu peaks ülestõusmispühade kohta teadma

Igal kevadel tähistavad kristlased üle kogu maailma ülestõusmispühi. Kuid selleks, et uued usklikud saaksid kogeda kõike, mida Jumal .....

Armulaud: kontekst on oluline

Leivamurdmist (armulauda) nimetatakse "kristliku usu keskjaamaks". Seda tuntakse tavaliselt kui "Issanda õhtusöömaaega" või "euharistiat". Selle käigus murtakse ja .....

Mida me saame paasapüha seederist õppida?

Paasapüha on Issanda püha, mis avab Piibli kalendri aasta. See on meie vabaduse aeg, mil meenutame juudi rahva .....

Pühad Ješua kodus: paasapühad

Püha kodus Kas olete kunagi kellegagi kohtamas käinud või olnud tõsises suhtes? Kuidas Te teate, et viite oma .....

Kes eraldas paasapüha ülestõusmispühadest?

2018. aastal tähistasid paljud kristlased Suurt Reedet samal päeval, kui juudid tähistavad paasapüha. Kuid enamasti on teistel aastatel .....

Paasapüha eesmärk Pauluse järgi

Korintose kogudusel, nagu igal teiselgi, olid oma probleemid. (Selles oli inimesi!) Kahjuks pole keegi meist täiuslik, nii et .....

Miks tähistatakse paasapüha ja ülestõusmispühi erinevatel aegadel?

Mõnikord langevad paasapühade ja ülestõusmispühade tähistamine kokku ning mõnikord on nende vahel mitu nädalat vahet. Miks nii? Kui .....

Miks sõid Ješua ja ülempreestrid paasapüha erinevatel päevadel?

Paljud meist seisavad piiblitekste lugedes silmitsi näiliste vastuoludega. Üks selline vastuolu, mida Uues Testamendis kohtame, puudutab paasapüha, mis .....

„Mooses karjatas Jitro lambaid”: 4 õppetundi paasapühadeks valmistumisel

„Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis .....

Boris Grisenko: Matzah või ohver? Ilma milleta on paasapüha võimatu?

Kuulsa juudi targa ja õpetlase Ibn Ezra ühest klassikalisest Moosese raamatu tõlgendusest võime lugeda järgmist kommentaari viimase öö .....

Paasapüha ja Jom Kippur: prohvetlikud paralleelid

Kui 24. septembril 2023 päike loojub, siis hakkavad kogu maailma juudid tähistama moed (määratud aega) Yom Kippurit ehk .....

Matzah ja Messias: 5 viisi, kuidas Matzah osutab Jeesusele

Kui otsite õppetundi selle kohta, kes on Jeesus, ei pea te otsima oma kohaliku toidupoe lähimat koššerosakonda! Otsige .....