Sa ei leia end enda seest

Minu maja lähedal asuv jõusaal reklaamib end loosungi all “Ole vormis. Ole tervislik. Ole sina ise”. Ümber nurga asuv uus elamukompleks, mis pakub luksuslikke tippprojekte, reklaamib end moto all “Piiramatu Sina”. Ühe kooli kuulutuses pakuti oma praegustele ja tulevastele õpilastele seda nõu: „Ole inspireeritud. Esita väljakutse. Ole suurepärane. Ole sina ise”. Inimesed kõikjal ütlevad: “Ole endale truu”, “Järgi oma südant”, “Ole sina ise”, “Sa oled sina”. Elame ajastul, mil isikuidentiteedi teema vastu tuntakse enneolematut huvi.

Enamik inimesi usub tänapäeval, et ainus koht, kus ennast otsida, on Teie enda sees. Isiklik identiteet on isetegemise projekt. Kõik välise autoriteedi vormid tuleb tagasi lükata ja igaühe eneseväljendussoov tuleb tasustada. Sina oled see, kellena end sisimas tunned ja selle identiteedi järgi tegutsemine tähendab tõeliselt elamist. Seda liikumist nimetatakse mõnikord ekspressiivseks individualismiks.

Enesele keskendumise ohud

Sissepoole vaatamises pole muidugi midagi halba. Enda uurimine ja enesevaatlus on väga väärtuslikud (2. Korintlastele 13:5). On kiiduväärt tõdeda, et paljud marginaliseeritud ühiskonnakihid, kelle identiteet erineb üldtunnustatust, saavad vastava väärikuse. Ja autentsus kui moraalne ideaal on hea.

Kuid hoolimata nendest eelistest on strateegial leida ennast ainult enda seest, saatuslikke vigu.

Habras mina

Esiteks loob enesekesksus hapra mina, mis on kergesti destabiliseeritav ja millel puudub autentne ja kestev eneseteadmine. New Yorgi ülikooli audoktori kraadi saades võttis Taylor Swift identiteedi kultuurilise aspekti kokku järgmiselt: „Meil on kogu aeg nii palju asju. Ja ma tean, et võib olla raske aru saada, kelleks tahate saada… Mul on hea uudis: kõik sõltub sinust. Mul on ka kohutav uudis: kõik sõltub sinust.”

Koos põneva võimalusega ennast leida kaasneb hirmutav võimalus ebaõnnestuda või mitte armastada seda, mida olete leidnud. Julm iroonia seisneb selles, et kuigi kunagi pole olnud nii oluline teada, kes sa oled, pole seda kunagi olnud nii raske teha. Kevin Vanhouseri sõnul kannatab inimkond kollektiivse identiteedikriisi käes.

Rõhutud Mina

Ka enda seest otsimine ei vii hea eluni. Paljud laialdaselt kajastatud ühiskondlikud suundumused näitavad, et paljude inimeste elu ei muutu paremaks, vaid halvemaks: ärevuse ja depressiooni suurenemine, nartsissismi plahvatuslik kasv, kaastunde puudumine meie ühiskonnas, peegeldava pahameele kultuur ja (mis tahes mõõtmisel) õnne ja heaolu taseme langus.

Inimesed osutavad nende suundumuste selgitamiseks paljudele suundadele: teadlikkuse puudumine, tehnoloogiad, mis lülitavad meie aju välja, rahvahulkade käitumine, suurte institutsioonide (poliitika, kirikud, meedia, pangad) ebaõnnestumine, ühiste väärtuste kadu, sotsiaalse ühtekuuluvuse puudumine jne. Kuid mõned neist on pigem sümptomid kui põhjused. Ma arvan, et suur osa probleemidest tuleb sealt, kus me ennast otsime. See tähendab, et probleemi lahendus hõlmab laiemat perspektiivi.

Kust ennast otsida

Sotsiaalsete olenditena vaatame teiste poole; tunneme ennast selle kaudu, et meid ümbritsevad inimesed tunnevad meid intiimselt ja isiklikult. Enesetundmise piirangud tabavad mind iga kord, kui riideid ostsin ja riietusruumis on rohkem kui üks peegel. Või kui ma kuulan oma häält salvestusel. Mõlemal juhul mõtlen: “Kes see on?”

Sulle ja mulle meeldiks mõelda, et väljendame julgelt oma individuaalsust, et leida oma tõeline mina, kuid tõde on see, et selle asemel, et olla üksildane kotkas, kes kõrgelt lendleb, oleme pigem haned tihedas V-kujulises vormis. Nagu haned, oleme ka meie, inimesed, loodud vastastikuseks sõltuvuseks, turvaliselt kaitstud suhete võrgustikuga, nähtamatute ja lahutamatute sidemetega.

Jutustavate olenditena vaatame ka oma elulugudele edasi-tagasi. Teie lugu on teie isikliku identiteedi jaoks põhiline, kuid see ei ole individuaalne lugu: me elame jagatud lugudes. Metanarratiiv ehk suurem lugu, milles igaüks meist elab, on kombinatsioon määravatest hetkedest, eesmärkidest ja elu ootustest. Need võivad olla seotud meie perede, rahvuste, etniliste rühmade, sotsiaalsete klasside ja usuliste konfessioonide ajalooga.

Kummardavate olenditena vaatame üles ka Jumala poole. See kolmas suund on muidugi kõige vastuolulisem, arvestades, et mitte kõik ei tunnista usku Jumalasse. Ent soov tõusta nii või teisiti näib olevat pidurdamatu inimlik impulss. Vastuoluline tõde on see, et me teenime tõelist ja elavat Jumalat või rumalaid ebajumalaid (Josua 24:14-15), jumalaid, kes on võimetud tegutsema. Ja nagu väidab Peter Leithart: “Isiklikku identiteeti ei saa veenvalt ankurdada ilma transtsendentsuseta.”

Jumal tunneb sind

Oleme sügavalt sotsiaalsed, meil on sügav ajalugu ja meie südames elab igavik. Enda leidmiseks vaatame ringi, edasi-tagasi, oma lugude juurde ja Jumala poole. Piibli järgi on kõik kolm tähtsad, kuid võti on üles vaatamises. Ja Kristuse rist muudab olukorra täielikult.

Arvestades meie suhete ebatäiuslikkust ja muutlikkust, on teiste inimeste tundmisel oma piirangud. Üks evangeeliumi õnnistusi on see, et need, kes usaldavad Kristust, mitte ainult ei tunne Jumalat, vaid Tema tunneb neid lähedaselt ja isiklikult kui oma lapsi. See täidab meie elu lohutuse, tähtsuse ja stabiilse eneseväärikuse tundega: „Nii te olete Jumala ära tundnud, õigemini, Jumal on teid tundnud…” (Galaatlastele 4:9).

Ja see identiteet on kingitus, mis kujundab meie käitumist ja iseloomu, nagu Jumal kujundab meid perekonna sarnaseks: „Kelle [Jumal] ette nägi, selle ta määras ka oma Poja näo sarnaseks, et ta oleks esmasündinu paljude vendade seas. ” (Rm 8:29).

Sa kuulud Jumalale

Evangeelium õpetab, et “te ei ole enda omad” (1. Korintlastele 6:19). Ekspressiivse individualismi ajastul on raske ette kujutada vastukultuursemat väidet.

Kuid isegi meie ajal, mil nõuame isikliku autonoomia prioriteetsust ja eeliseid, on teatud kontekste, kus kellelegi teisele kuulumist vaadatakse siiski positiivses valguses. Kaubanduskeskusesse eksinud väike laps ei kurda, kui tema ema kohale ilmub ja ta enda omaks peab. Samamoodi, hoolimata kuritarvitamise võimalusest, on tõeline romantiline armastus põhimõtteliselt vastastikune. Lugematud armastuslaulud, alustades piibelliku Saalomoni lauluga, sisaldavad refrääne nagu “Mu armastatud on minu oma ja mina olen tema” (2:16; vt ka 6:3).

Tõepoolest, arvestades seda, et oleme sotsiaalsed olendid, ei anna miski meile sellist väärtus- ja tähendustunnet kui see, et meid armastatakse niivõrd, et kuulume teisele. Ja see identiteet on kingitus, mis kujundab meie käitumist ja iseloomu, kui Jumal viib meid kooskõlla perekonna sarnasusega: „Kelle [Jumal] oli ette ära tundnud, selle ta määras ka oma Poja näo sarnaseks, et ta oleks esmasündinu paljude vendadfe seas.” (Rm 8:29).

Sellised kallistused ei kurvasta ega rõhu, vaid rahustavad ja vabastavad meid. Tõepoolest, armastus on kontekstiks Pauluse jahmatavale ütlusele: “Te ei ole endi oma.” Sõnad, mis järgnevad Pauluse isiklikust autonoomiast lahtiütlemisele, selgitavad, miks kuulute teisele: “Te olete kallihinnaga ostetud” (1. Korintlastele 6:19-20).

Kõigile, kes on Kristuses, kuulutab Kristuse rist, et Jumal on võtnud sind enda omaks; sa kuulud Temale. Kuid sellisel viisil enesele loovutamine ei too kaasa enese väljajuurimist ega mingit rõhuvat alistumist. Ennast kaotades ja kuuludes Sellele, kes sind igavese armastusega armastab, leiad oma tõelise mina.

Sa ei saa ennast määratleda

Üles vaatamine annab meile elamiseks uue ja parema ajaloo: Jumala rahva ajaloo. See lugu pakub ka ekspressiivse individualismi lõpliku hukkamõistu. Ta väidab, et te ei saa ennast määratleda. Teil on vaja välist sekkumist. See on ühtaegu süngeim ja helgeim lugu, inimloomuse suhtes pessimistlik, kuid samas hiilgavat lootust õhutav.

Üllataval kombel põhineb see lugu Jeesuse Kristuse elu lool: „Sa surid ja sinu identiteet on nüüd peidus koos Kristusega Jumalas. Kui Kristus, kes on teie elu ajalugu, ilmub, ilmute koos Temaga auhiilguses” (Kol 3:3-4, minu tõlge). Nagu Koloslastele 3:5-17 selgitatakse, on uue mina riietumine kristliku elu alus. Kristusesse uskujad on need, kes surid koos Kristusega, kes tõusid koos Temaga üles ja kelle saatus on seotud Tema hiilgava ilmumisega.

Autor Brian Rosner / desiringgod.org / hristiane.ru

Allikas: https://ieshua.org/vy-ne-najdete-sebya-vnutri.htm